Hundiaasta
2013. aasta on Eestis hundiaasta. Aasta looma valisid Eesti Terioloogia Selts, Looduskalender, Looduse Omnibuss, Eesti Looduskaitse Selts, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Metsaselts, Tallinna Loomaaed, Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri Loodusesõber.
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Hundiaasta saamisluguAllpool viimane uudis aasta loomast, arhiivist leiab ajalises järjestuses kõik lood uuemast vanema poole.
Hundiaasta artiklid ajakirjas Loodusesõber
Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Nädal metsas: huntide arvukusest
Kirjutas: Peep Männil
Foto: Arne Ader
Lageraba hundiga
Hundi arvukus on viimase kümne aasta jooksul kõikunud küllalt suures ulatuses. Kui 2003. aastal oli meil hunte alla kümne pesakonna, siis aastal 2008 ja 2011 üle kolmekümne. Möödunud aastal ehk siis aastal 2012 oli neid 22, kellest neli pesakonda elas osaliselt Läti territooriumil. Möödunud sügisel võis meil niisiis hunte kokku olla paarisaja isendi ringis. Praeguseks on tänavuaastase sigimisedukuse ja pesakondade arvu ja paiknemise kohta olev info veel väga lünklik. Ega see saagi veel hea olla, kuna sigivad hundid on veel suhteliselt paiksed. Eelmise aasta andmete põhjal julgeks ennustada, et tänavu peaks hundi arvukus olema pigem veelgi langenud. Loodame siiski, et see pole madalam, kui suurkiskjate tegevuskavas soovitatud miinimum 15 pesakonda. Hundipopulatsiooni seisundi muutustest saab lähemalt lugeda Keskkonnaagentuuri 2013. aasta ulukiseire aruandest: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/SEIREARUANNE_2013.pdf lehekülgedel 38 - 45.
Suurkiskjate kaitse- ja ohjamise riiklik tegevuskava aastateks 2012 - 2021 on allalaetav aadressilt: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/SK_tegevuskava_2012-2021_lopp.pdf