looduskalender.ee

7. jaanuar

Lõpuks näen Saaremaal talve. Paar miinuskraadi, mahasadanud lumi, tuulevaikus ja selge taevas on meeldiv vaheldus hallidele sügisilmadele, mis kogu nädala Lääne-Saaremaal valitsenud on. Hommikuhämaruses saan Nasvas kohe ka uue aastaliigi kirja – musträstas tegutseb teeservas. Võrreldes eelmise talvega on neid üllatavalt vähe meile talveks jäänud. Algatuseks suundun Linnulahte üle vaatama, sinna on uus torn püsti pandud. Veetase on väga kõrge ja viimased paarkümmend meetrit enne torni on laudtee vees. Jään hetkeks kohmitsema ja vajun koos laudteega sügavale vette, õnneks on vahetusriided kaasas. Linnulaht on aga suhteliselt linnutühi, peab kevadet ootama.

 

Roomassaare lagled ei kavatsegi lõunasse lennata (7.01.2012)

 

Roomassaare sadamas selgub, et valgepõsk-lagled on siin siiski endiselt alles. Linde on kokku 45, neist 44 on valgepõsk-lagled, aga üks osutub nooreks suur-laukhaneks. See elukas on minu aastanimekirjas uus liik.

Sadama lähedal oleva veepuhastusjaama juures loodan kohata rooruika, kes siin igal aastal väljavoolutoru otsas roostikus talvitanud on. Roostikus on aga vaba vett veel palju ja sellise peidulise linnu leidmine enne suurt külma on lootusetu ettevõtmine. Roostiku servast ehmatan lendu hoopis linavästriku, keda samuti on siin mitmel talvel kohatud.

Kuressaarest idas on õige paks lumekiht maha sadanud ja puudel istuvad röövlinnud hakkavad paremini silma. Märkmikku saavad kirja paar hiireviu vaatlust, Kallemäe küla juures märkan sel aastal uue liigina välja-loorkulli.

Päeva viimane uus liik tuleb aga juba mandrilt – Virtsu küla vahel näen kahte suurnokk-vinti. Minu 2012. aasta nimekirjas on nüüd 85 liiki.

6. jaanuar

Hommikul jälgin mõnda aega Sõrve linnujaama lindude toidulaual toimuvat, siin tegutseb mitukümmend rohevinti ja rasvatihast, lisaks mõned muudki elukad. Põnevamatest lindudest hakkab silma vähemalt neli põhjavinti ja mulle sel aastal uue liigina üks metsvint. Kogu see jõuk sööb kevadeks küll mitusada kilo seemneid ära.

 

Sõrve sääre staiamispaik „merepunker“ on viimaste tormidega viltu vajunud (6.01.2012)

 

Sõrve sääre kuulus staiamispaik „merepunker” on viimaste tormidega viltu vajunud ja meri neelab selle ilmselt varsti alla. Aga praegu saab punkri otsas veel rahulikult torutada. Erilist rännet jaanuari alguses ei toimu, aga mõned luigeparved siiski suunduvad Läti poole. Kuressaare poolt tuleb 80 valgepõsk-laglet. Ei tea, kas Roomassaare sadamas pikka aega paigal püsinud linnud? Sääre tipus tegutseb üks põldlõoke, igal talvel kohatakse siin üksikuid talvitajaid.

Kuressaares ei pea lindude vaatlemiseks üldsegi mitte kaugele minema, sest parimaks vaatluskohaks on kohe lossi taga olev rand. Ka praegu ujub siin lahesopis üle 400 laugu, Kuressaare laht ongi selle liigi jaoks üks peamisi talvituspaiku Eestis. Kuressaare linna vahel saan aastanimekirja lõpuks ka koduvarblase ja Roomassaare sadamas lisandub nimekirja piilpart, kokku on aastanimekirjas nüüd 80 liiki. Roomassaares valgepõsk-laglesid ei näe, ehk olidki hommikul Sõrve säärel nähtud lagled just siit lõpuks rändele asunud linnud?