looduskalender.ee

NELJAPÄEV, 18. september
 

10.00

SÜVAMEREHAID 
Megasuu-hai on üks hiljuti avastatud süvamerehai liikidest. Eelajaloolised "elavad fossiilid" haid varitsevad meres siiani. Neli aastat kulus õppimisele, kuidas filmida salapäraseid süvamerehaisid. Söödaks pandi kašeloti lihakeha lahe põhja. Väikeste allveelaevade ja heade kaameratega saadi varemtundmatute olendite käitumine jäädvustatud.

IP

Jaapan

52 min

 

11.00

VEEALUNE DŽUNGEL 
See film on kutse süüvida salapärasesse ja põnevasse maailma - väikesesse inimese rajatud järve. Algselt oli see kruusaauk, mis hiljem unustati, ökoloogiline ime toimubki just seal. Inimese osavõtuta taassündiv biotüüp on kujunemas, moodustades tõelise varjupaiga haruldastele ja ohustatud liikidele. Vaataja viiakse avastusretkele kalade ja lindude hulka, kes asustavad väikest järve ja selle ümbrust.

A

Saksamaa

52 min

 

 

 

KAKADU 4 
Vihmaperiood Austraalia suurimas, Kakadu rahvuspargis. Iga torm tekitab ettearvamatu kaose: vesi tõuseb, metssead segamini pühvlitega ehmatavad ettevaatamatuid turiste; kohalikud kipuvad taas vette seal, kus krokodillid ees, metsik tuul räsib puid. Keset kaost jälgime Kakadu töötajaid, sest nemad elavad ja töötavad selles iidses keskkonnas. Filmitud 12 pingelise kuu jooksul, on elu ja surma draama, kus inimene on vastamisi loodusega.

B

Austraalia

56 min

 

13.00

HAMILTONI SEIKLUSED (FLORIDA MANAATI)
Kõige õrnem imetaja Maal - lamantiin, Florida lahe rannik on koht taeva ja põrgu vahel: Siin elavad lamantiinlaste perekonda kuuluvad florida manaatid, siin nad paarituvad ja poegivad; siin nad otsivad soojust kristallselges vees ja kasvatavad oma järglasi. See võiks olla rahulik elu. Aga inimestel on nende õnged, kiirpaatide teravad sõukruvid ja turistide halastamatu käitumine. Need muudavad manaatide elu raskeks. Film jälgib ema-poja paari elu rohkem kui kolme aasta jooksul.

A

Saksamaa

44 min

 

 

 

NAMIBIA KÕRBERIIK 
Tolm ja luited, päike ja liiv: Namiibia igati äärmuslik, kõrbenud Edela-Aafrika maastik. Põnev lugu sellest, kuidas meie planeedi suurimad loomad suudavad ellu jääda maakera vanimas ja hulleimas kõrbes. Aastas vaid üürikest aega voolavad jõed suudavad Namiibia kuivades piirkondades siiski luua tingimused mitmekesise loomastiku eluks: elevandid, kaelkirjakud, paavianid, antiloobid, lõvid.

A

Austria

53 min

 

15.00

VULLKAANIPURSKED JA TUHK 
Laki purse 1783 põhjustas suuri ilma- ja kliimamuutusi põhjpoolkeral. Indoneesia maavärinad ja vulkaanipursked on erinevad, sest tektoonilised plaadid põrkuvad seal üksteisega. Näeme ka Krakataud ja Tamborat ning missuguseid katastroofide nad põhjustasid. Viimaks Eyjafjallajökulli purse.Tuhk ei piirdu Islandiga, tuuled kandsid seda Euroopasse, kus see tekitas suuri probleeme lennuliikluses.

A

Island

58 min

 

 

 

VAIMOLENDID – NJASSA NÄHTAMATU KUNINGRIIK 
Keith ja Colleen Begg jälgisid Mosambiigis, Njassa Rahvuskaitsealal sealsete kogukondade keerulisi vaimseid suhteid metsloomadega. Mosambiigi Cyao inimesed nii austavad elusloodust kui võitlevad sellega igapäevaselt. Selleks, et toime tulla, paluvad nad regulaarselt abi oma esivanemate vaimudelt. See nähtamatu vaimuriik, mida kutsutakse "Majini" , mõjutab oluliselt inimeste mõtteid ja tegusid. Tundub, et vaimude tegevusega saab seletada peaaegu kõike Njassas - alates inimsööja-lõvidest ja ulukilihaärist kuni kroonilise elevantide salaküttimiseni, mille laine on uhanud üle kogu Aafrikas.

B

Lõuna-Aafrika Vabariik

48 min

 

17.00

KUMMITUSED MEIE MASINAS 
Meie kõrgelt mehhaniseeritud maailmas on loomad peidetud, varjus. Film heidab valgust üksikutele loomadele, kes on päästetud meie tänapäeva masin-maailma käest. Läbi loomafotograafi Jo-Anne McArthuri südame ja objektiivi saame lähemalt tuttavaks paljudega neist.

B

Kanada

93 min

 

 

 

WAWATA TOPU – IDA-TIMORI NÄKINEIUD 
Wawata Topu (naissukeldujad) on neli põlvkonda naiskalureid Adara külas, West Atauro rannikupiirkonnas Ida-Timoris. Nende igapäevaelu on toodud selles etnograafilises portrees, mis teeb nähtavaks nende kriitilise panuse leibkonna majandusse ja kalapüügi-ühiskonda tervikuna kiirete sotsiaalsete muutuste taustal.

B

Ida-Timor

33 min

 

19.30

PRANTSUSMAA LOODUS 
Kaunilt filmitud lugu pakub sissevaadet ilusa maa loodusesse. Siin põimub tuhandete aastate pikkune ajalugu ja olemus looduskooslustega, kus inimesed ja metsloomad saavad eksisteerida üksteise kõrval. Alpide tippudest Korsika saareni, kohtame muuhulgas uskumatu saatusega vähetuntud loomi, samuti ka inimesi, kes nendega kokku puutunud. Põnev retk Prantsusmaa loodusse.

IP

Prantsusmaa

90 min

REEDE, 19. september
 

10.00

JÕEHOBUJÕUGUD 
Vihmahooajal on Luangwa jõe org Sambias lausa paradiis. Jõehobujõukudel - või karjadel - on palju süüa ja mõnulemisruumi. Aga kuiv hooaeg on tulemas. Ja kui see juhtub, muutub paradiis mudaauguks, seejärel kuivaks, mõranenud maaks. Jõehobud peavad otsustama, kas liikuda otsima paremaid paiku või surra. See on tragöödia, kuid see kõik on osa elust.

IP

Lõuna-Aafrika Vabariik

50 min

 

11.00

BALTIKUMI LOODUS 2 – METSAD JA RABAD
Kirde-Euroopas asub kolm Saksamaal peaaegu avastamata riiki: Eesti, Läti ja Leedu. Christoph Hauschildi loodusfilmi teine osa portreteerib Läänemereriikide looduse mitmekesisust : pruunkaru, ilvest ja metsist Eesti metsades, näha on ka Euroopa kõige laiem juga ja rohunepi paaritustants Läti- Leedu piiril.

A

Saksamaa

48 min

 

 

 

PAPAGOIDE PLANEET 
Rämedad, värvilised ja sageli tuhandete miilide kaugusel oma loomulikust elukohast, vallutavad papagoid maailma linnu. Nad on ka ühed enim ohustatud lindude perekonnad. See värviline ja lõbus film uurib, kuidas ja miks papagoid on edukad inimese elupaikades, samal ajal looduses mitte nii väga.

A

Austria

52 min

 

13.00

SUUR KONNAKOTKAS – LIND NAGU EI KEEGI TEINE 
Poolas suure konnakotka päästmise projekti käigus üle võetud film linnuharuldustest ja nende uurijast. Sealmail pesitseb vaid 10-15 kotkapaari. Jälgitakse kotkapaari elu Kirde-Poolas – pesaehitusest kuni sügisese äralennuni.

B

Poola

55 min

 

 

 

AEDNIKSIPELGAD 
Aedniksipelgad on põllumajandusega tegelnud 50 miljonit aastat. Nad on loonud keerulise ühiskonna, kus igaühel on konkreetne roll: saagikoristus, kandmine, ühiskonnakaitse, teedeehitus, jäätmekoristus, ehitamine, isegi matustekorraldus. Nad kasvatavad oma pesades seeni.

A

Jaapan

49 min

 

15.00

RABA 
Sood ja rabad on oaasid Kesk-Euroopa kultiveeritud maastikes. Rabaloodus pakub üllatusi – seal elab palju värvikaid ja veidraidki liike. Taimed, mis söövad loomi, seened, kes imevad elumahlad taimedest. Rohunepi pulmatants või sookure tibu koorumine – kui mainida mõnda nõmmede iga-aastastest imedest. Näeme rabade liigirikkust, ühtlasi on film vaikne palve: hoidke ja kaitske viimaseid rabasid!

A

Saksamaa

50 min

 

 

 

ELEVANDID TOAS 
Kui filmitegija jälgib elevandikarja, õpib tundma nende käitumist, siis õpetavad loomad talle mõndagi ka inimestest. Nathan Pilcher jälgis elevanti nimega Logisev Kihv neli aastat ja nägi selle ajaga, kuidas juht-emaelevant hoiab peret tihedalt koos, esineb turistidele, tõrjub röövloomade ähvardusi, väldib külaelanike viha, kaitseb ja õpetab poega Wellingtoni.

B

Lõuna-Aafrika Vabariik

50 min

 

17.00

JAHTIDES JÄÄD 
Tunnustatud keskkonnafotograaf James Balog oli kord skeptiline kliimamuutuste ja sellealaste teaduslike uuringute suhtes. Aga läbi ta enda fotoseeria jää äärmuslikest muutustest avastab ta neist vaieldamatud tõendid meie muutuvas planeedil. Balog kasutab aegluup-kaameraid, lüües mitme aastaga rekordi maailma liustike jälgimisel. Tema unustamatus videos surub ta aastad sekunditesse, jäädvustab jäämägede kadumist, mida nad teevad hingematva kiirusega.

B

USA

75 min

 

 

 

KÕRBESAARED 
Kui Cape Verde avastati, oli see puutumata kõrb. Täna pakuvad Roheneemesaarte kolm asustamata saart harva-avanevat akent minevikku - kõrb saartel. Igal aastal korraldab kohalik MTÜ Biosfera 1 laagri kõige kuivemal ja kaugemal Razo laiul. Esimesena hakati seal kaitsma endeemilist tormilindu, seejärel uuriti sisemaa elanikke, sealhulgas unikaalset ja ohustatud lindu - Razo lõokest.

A

Portugal

32 min

 

19.00

GUADALQUIVIR – SUUR JÕGI 
Suur Lõuna-Hispaania jõgi voolab Andaluusias põhjast lõunasse, nagu suur arter venib ta 600 kilomeetri pikkuselt. Alates jõe sünnikohast Cazorla mägedes, kuni tema suudmeni Donana rahvuspargis, on loo peategelaseks hoopis rebane. Justnagu läbi tema silmade avastame tähelepanuväärse bioloogilise mitmekesisuse, mis see väike olend kohtab oma teekonnal.

IP

Austria

52 min

 

 

 

SININE INGEL 
Läbi ökokujurite kummituslike ja kaunite veealuste kujude oleme tunnistajaks kunstliku korallrahu sünnile, tajume, kuidas me kõik oleme lahutamatult seotud maailmamerega ja kuidas meie tänased valikud mõjutavad seda, mille jätame tulevastele põlvkondadele.

IP

USA

72 min

LAUPÄEV, 20. september
 

9.00

TÕELINE DINGO 
Film uurib nende looduslike koerte intiimset ja saladuslikku elu Austraalia Sinimägedes. Film annab ülevaate koerakarja elutsüklist alates poegade sünnist, nende kasvamisest kuni oma koha sissevõtmiseni suures loodusekõiksuses. Kasutatakse uusimai teadusmeetodeid, uurimaks, kuidas see vastuoluline koer sobib Austraalia maastikku ja kuidas ta on üle võtnud tippkiskja rolli. Dingo ei pruugi olla põline loom, kuid ilma dingota võiks paljusid kohalikke liike oodata väljasuremine.

IP

Austria

53 min

 

 

 

KONGO – INIMAHVIDE MAA 
Kongo – enamikust jõgedest võimsam ja ohtlikum, kuid just tema kallastel elavad mõned kõige imelisemad olendid Maal. Meie lähimad sugulased, inimahvid ,elavad sügaval tihedas džunglis, mis ümbritseb Kongot ja selle harujõgesid, seal elab kolm maailma neljast inimahviliigist.

IP

Saksamaa

48 min

 

11.00

ELUKARUSELL - VILJAPUUAED 
Aastaring vanas viljapuuaias. Näeme tüüpilisi aiaelanikke nagu puukoristaja, põldhiir, orav või hirv. Seegi kooslus on oluline osa Euroopa kultuuripärandist. Nagu väike Eedeni aed.

A

Saksamaa

52 min

 

 

 

MÕÕKVAALAD – MUUTUSTE LOIVAD 
See film näitab praegusi muutusi Arktikas: põhjapolaaraladel on kiireim soojenemine meie planeedil. Sel on dramaatilised tagajärjed: ühest küljest kaovad jääkaru olulised elupaigad - sest see suur kiskja saab hülgeid jahtida ainult jääl. Teisalt, Põhja-Jäämeri avaneb suvel üha rohkem, seega üha suureneb mõõkvaalade jahiala. Nii on mõõkvaalad asendamas jääkarusid põhjala tippkiskja positsioonil.

B

Austria

53 min

 

13.00

TULEVIK SINU TAGA 
Kunene jõe piirkond on poolrändleva eluviisiga himba hõimu ala. Samas moodustab jõgi loodusliku riigipiiri Namiibia ja Angola vahel. Hõimu pealik Hyndere ja tema perekond sõltuvad Kunenest. Nende kari sööb kaldal, nad kasvatavad oma saagi seal ning matavaid lahkunuid. Angola ja Namiibia otsustasid koos Kunenele tammi ehitada, et piirkond saaks elektri. Vastavalt nende endi avaldustele kohta, kus see ümbritsevale kõige vähem kahju teeb. Hyndere aga ei ole kindel. Ta kardab, et traditsioonid kaovad ning see võib olla isegi himba hõimu lõpp.

B

Holland

25 min

 

 

 

NIILUSE LUMED 
Uganda Rwenzori mäed tõusevad Aafrika südames 5000m kõrgusele. Seal asuvad maakera ainsad ekvatoriaal-liustikud. Aga need "Kuumäed", mille olemasolu tekitas Euroopas sensatsiooni kui nad 1906 esmavallutati, on kiiresti muutumas. Kaks teadlast- fotograafi sooritas ambitsioonika ekspeditsiooni, õppimaks tundma liustike praegust seisu. Nende jäädvustatu, võrreldes hertsog Abruzzi legendaarsel 1906 ekspeditsioonil Vittorio Sella tehtud fotodega visualiseerivad sajandi kliimamuutuse.

B

USA

20 min

 

 

 

RÄNDLINDUDE SALATEED 
Juba üle kahekümne aasta on Christian Moullec linde uurinud. Ta õppis ülikerglennukite piloodiks ja saab nüüd sõita nende kõrval. Nüüd on tal üks veidi hull projekt: linnurännukool. Ta lendab koos rühma inkubaatoris kasvanud hanedega ja laseb nad lõunas vabadusse. Christian loodab, et nad õpivad oma õppetükid ja annavad need edasi ka teistele metshanedele. Esimest korda ajaloos sattume linnurände keskele.

B

Prantsusmaa

52 min

 

15.00

KESET VET 1: PELLINKI JA HAAPASAARI 
Soomes on 179 000 saart, kordades rohkem kui Kreekas. Põhjamaa saarestik on karm, kuid hingematvalt ilus, saarte elanikud võitlevad tuulega kui kadakad. Oma filmisarjas viib Petteri Saario meid ilusamatele Soome saartele, avafilmis Soome lahe idaosas.

B

Soome

29 min

 

 

 

ÕDE-VENDA IGAVESTI 
Õde-vend Magnar ja Oddny pole kunagi lahkunud oma lapsepõlvekodust. Nad peavad peretalu, nagu seda tegi mitu põlvkonda enne neid. Aeg näib seisvat, kuid see hakkab otsa saama.

B

Norra

75 min

 

18.00

FESTIVALI LÕPETAMINE 
Võidufilmi korduslinastus

PÜHAPÄEV, 21. september
 

10.00

AUSTRAALIA LOODUS 2: HIIDLINDUDE MAA 
Punased kaljud ja kängurud päikeseloojangus - see on Austraalia nagu me seda teame. Viienda mandri kõige varjatum ala jääb riigi kirdeosa troopilistesse vihmametsadesse. Seal võib leida känguruid, kes ronivad puude otsas; soodes varitsevad saakloomi harikrokodillid - suurimad krokodillid maa peal. Sügaval džunglis elavad uudishimulikud paradiisilinnud ja kaasuar - suur lind, kes tundub olevat saabunud muinasajast.

IP

Saksamaa

48 min

 

11.00

Auhinnatud film 

 

12.00

SUUR-KAUKASUS 
Kaukaasia mäeahelik moodustab maagilise piiri Euroopa ja Aasia vahel. Filmitegija Henry M. Mix ja tema meeskond veetis seal üle aasta. Tulemuseks muljetavaldav dokumentaalfilm loodusimest Musta ja Kaspia mere vahel. Kõrgmäestik ja ekstreemsed ilmastikutingimused on seal loonud ainulaadse floora ja fauna ning teeb Kaukaasiast ühe maailma 25st kõige olulisemast liigilise mitmekesisuse keskusest.

IP

Saksamaa

40 min

 

13.00

Auhinnatud film 

 

14.00

ELEVANDIJÕUGUD 
Kuival hooajal ei jätku Hwange rahvuspargis Zimbabwes piisavalt vett ega toitu. Viiskümmend tuhat elevanti peavad hakkama rändama. Me järgime ühe 15-liikmelise elevandikarja teekonda Chobe jõele Botswanas. Juhib vana emaelevant-matriarh, kari koosneb tema järglastest. On juhi kohustus saada pere turvaliselt jõele. Hoolimata kõigist ohtudest suudab matriarh sellega hakkama saada. Elevantidele on perekond kõik.

IP

Lõuna-Aafrika Vabariik

50 min

 

15.00

Auhinnatud film 

 

16.00

AUSTRAALIA LOODUS 4: KOAALADE METS 
Ida-Austraalia eukalüptimetsad on tuntud nii kurgupastillide maitse kui kaisukarude koaalade poolest. Aga seal on palju muud - alusmetsa kummalised linnud ehitavad keerulisi pesi ja petavad teineteist lauluga. Päeval on kõikjal maod, öö varjus ilmub välja imelikke imetajaid: eukalüptimets on Austraalia veidraimate olendite kodu – munev nokkloom ja tema kummaline nõbu sipelgasiil.

IP

Saksamaa

48 min

 

17.00

Auhinnatud film 

 

18.00

MÜÜTILINE AUSSEERLAND 
See maastik on sündinud jääst ja kaljudest; ilus ja maaliline, üks loomise tippsaavutusi. Ometi on see org Kesk-Austrias purustatud ja kiusatud, looduse jõud on seda raputanud; see on elupaik nii inimestele kui loomadele, aga see pole üldse lihtne elu.