Veebikaamera pildi salvestas Bea, LK foorumist
		Fotod Arne Ader
		 
		 
		Hallvarestest veidi väiksemad hakid on vareslastele omaselt nutikad linnud, nemad pole rasvapallile maandudes saamatud - tegutsetakse päris läbimõeldult, teatakse – tuntakse hästi ümbrust ning ka seal valitsevaid ohte.
		 
		Hakiparved kuulduvad linnamaastikus päris häälekalt ning talveks on neid meile põhjapoolsematest riikidest juurde rännanud. Talvine arvukus  küünib saja kuni paarisaja tuhande isendini.
		 
		Hakid kannaksid nagu hõbehalli pearätikut, mis isegi kehvas talvevalguses heaks määramistunnuseks. Halli pearäti lõpetab kaelal valge triip, aga see erineb isikuliselt, kellel nähtavam või kellel kogunisti puudub. Seljasulestik must ning tuhmilt läikiv, sulades kokku rinna tumehalli sulestikuga. Mustalt haki otsmikult jälgib meid teraselt valkja vikerkestaga silm, mille tegelik värv on terashall, noorlindudel võib see olla veidi sinakat tooni (vaata Arne alumist pilti). Must nokk, vareslase kohta pisike, jalad samuti musta värvi. Suuruselt võiks hakke võrrelda kodutuvidega, pikkust veidi üle kolmekümne sentimeetri ja kaalu üle paarisaja grammi.
		 
		Hakikolooniates kehtib lindude omavahelistes suhetes „võimuredel“ isegi talvisel ajal, kui meile on saabunud hulgaliselt talivõõraid ja juba pesitsenud hakipaarid hoiavad üksteise lähedusse ka pesitsusvälisel ajal.
		 
		 
		Hakk
		 
		Hakkide ja vareste ööbimispaik