looduskalender.ee

 

 

Kimalased on kogukad, karvased ja värvilised kiletiivaliste seltsi, mesilaslaste sugukonda kuuluvad putukad. Nad on rahva seas tuntud kui maamesilased, metsmesilased ja kumalased, keda võib kohata metsas, põllul, niidul, aias, nii maal kui ka linnas. Kimalasi leidub kõikjal maailmas, v.a Austraalias ja troopikas.Maailmas on üle 250 liigi kimalasi, neist Euroopas leidub 68 liiki.Kimalased võib jagada päriskimalasteks ning nende pesaparasiitideks – kägukimalasteks. Eestis esineb kindlalt 21 liiki päriskimalasi ning 7 liiki kägukimalasi. Lisaks on üksikutel kordadel kohatud veel 3 liiki päriskimalasi. Päevatekstides mõeldakse sõna ’kimalased’ all enamasti päriskimalasi.

 

Kimalane koosneb peast, rindmikust ja tagakehast. Rindmiku külge kinnituvad kuus liigestatud jalga. Kimalastel on pikad lülilised tundlad, allasuunatud pea kahel küljel läigivad aga suured liitsilmad. Nende vahel paiknevad mustad lihtsad täppsilmad, kas kolmnurgana või kolme punktina ühes reas. Neli tiiba on seljal kokku pandud ja katavad kitsa läikiva vöödina keskselga ja tagakeha esimesi lülisid.

 

Kimalased on karvase kasukaga putukad, kelle värvus võib sisaldada musta, valget, punast, oranži, halli, kollast, pruuni ning nende variatsioone. Igale kimalaseliigile on omane teatud värvikombinatsioon, vastavalt millele saab kimalased Eestis grupeerida:

·         pruunid liigid (8),

·         mustad, punase tagakeha tipuga liigid (3),

·         mustad, kahe kollase triibuga liigid (4),

·         mustad, kolme kollase triibuga liigid (3),

·         varieeruva värvusega liik (1),

·         hallid liigid (2).