Mürgimarjad
Tutvustame siis tänavu sügisel meie metsades kasvavaid mürgiseid või osaliselt mürgiseid metsamarju nende valmimise järjekorras.
MÜRGIMARJAD - näsiniin
Fotod: Arne Ader ja Urmas Tartes
Näsiniin
Harilik näsiniin Daphne mezereum
Hariliku näsiniine kogu taim on mürgine ning inimese võib tappa juba tosina marja söömine.
Seda taime peab tundma. Liiginimi mezereum tähendab pärsia keeles tapma.
Näsiniint kasvab hajusalt üle Eesti, ikka viljakamatel ning lubjarikkamatel muldadel, segametsade alusrindes ka soostunud kasvukohtadel. Väheharunev kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetriseks. Pikliksüstjad, terve servaga lehed paiknevad erinevalt - põõsa ladvas piknevad lehed kimpudena ning varrel hõredalt. Kui näsiniine oksi murdes (näiteks varakevadel, et kaunilt õitsevaid oksa vaasi viia) tuleb teada, et kätele sattunud taimemahl võib põhjustada löövet.
Kaunid ja erksavärvilised, ovaalsed luuviljad (rahvakeeli marjad) kinnituvad võrse ligi ja lehekimbu alla. Marjad on looduses silmapaistvad.
Juba paari marja manustamine tekitab tõsise mürgistuse.
Viljade maitse olevat jälk.
Ometi kaovad näsiniine põõsastelt marjad. Linnud söövad neid isukalt kuna neile näsiniine luuviljad pole mürgised. Seeme väljutatakse koos väljaheitega ja nii näsiniin ka levib.
Näsiniine marjad