Uued kaamerad

Looduskalender

KIK toetab:

VII. Eesti maastikud

       Eespool on kõik need elemendid, mis avalduvad maastikus alaliste teguritena, läbi vaadatud ning vastavad valdkonnad kindlaks tehtud ja kartograafiliselt esitatud. Oleme järjelikult oma induktsioonis niikaugele jõudnud, et võime Eesti maastikkude määramisele ja piiramisele asuda. Selleks on tarvilik niisugune ainese rühmitus, et oleks võimalik selgeks teha, missuguses ulatuses ja kui suurtel aladel Eestis kõik kõnealused elemendid kõrvu esinevad teatud määrangule vastaval viisil ning kas on olemas teatud piiri- vöid ja ülemineku-alasid, kus muutuvad rohkem kui ühe elemendi avalduste maastikulised omadused.
       Säärase ülevaate saamiseks olen joonistanud kaardi, mille peal on kõikide eespool selgitatud elementide valdkonnad (v. joonis 5). Neid ümbritsevad aga seekord mitte piirivööd ja ülemineku-alad, vaid nende vööde ja alade keskusjooned, mis moodustavad seal, kus neid on kaks või rohkem kõrvu, juba maastikulise piirivöö. Võtame seesuguse piirivöö maksimaalseks laiuseks 10 km, s. o. pikkuse, mis vastab umbes horisondiga piiratud ala läbimõõtjale, ja värvime kaardil mustaks need vööd, kus jookseb kõrvu neli või kolm piirijoont ja mida võiks nimetada nelja või kolme elemendi piirivöödeks, ja täpitame kahe elemendi piirivööd, kus on kaks piirijoont kõrvu, siis näitab kaart meile selgesti, kui suur piirav väärtus nendel on ning mil viisil maastikud ühinevad maastikurühmadeks. On aga vaheala laiem kui 10 km, siis on ta maastikuline ülemineku-ala, mis liigestuses tarvitatavaks vähem kohane.

Joon. 5. Eesti valdkondade piirid ja maastikkude pea-piirivööd.

I. Pinnavormide valdkondade piirid. — II. Suviste vee-valdkondade piirid. — III. Taimkonna põhi- ja rühmvormide valdkondade piirid. — IV. Asulate ja teede valdkondade piirid. — V. Nelja ja kolme elemendi maastikulised piirivööd. — VI. Kahe elemendi maastikulised piirivööd.
 
       Kuid meie kaart ei näita meile mitte ainult piirivöid ja nende väärtust, vaid esitab ka maastikud ja nende homogeensuse määra. Suuremad ilma piirijoonteta alad on kõige selgemini ja mitmekülgsemalt iseloomustatud maastikud. Sel juhusel, et säärastes üksustes kõik elemendid esinevad, mis maastikulises määrangus võetakse hindamise alla, võime neid nimetada nelja valdkonna maastikkudeks või nelja elemendi maastikkudeks.1) Need nimetused pole aga mitte täiesti identilised. Esimene rõhutab seda, et maastikus ei esine ühtki ainust valdkondade piirijoont ning et ta sellepärast on kui geograafiline üksus täiesti homogeenne, teine sellevastu homogeensete elementide arvu.
       Esineb alal üks, mistahes valdkondade piirijoon, siis kannatab ala selle läbi, muutudes vähem selgejooneliseks: meil on viie valdkonna2) ehk kolme elemendi maastik. Veel ebamäärasem on kahe elemendi maastik, kus kahe algosa piirijooned näitavad suuremat maastikupildi vahelduvust ja kus on esindatud kuus valdkonda.
       Maastikulises liigestuses peame arvesse võtma nii alade geograafilist homogeensust kui piirivööde selgejoonelisust. Eestkätt on muidugi, samuti kui valdkondade määramises, ala ühelaadilisus mõõduandev, sest maastiku tüübilisus ehk iseloom ei olene piirivöö omadustest, vaid kõnealuse maa-ala tegurite laadist ja levimusest.
       Võiksime omale paleuseks üles seada maastikulise liigestuse, kus esineksid ainult nelja elemendi üksused; kuid säherdune jaotus ei oleks otstarbekohane, sest neid maastikka piiraksid mitmel pool laiad ülemineku-alad, mis nõuaksid isekirjeldust. Parem on leppida vähema muutumata elementide ja suurema maastikus esindatud valdkondade arvuga, sest selle läbi saame kitsamad ja järsemad piirivööd ning vähendame ülemineku-alade arvu ja suurust.
       Ma ei salga, et nelja elemendi maastik oleks kui isoleeritud üksus või kui eriuurimise objekt kõige kõrgem saavutus, on ta ju geograafilise kokkukõla kõige täielisem eksponent —, kuid suurema ala harmooniline liigestus nõuab teatava määrani kompromissi.
 
                                                 *
Eesti suurimad ja selgemini piiratud nelja elemendi maastikud on järgmised:
  1. Kesk-Harjumaa lausmaa, looklevate jõgede, nurmede ja puisniitude ning sumbkülade ja tiheda teestiku maastik. Ulatub Nissi kirikust Kuusaluni ja Keilast pea Lelleni.
  2. Pandivere vallseljakute ja suurkühmade, looklevate ojade, suurpõldude ja k ultuursalude ning suurkülade, mõisate ja tiheda teestiku maastik. Asub Haljala, Simuna ja Anna kiriku vahel.
  3. Palamuse-Äksi suurvoorte, rööpjärvede, rööppõldude ja viirgniitude ning rööpkülade ja mõisate maastik. Eesti kõige täielikum maastikuline üksus, mida nelja ja kolme elemendi piirivööd pea igal pool ümbritsevad. Küünib loode-kagu sihis Laiuse põhjapiirist pea Emajõe oruni ja edela-kirde sihis Äksi kirikust Kodavere piirini.
  4. Põltsamaa-Pilistvere väikevoorte ja tasandikkude, looklevate jõgede, puisniitude ja põldude ning sumbkülade ja tiheda teestiku maastik. Ka võrdlemisi selgesti piiratud üksus, mis asetseb Võrtsjärvest põhja pool, Kursi piiri ning Kolga-Jaani ja Türi kiriku vahel.
  5. Otepää suurkuplite, hajajärvede, väike- põldude, -niitude ja salude ning väikeõuede, sumbkülade ja tiheda teestiku maastik. Ebaselgemini piiratud, kuid väga tüübiline üksus; Kambja, Kanepi, Karula ja Sangaste kiriku ning Võrtsjärve vahel.
  6. Viljandi ürgorgude, voorte ja suurkühmade, hajajärvede, põldude, ja viirgniitude ning suurõuede ja tiheda teestiku maastik ulatub Võrtsjärvest Kõpu kirikuni ja Helme kiriku lähedusest Suure-Jaani piirini. Iseäranis kirdes ja idas on maastik selgesti piiratud.
  7. Pärnu tasandiku, looklevate jõgede, suurrabade ja metsade ning erakõuede ja hõreda teestiku maastik asub Viljandi maastiku ja Tahkuranna- Häädemeeste luitestikkude vahel. Üks meie selgejoonelisematest üksustest. Vähem selgesti piiratud või vähematest nelja elemendi maastikkudest on tähtsamad järgmised:
  8. Alutaguse väikeseljakute ja tasandikkude, looklevate jõgede ja väikejärvede, suurmetsade ja rabade ning üksikõuede, tänavkülade ja hõreda teestiku maastik. Suur üksus Iisaku läänepiiri ja Vene piiri vahel. Ainult põhjas, Jõhvi ja Vaivara vahel, on piir selge-jooneline.
  9. Haanja suurkuplite, hajajärvede, väike- põldude, -niitude ja salude ning väikeõuede ja tiheda teestiku maastik, lõuna pool Võru järvede nõgu, on väike ja võrdlemisi ebaselgesti piiratud, kuid maastikuliselt tüübiline üksus.
  10. Ruhnu sega-põhivormide ja üksikküla maastik. Käsitab Ruhnu saare. Küsimuses olevasse maastikkude rühma kuuluvad ka selgejooneliste üksustena Eesti ühe elemendi ja ühe valdkonna maastikud, ehk küll neid ainult ühe elemendi piirivööd ümbritsevad:
  11. Läänemere-Soomelahe ulgumeri. Piirab mannert ja saarestikku põhjas, loodes ja läänes.
  12. Liivi lahe ulgumeri. Asub Riia ehk Liivi lahes ja ümbritseb Ruhnu rannikumerd.
                                                 *
Tekstikaart joon. 6 Eesti kolme elemendi maastikud ning nende piirivööd ja ülemineku-alad. Neljanda elemendi avaldusvormide muutumine on vahelduva, kuid samasihilise viirutusega märgitud. Et maastikkude arvustikulist käsitlemist kergendada, on nad ka piirijoontega varustatud. Need jooned on niiviisi saadud, et on võetud tarvitusele piirivöös või tema lähemas ümbruses asuvad valdade piirid. Maastikkudele vastavad, nõnda määratud valdade rühmad lähevad enamasti sedavõrd vähe geograafilistest maastikkudest lahku, et nende tarvitamist maastikkudena statistilise või majanduslise iseloomuga töödes võib sooritada.
 
Joon. 6. Eesti kolme elemendi maastikud ja nende piirivöödele vastavad
valdade piirijooned. (Tihedamini ja hõredamini viirutatud maastikuosad on nelja elemendi alam-maastikud ja piir nende vahel järjelikult neljanda, muutuva elemendi valdkondade piir. Piirivööd ja iilemineku-alad valged. Mustad piirijooned maastikkudele vastavate vallarühmade administratiivsed piirid. — Numbritele vastav maastikkude nimekiri leidub tekstis.)
 
       Saame järgmise liigestuse:
  1. Läänemere-Soomelahe ulgumeri.3) Ühe valdkonna maastik.
  2. Liivi lahe ulgumeri. Ühe valdkonna maastik.
  3. Hiiumaa tasandikkude, nurmede ja puisniitude ning rannikuasulate maastik.4) Vallarühm: kõik Hiiumaa vallad.
  4. Saaremaa tasandikkude, nurmede ja puisniitude ning sumbkülade ja mõisate maastik. Vallarühm: kõik Saaremaa ja Muhumaa vallad.
  5. Ruhnu maastik ja vald.
  6. Pärnu maakünniste ja seljakute ning ahelkülade rannikumaastik. Vallarühm: Reiu, Uulu, Tahkuranna, Häädemeeste, Orajõe. Pärnu linn.
  7. Tõstamaa väikekühmade ja tasandikkude ning üksikõuede ja ridakülade rannikumaastik. Vallarühm: Paatsalu, Saulepi, Tõstamaa, Seli, Kihnu saar, Audru.
  8. Haapsalu väikekühmade ja tasandikkude ning väikeasulate ja ahelkülade rannikumaastik. Vallarühm: Vormsi, Paaslepa, Sutlepa, Oru, Taebla, Võnnu, Asuküla, Sinalepa, Martna, Kirbla, Lihula, Mässu. Haapsalu linn.
  9. Risti seljakute ja tasandikkude, suurnurmede ning haja-asulate ja hõreda teestiku maastik. Vallarühm: Rikoldi ja Osmussaar, Nõva, Vihterpalu, Kloostri ja Pakri saared. Baltiski linn.
  10. Tallinna lava-lausmaa ning nurmede ja puisniitude rannikumaastik. Vallarühm: Keila, Vääna, Harku, Viimsi, Nehatu, Jõelehtme, Kodasu, Kiiu ja saared (Naissaare, Aegna saar, Prangli saar j. t.). Tallinna.
  11. Loksa lava-lausmaa, metsade ja soode ning haja-asulate ja hõreda teestiku maastik. Vallarühm: Koiga, Kõnnu, Palmse, Vihula, Varangu.
  12. Narva lavatasandiku ning hajaliste sumb- ja tänavkülade rannikumaastik. Vallarühm: Kunda-Malla, Kalvi, Püssi, Erra, Kohtla, Järve, Jõhvi, Voka, Vaivara, Auvere, Peetri, Joala, Naroova. Narva linn.
  13. Pandivere looklevate jõgede, suurpõldude ja kultuursalude ning suurkülade, mõisate ja tiheda teestiku maastik. Vallarühm: Haljala, Sõmeru (Kaarli), Undla, Rakvere, Rägavere, Nõmküla, Saksi, Porkuni, Küti, Võhmuta, Einmanni, Vao, Avanduse, Salla, Liigvalla, Kapu, Veinjärve, Kuksema, Esna, Mäo, Koigi. Linnad: Rakvere, Paide.5)
  14. Aegviidu looklevate jõgede ja väikejärvede, suurmetsade ja rabade ning haja-asulate ja hõreda teestiku maastik. Vallarühm: Aaspere, Vohnja, Lehtse, Anija, Alavere, Ambla, Albu, Anna, Ravila, Aleksandri-Triigi, Kuimetsa, Kaiu, Ingliste, Vahastu.
  15. Hageri looklevate jõgede, puisniitude ja nurmede ning sumbkülade ja tiheda teestiku maastik. Vallarühm: Saue, Kurna, Rae, Raasiku, Peningi, Nabala, Kernu, Kohila, Kuivajõe, Juuru, Rapla, Raiküla, Kabala, Varbola.
  16. Kullamaa väikekühmade, seljakute ja tasandikkude, looklevate jõgede ning puisniitude ja nurmede maastik. Vallarühm: Vidruka, Palivere, Piirsalu, Riisipere, Laitse, Lähtru, Kalju, Sooniste, Sipa, Märjamaa, Haimre, Luiste, Vaikna, Jõgisuu, Koluvere.
  17. Jõõpre tasandikkude, väikekühmade ja seljakute, rabade ning üksikõuede ja ridakülade maastik. Vallarühm: Veltsa, Paadermaa, Koonga, Võlla, Jõõpre, Vee.
  18. Vändra looklevate jõgede, rabade ja met-sade ning rida-asulate maastik. Vallarühm: Kaelaste, Hallinga, Are, Suigu, Enge, Kaisma, Viluvere, Vana-Vändra, Uue- Vändra, Tori, Tammiste, Sauga.
  19. Lelle looklevate jõgede, metsade ja rabade ning rida-asulate maastik. Vallarühm: Vigala, Velise, Järvakandi, Kehtna, Lelle, Käru.
  20. Türi-Põltsamaa väikevoorte ja tasandikkude, looklevate jõgede ning sumbkülade ja tiheda teestiku maastik. Vallarühm: Väätsa, Särevere, Kirna, Alliku, Kabala, Imavere, Adavere, Rutikvere, Pajusi, Kurista, Lustivere, Uue-Põltsamaa, Vana-Põltsamaa, Võisiku, Kõo, Soosaare.
  21. Kursi tasandiku, metsade ja soode ning üksikõuede ja hõreda teestiku maastik. Vallarühm: Härjanurme, Puurmani, Laeva, Kavilda, Ulila, Tähtvere, Vorbuse.
  22. Palamuse suurvoorte, rööppõldudeja viirgniitude ning rööpkülade ja mõisate maastik. Vallarühm: Vaimastvere, Laiuse, Laiuse-Tähkvere, Jõgeva, Kaarepera, Kuremaa, Kudina, Elistvere, Saadjärve, Sootaga, Raadi, Vesneri, Vara, Tammistu, Luunja.
  23. Lohusoo väikeseljakute ja tasandikkude, metsade ja puisniitude ning üksikõuede ja tänavkülade rannikumaastik. Vallarühm: Lohusoo, Avinurme, Võtikvere, Mustvee, Roela, Saare, Kasepää.6)
  24. Alutaguse looklevate jõgede, suurmetsade ja rabade ning üksikõuede, tänavkülade ja hõreda teestiku maastik. Vallarühm: Pada, Roela, Maidla, Mäetaguse, Paasvere, Venevere, Tudulinna, Iisaku, Illuka, Mustajõe, Vasknarva, Skarjatina, Kose.
  25. Põlva tasandikkude ja ürgorgude, looklevate jõgede ning väikeõuede ja tiheda teestiku maastik. Vallarühm: Ropka, Vana-Kuuste, Haaslava, Mäksa, Vastse-Kuuste, Karilatsi, Ahja, Rasina, Moisekatsi, Koiola, Kähri, Kioma, Peri, Toolamaa, Timmo, Pindi, Lasva, Veriora, Kahkva, Orava, Loosi. Tartu linn.
  26. Otepää hajajärvede, väikepõldude, -niitude ja salude ning väikeõuede, mõisate ja tiheda teestiku maastik. Vallarühm: Rannu, Konguta, Aru, Meeri, Lüke, Kodijärve, Kambja, Krüüdneri, Päidla, Pangoti, Uderna, Hellenurme, Kirepi, Valguta, Rõngu, Aakre, Palupera, Vana-Otepää, Pilkuse, Pühajärve, Valgjärve, Vastse-Otepää, Krootuse, Kooraste, Erastvere, Põlgaste, Aleksandri (Pragi), Võru, Kasaritsa, Nursi, Sõmerpalu, Kärgola, Linnamäe, Vaabina, Vastse-Antsla, Urvaste, Sangaste, Keeni, Kuigatsi-Leevi. Võru linn.
  27. Viljandi ürgorgude, voorte ja suurkühmade, põldude ja viirgniitude ning suurõuede ja tiheda teestiku maastik. Vallarühm: Taevere, Sürgavere, Olustvere, Pärsti, Uue-Võidu, Viljandi, Vana-Tänassilma, Uue- Tänassilma, Vana-Võidu, Viiratsi, Päri, Puiatu, Heimtali, Loodi, Õisu, Kaarli, Aidu, Holstre, Tuhalaane, Tarvastu, Vana-Suislepi, Uue- Suislepi, Riidaja, Kärstna, Karksi, Polli, Pöögle, Penoja, Laatre, Abja, Pornuse, Lõve, Leebiku, Jõgeveste, Patküla, Helme. Viljandi linn.
  28. Kilingi looklevate jõgede, suurrabade ja metsade ning erakõuede ja hõreda teestiku maastik. Vallarühm: Vastsemõisa, Suure-Kõpu, Uue-Kariste, Vana-Kariste, Voltveti, Kilingi, Taali, Pati, Laiksaare, Talli, Jäärja.
  29. Valga ürgorgude, voorte ja kühmade, ha-jajärvede ning metsade ja hajapõldude maastik. Vallarühm: Taagepera, Holdre, Koorküla, Hummuli, Telliste, Sooru, Laatre, Valga, Paju, Kaagjärve. Valga linn.
  30. Karula hajajärvede, metsade ja haja-põldude ning väikeõuede maastik. Vallarühm: Karula, Laanemetsa, Taheva, Saru, Tsooru, Vana-Antsla.
  31. Haanja suurkuplite, hajajärvede ning väikeõuede ja tiheda teestiku maastik. Vallarühm: Rõuge, Haanja, Saluse, Vastseliina, Misso, Rogosi, Vana-Laitsna, Viitina, Krabi, Vana-Roosa, Vastse-Roosa, Mõniste.
  32. Laura kuplite, looklevate jõgede ning üksikõuede ja tänavkülade maastik. Vallarühm: Oobenitsa, Rootova, Laura.7)
  33. Petseri tasandikkude, lavakõrgendikdikkude ja ürgorgude, looklevate jõgede ja tänavkülade valdkond. Vallarühm: Petseri, Vilo, Irborska. Petseri linn.
  34. Slobodka tasandikkude ja ürgorgude ning tänavkülade rannikumaastik. Vallarühm: Mikitamäe, Järvesuu, Kulje, Saatserino, Senno.
  35. Peipsi-äärne suurniitude ja metsade ning tänavkülade rannikumaastik. Vallarühm: Ranna, Pala, Kokora, Alatskivi, Peipsi-äärne, Kavastu, Kastre-Võnnu, Meeksi, Räpina.

       Et eespool esitatud maastikka ja vastavaid vallarühmi suuremateks üksusteks, maastikurühmadeks, ühendada, võime kasutada maismaa ja mere vahekordi ning nelja ja kolme elemendi piirivöid (v. joon. 5). Kohane rühmitus oleks järgmine:

  1. Meri. Maastikud: Läänemere-Soomelahe ulgumeri, Liivi lahe ulgumeri.
  2. Saared. Maastikud: Hiiumaa, Saaremaa, Ruhnu.
  3. Lääne-Eesti. Maastikud: Pärnu, Tõstamaa, Haapsalu, Risti, Kullamaa, Jõõpre, Vändra, Lelle, Kilingi.
  4. Põhja-Eesti. Maastikud: Tallinna, Loksa, Narva, Pandivere, Aegviidu, Hageri.
  5. Kesk-Eesti. Maastikud: Türi-Põltsamaa, Kursi, Palamuse.
  6. Ida-Eesti. Maastikud: Alutaguse, Lohusoo, Peipsiäärne, Slobodka.
  7. Lõuna-Eesti. Maastikud: Viljandi, Otepää, Põlva, Valga, Karula, Haanja, Laura, Petseri.
                                              *
       Kooli ja igapäevase elu nõuetele veel kohasemad kui kolme elemendi maastikud on kahe elemendi maastikud (v. joon. 7). Sest ehk küll nende iseloomustavad omadused on ebaselgemad, on teiselt poolt nende piirivööd kitsamad ja nende arv märksa vähem. Valime meie välja määravateks elementideks maastikkudele need, mis küsimuses olevale maa-alale iseäranis iseloomustavad ning mis ühtlasi ka kohased on võimalikult kitsa ja selge piirivöö määramiseks, siis saame liigestuse, mis rahuldab ka kaunis suuri teaduslisi nõudeid.


Joon. 7. Eesti kahe elemendi maastikud ja nende piirivöödele vastavad valdade ning kihelkondade piirijooned. (Piirivööd ja ülemineku-alad valged. Mustad pärisjooned maastikkudele vastavate vallarühmade administratiivsed piirid. Täppjooned maastikkudele vastavate kihelkonna-rühmade piirid. — Numbritele vastav maastikkude nimekiri leidub tekstis.)
 
       Silmas pidades seda, et kahe elemendi maastikud vahest leiavad vastuvõtmist laiemates ringkondades, olen katsunud valida nendele kohased, kergesti meelespeetavad nimed. Pole vist mitte juhus, vaid geograafilise miljöö mõjust inimese peale olenev tõsiasi, et mõned Eesti vanadest ajaloolistest aladest suurelt osalt vastavad meie maastikkudele. Ja näib selle pärast täitsa õigustatud olevat nende vanade nimetuste tarvituselevõtmine — kui vaja, moderniseeritud kujul — seal, kus nad regionaalselt põhjendatud.
       Nagu joon. 7 näitab, võime ka kahe elemendi maastikkude asemel tarvitada teatava piirini vallarühmi. Meie kihelkonnad on sellevastu enamasti nii suured, et nende piirijooni, mis kaardil täppjoonega märgitud, on raskem kokkukõlastada maastikkude piirivöödega.
       Eesti kahe elemendi maastikud ja nendele vastavad vallarühmad on järgmised:
  1. Läänemeri-Soomelaht. Merimaastik.
  2. Liivi laht. Merimaastik.
  3. Lääne saarestik. Tasandikkude ning nurmede ja puisniitude maastik. Vallarühm: Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa kõik vallad.
  4. Ruhnu. Üksiksaar, kus mere mõju valitseb.
  5. Soomaa. Tasandikkude, suurrabade ja metsade maastik Pärnumaa kesk- ja lõunaosas. Vallarühm: Reiu, Tammiste, Taali, Tori, Vastemõisa, Suure-Kõpu, Uulu, Tahkuranna, Pati, Kilingi, Talli, Laiksaare, Häädemeeste, Orajõe. Pärnu linn.
  6. Sootaguse. Tasandikkude ja väikekühmade ning metsade ja rabade maastik Pärnumaa põhjaosas. Vallarühm: Paatsalu, Paadermaa, Koonga, Jõõpre, Vee, Saulepi, Tõstamaa, Seli ja Kihnu saar, Võlla, Audru, Sauga, Hallinga, Are, Suigu, Kaelaste, Enge, Kaisma, Viluvere.
  7. Rotala. Tasandikkude, väikekühmade ja seljakute ning nurmede ja puisniitude maastik, mis mahutab endasse pea terve Läänemaa mandri ning Vormsi ja väikese osa Harjumaad. Vallarühm: Kloostri ja Pakri saared, Vihterpalu, Nõva, Rikoldi ja Osmussaar, Vidruka, Palivere, Piirsalu, Riisipere, Laitse, Lähtru, Kalju, Sooniste, Sipa, Märjamaa, Haimre, Luiste, Vaikna, Jõgisuu, Koluvere, Oru, Sutlepa, Paaslepa, Vormsi, Taebla, Võnnu, Asuküla, Sinalepa, Martna, Kirbla, Lihula, Mässu, Veltsa. Linnad: Haapsalu ja Baltiski.
  8. Tallinnamaa. Lava-lausmaa, nurmede ja puisniitude rannikumaastik Põhja-Harjumaal. Vallarühm v. kolme elemendi maastik nr. 10 (Tallinna).
  9. Lahemaa. Looklaheline lava-lausmaa; metsade ja soode ning haja-asulate ja hõreda teestiku maastik Kuusalu ja Kunda vahel Põhja-Eesti rannikul. Vallarühm v. kolme elemendi maastik nr. 11 (Loksa).
  10. Lavamaa. Lavatasandiku ning hajaliste sumb- ja tänavkülade maastik Soome lahe rannikul Kunda ja Vene piiri vahel. Vallarühm v. kolme elemendi maastik nr. 12 (Narva).
  11. Alutaguse. Suurmetsade ja rabade ning üksikõuede, tänavkülade ja hõreda teestiku maastik Peipsist põhja pool. Vallarühm: Pada, Roela, Maidla, Mäetaguse, Paasvere, Venevere, Tudulinna, Iisaku, Illuka, Mustajõe, Vasknarva, Skarjatina, Kose, Lohusoo, Avinurme, Võtikvere, Mustvee, Roela (Tartum.), Saare, Kasepää.
  12. Suurkülamaa. Suurpõldude ja kultuursalude ning suurkülade, mõisate ja tiheda teestiku maastik Järvamaa ida- ning Virumaa lääneosas. Vallarühm v. kolme elemendi maastik nr. 13 (Pandivere). Linnad: Rakvere, Paide.
  13. Vahemaa. Looklevate jõgede ja väikejärvede ning metsade ja rabade maastik Harjumaa ida-, Järvamaa lääne- ja Läänemaa kaguosas. Vallarühm: Aaspere, Vohnja, Lehtse, Anija, Alavere, Ambla, Albu, Anna, Ravila, Aleksandri-Triigi, Kuimetsa, Kaiu, Ingliste, Vahastu, Väätsa, Särevere, Käru, Lelle, Kehtna, Järvakandi, Velise, Vigala.
  14. Hagerimaa. Puisniitude ja nurmede ning sumbkülade ja tiheda teestiku maastik Harjumaa keskosas. Vallarühm: v. kolme elemendi maastik nr. 15 (Hageri).
  15. Põltsamaa. Väikevoorte ja tasandikkude ning looklevate jõgede maastik, suuremalt jaolt Viljandimaa põhjaosas Vallarühm: Vana-Vändra, Uue-Vändra, Kabala, Alliku, Kirna, Imavere, Adavere, Rutikvere, Pajusi, Kurista, Lustivere, Uue-Põltsamaa, Vana-Põltsamaa, Võisiku, Soosaare, Kõo.
  16. Jõetaguse. Metsade ja soode ning üksikõuede ja hõreda teestiku maastik Emajõe ja Endla järve vahel. Vallarühm: Vaimastvere, Jõgeva, Härjanurme, Puurmani, Laeva, Vorbuse, Tähtvere, Ulila, Kavilda.
  17. Vooremaa. Suurvoorte, rööppõldude ja viirgniitude maastik Põhja-Tartumaal. Vallarühm: Laiuse-Tähkvere, Laiuse, Kuremaa, Kaarepera, Kudina, Elistvere, Saadjärve, Sootaga, Raadi, Vesneri, Vara, Tammistu, Luunja.
  18. Sakala. Ürgorgude, voorte ja suurkuplite ning suur- õuede ja tiheda teestiku maastik Võrtsjärvest lääne ja edela pool. Vallarühm: Taevere, Sürgavere, Olustvere, Pärsti, Uue-Võidu, Viljandi, Vana-Tänassilma, Uue-Tänassilma, Vana-Võidu, Viiratsi, Päri, Puiatu, Heimtali, Loodi, Õisu, Kaarli, Aidu, Holstre, Tuhalaane, Tarvastu, Vana-Suislepi, Uue-Suislepi, Riidaja, Kärstna, Karksi, Polli, Pöögle, Penoja, Laatre, Abja, Pornuse, Uue-Kariste, Vana-Kariste, Voltveti, Pati, Jäärja, Lõve, Leebiku, Jõgeveste, Patküla, Helme, Taagepera, Holdre, Koorküla, Hummuli. Viljandi linn.
  19. Ugala. Hajajärvede, väikepõldude, -niitude ja salude ning väikeõuede, mõisate ja tiheda teestiku maastik Võrtsjärvest ida ja kagu pool. Vallarühm: Rannu, Konguta, Aru, Meeri, Lüke, Kodijärve, Kambja, Krüüdneri, Päidla, Pangoti, Uderna, Hellenurme, Kirepi, Valguta, Rõngu, Aakre, Palupera, Vana-Otepää, Pilkuse, Pühajärve, Valgjärve, Vastse-Otepää, Krootuse, Kooraste, Erastvere, Põlgaste, Aleksandri (Pragi), Võru, Kasaritsa, Nursi, Sõmerpalu, Kärgola, Linnamäe, Vaabina, Vastse-Antsla, Urvaste. Võru linn.
  20. Põlvamaa. Tasandikkude ja ürgorgude, looklevate jõgede ning väikeõuede ja tiheda teestiku maastik Tartust kagu pool. Vallarühm v. kolme elemendi maastik nr. 25 (Põlva). Tartu linn.
  21. Peipsimaa. Suurniitude ja metsade ning tänavkülade maastik Peipsi läänerannikul. Vallarühm v. kolme elemendi maastik nr. 35.
  22. Haanjamaa. Hajajärvede ja väikeõuede maastik Läti piiril, Valga ja Laura vahel. Vallarühm: Kuigatsi-Leevi, Keeni, Sangaste, Laatre, Telliste, Sooru, Valga, Paju, Kaagjärve, Laanemetsa, Karula, Taheva, Vana-Antsla, Tsooru, Säru, Rõuge, Haanja, Saluse, Vastseliina, Misso, Rogosi, Vana-Laitsna, Viitina, Krabi, Vana-Roosa, Vastse-Roosa, Mõniste. Valga linn
  23. Lauramaa. Kuplite ning üksikõuede ja tänavkülade maastik Petserimaa lõunaosas. Vallarühm: Oobenitsa, Rootova, Laura.
  24. Palumaa. Tasandikkude, lavakõrgendikkude ja ürgorgude, metsade (männipalude) ja niitude ning tänavkülade maastik Petserimaa kesk- ja põhjaosas. Vallarühm: Petseri, Vilo, Irboska, Senno, Saatserino, Järvesuu, Kulje, Mikitamäe. Petseri linn.
       Kahe elemendi maastikud võime maastikurühmadeks ühendada samal viisil kui kolme elemendi maastikud. Saame 7 maastikurühma: Eesti meri (Läänemere-Soomelaht ja Liivi lahti, Saared (Lääne saarestik, Ruhnu), Lääne-Eesti (Soomaa, Sootaguse, Rotala), Põhja-Eesti (Tallinnamaa, Lahemaa, Lavamaa, Suurkülamaa, Vahemaa, Hagerimaa), Kesk-Eesti (Põltsamaa, Jõetaguse, Vooremaa), Ida-Eesti (Alutaguse, Peipsimaa, Palumaa) ja Lõuna-Eesti (Sakala, Ugala, Põlvamaa, Haanjamaa, Lauramaa).
 
---------------------------------------------------------
1) Näit. on ka ulgumeri selgejooneline maastik, kuid selle peale vaatamata ainult ühe valdkonna ja ühe elemendi maastik, sest õhkkonna vahelduvaid avaldusi ei võta meie — eespool esitatud põhjustel — definitsioonis arvesse, ja laevad ei etenda meie ulgumerel mainimisväärilist osa.
2) S. o. üht elementi, nimelt seda, mille piirjoon maastikus esineb, esindab kaks valdkonda.
3) Määrangus esinevad pea erandita ainult need elemendid, millede avaldusvormid ei muutu regionaalselt küsimuses olevas maastikus.
4) Maastikkudesse, mida meri piirab, kuulub muidugi ka rannikumeri.
5) Siia kuulub ka Tapa alev, mis asub maastiku läänepiiril.
6) See vallarühm läheb vastavast maastikust võrdlemisi palju lahku. Peipsist põhja pool asuvad vallad (Illuka, Iisaku ja Vasknarva) ulatuvad nimelt nii kaugele sisemaale, et peame neid Alutaguse osadeks lugema.
7) Laura maastik on kaunis ebamäärane üksus, mis mitmes suhtes ülemineku-ala taoline. Ka vastavat vallarühma ei või täiesti rahuldavaks pidada. Ta peaks suurem olema, kuid Petserimaa valdade rühmitus ei võimalda teistsugust liigestust.


 

EST EN DE ES RU  FORUM

       

Minu looduskalender

Aita teha Looduskalendrit - saada oma tähelepanekud ümbritseva looduse kohta. Vajadusel lisa pilt või video.

Minevik

Looduskalender.ee viidakogu

Teised kaamerad  Videod
Must-toonekure videod Lõuna-Belgiast Kurgede ränne (2008-2010) Korallnarmik (2011)
Linnukaamerad Hollandis Kotkaste ränne (2008-2010) Kure TV (2011)
  Raivo rännakud (2007) Kure TV 2 (2011)
  Tooni rännakud (2007) Merikotka TV (2010-2011)
 
 
    Konnakotka-TV (2009-2011)
    Seire-TV (2009)
    Kure-TV (2009)
    Talvine kotka-TV (2008)
    Sea-TV (2008-2009)
© Looduskalender.ee | [mobile] | [e-mail] [Twitter] [Facebook] [Youtube] [Issuu] [RSS] [login]
Väljaandja: MTÜ Fenolo Veeb: Reisijutud.com Pildid, videod ja helid on õigustega kaitstud!
Saidil olevat teavet võib kasutada, kui on viidatud teabe allikale ja autoritele.
  

Powered by Drupal.