looduskalender.ee

1. jaanuar

Kus alustada kogu aasta kestvat linnuvaatlemist? Mõnel varasemal korral on algust tehtud Saaremaal Sõrve säärel, sest üldjuhul ei ole seal jaanuari alguseks suur talv veel saabunud ja võib nii mõnegi hilinenud ränduri leida. Tänavune talv on aga igal pool hiljaks jäänud ja valikuvõimalusi on rohkem, kõikjal rannikul võib luiki, laglesid, parte, kahlajaid jt veel lahkumata rändlinde kohata. Mandril olles kahtlusi ei teki – alustada tuleb Läänemaal ja üritaks aasta esimese päevaga Haapsalu ümbruse parimad linnuaugud üle vaadata.

Uus aasta saabub Saunja lahe ääres Silma looduskaitseala endise keskuse juures ja kohe vahetult pärast südaööd saab esimesed linnuliigid aastanimekirja kanda. Haapsalu ilutulestikust heidutatuna lendavad Saunja lahe sõtkad närviliselt ringi ja vahuveini korgi paugu peale prääksatab roostikus sinikael-part. Esimesed liigid kirjas, võib rahulikult magama minna.

Juba õhtul alanud tugev lumesadu on öösel jätkunud ja hommikuks on poolde säärde ulatuv lumekiht maha tulnud. Päris kena vaatepilt ja seda mitte seetõttu, et ootamatult talvine hommik silmale illos kaeda on, vaid linnud on sellistes oludes vähestesse lumevabadesse kohtadesse koondunud, tuleb vaid need kohad üles leida.

Põhja-Euroopa üks paremaid arktiliste veelindude rände jälgimise kohti on Põõsaspea neem, sinna algatuseks suundumegi. Tee peal saab paar peatust tehtud ja liiginimekirja lisandub terve rida tavalisi liike – hallrästas, leevike, urvalind, siisike, ronk, tutt-tihane, põhjatihane, merikajakas, hõbekajakas, siidisaba. Põõsaspea neemel on hommikul staiareid 6 ja jälgime rännet ligemale 1,5 tundi. Aastanimekirja liike koguneb kenasti, aga kogenud vaatlejatele kedagi erilist silma siiski ei hakka. Põnevamaks nähtud liigiks on ilmselt alk (3 lindu rändel), teised uued liigid on aul (1500 rändel), jääkoskel, rohukoskel, punakurk-kaur, järvekaur, kormoran, tõmmuvaeras, mustvaeras, laululuik, kühmnokk-luik, kalakajakas, väikekajakas, naerukajakas, hallvares, rohevint, merikotkas (2 noorlindu suundusid Osmussaarele).

Aasta viimasel päeval leidis Uku Paldiski külje all Laoküla rannas puna-veetallaja. Kuna tegemist on kõva rariga (Eestis vaid 15 leidu), kes järgneva aasta jooksul Eestisse üldse ei pruugi eksida, siis tuleb bongamisretk ette võtta. Tee peal lisandub aastanimekirja veel terve rida tavalisi liike – ohakalind, harakas, rasvatihane, sinitihane, salutihane, puukoristaja, põldvarblane, musträhn, suur-kirjurähn, kuldnokk (12 isendit Padise lähistel), kodutuvi, hakk. Laoküla rannas suundume Uku eestvedamisel puna-veetallaja eilsesse asukohta ja lind tegutsebki samas kohas adruvalli servas madalas vees – aastanimekirja lisandub kohe aasta esimesel päeval kõva rari ja lisaks on see mulle juba 5. selle liigi vaatlus Eestis! Aastanimekirja lisandub samas kohas veel ka hallõgija ja käblik. Uku leiab talveraridest samas veel ka ühe tikutaja ja kaks rootsiitsitajat, aga ise ma neid ei märka.

 

 

Aasta esimene rari – puna-veetallaja (Laoküla rand, Harjumaa. 1.01.2012.)

Kuna talvepäev on lühike, suundume kiiresti tagasi Haapsalu ümbruse aladele, sihiks on Põgari ja Haeska.Teel lisanduvad uute liikidena raudkull, künnivares ja pasknäär. Põgari rannas ulatub vesi maanteeni, aga rannaala on jäätunud ja veel paar päeva tagasi siin nähtud kiivitajaid ja rüütasid me ei leia. Merel ujub suurem hulk luiki ja parte, uute liikidena on teiste hulgas viupart, väikekoskel ja tuttvart. Kuna päike hakkab juba loojuma, suundume kiiresti Haeska linnutoni juurde. Siingi on rannakarjamaad jäätunud, aga torni ees oleva laiu servast leiame siiski 24 kiivitajat. Kaugemal Matsalu lahel hakkab silma tihe pardisupp, täpsemal uurimisel selgub, et tegemist on 2000 lauguga, see on selle liigi jaoks talvel väga suur number.

Õhtuhämaruses suundume Haapsalu veepuhastusjaama juurde, kus esmalt märkame kahte hallhaigrut ja hetk hiljem ka ühte taita, kes on juba vähe tõsisem talverari. Aasta esimese päeva linnuretk lõpeb Promenaadi hotelli juures, kus viimases valguses leiame kalda ääres rääkspartide parve.

Aasta esimesel päeval koguneb minu 2012.a liiginimekirja 56 liiki (sh kõva rari puna-veetallaja), mis on rohkem, kui hommikul loodetud. Uku saab oma 1. jaanuari punktide nimekirja 6 uut liiki ja on kah päevaga rahul.

 

***

Kätte on jõudmas järjekordne rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus ja tore, et Margus andis lahke loa oma päeviku ilmutamiseks Looduskalendris:

http://looduskalender.ee/node/12009