Alustame Looduskalendris uue rubriigiga “Maailm otsib lahendusi”, mis on pühendatud ülemaailmsetele loodusuudistele ja pöörab tähelepanu keskkonnakaitsele ning -sõbralikkusele. Uudised, mida lugejateni toome, on pretsedentidest, millega püütakse muuta arusaamu maailmas vailtsevast keskkonnapoliitikast, keskonnaaktivistide tööst ja saavutustest. Esimene lugu on teie ees.
Pärast seitset aastat survet Greenpeace’i aktivistide poolt, soostus Soome riigiettevõte Metsähallitus taganema oma esialgsest plaanist põlispuude mahavõtmisest Põhja-Lapimaal. Puude mahavõtt oleks otseselt mõjutanud metsikute Lapimaa põhjapõtrade ellujäämist looduses ning hävitanud osa saami rahva looduspärandist.
Metsähallitus ja Lapimaa karjakasvatajad kirjutasid alla kahekümneaastasele kahepoolsele leppele kaitsmaks Lapimaa põlismetsi, mis on ühed vähesed allesjäänud põlismetsad Euroopas ja lõpetamaks pikka aega kestnud konflikt.
Juba aastaid on saami põdrakasvatajad püüdnud riigi tähelepanu suunata selle probleemile. Tükk tükilt hävitas riigilt suure osa Lapimaa metsadest omandanud Metsähallitus saamidele kuulunud alasid. Koos metsade hävitamisega hävis ka suur osa metsikute põhjapõtrade talvesöögist ning see omakorda mõjutab looduslikku tasakaalu.
Greenpeace'i aktivistid sekkusid vaidlusse 2002. aastal koos Soome Looduskaitse Seltsiga, et aidata Lapimaa karjakasvatajaid võitluses puude mahavõtmise vastu. Koos anti välja kaardid tähtsamate põhjapõtrade metsade maa-aladega Inkaril ning paluti Metsähallitusel ühineda moratooriumiga ja alustada kahepoolseid läbirääkimisi.
2005. aastal avati Rahvusvaheline Päästekeskus Nellimi külas Lapimaal. Seal töötasid vabatahtlikud koos karjakasvatajatega, et märkida üles põhjapõtradega asustatud metsad, mida ohustab Metsähallitus. Samal aastal anti Greenpeace eestkostel asi ka kohtusse, kuna ettevõte jätkas metsade hävitamist hoolimata ÜRO Inimõiguste Komitee soovitusest mitte seda teha.
Lõplik kokkulepe jõustus eelmisel nädalal, kui Metsähallitus ja Lapimaa Karjakasvatajate Selts kirjutasid alla kahekümneaastasele rahuleppele. Probleem pole küll veel lahendatud, kuid 20 aastat on pikk aeg, et sõlmida lõplikud kokkulepped konflikti lahendamiseks. "Me loodame, et läbirääkimiste tulemus on eeskujuks ka teiste sarnaste konfliktide lahendamisel ja õpetab teisigi põlisrahvaid oma maa eest välja astuma," sõnas Greenpeace'i esindaja.
Põdrakaitsja Kalevi Paadar.