Märka mäkra

Mägravaatlusi sisestati mullu loodusvaatluste andmebaasi ainult 7. Tänavu mägra-aastal ootame neid rohkem. Mäkra looduses kohata pole lihtne, vähesed on teda näinud. Ent tema tegevusjälgi –  käpajälgi mudas, liivas või lumel, urgusid ja käiguradasid pole raske leida. Mäger on levinud pea üle kogu Eesti.

Ootame mägravaatlusi! - loe lähemalt »

Mäger ei maga

Postitas Aasta Loom - P, 05.02.2017 - 09.00
Sisu
mäger talvel
Rajakaamera pilt Valgamaalt. Mägrad on üleval.
Foto: Kalmer Lehepuu
 

Mägra-aasta on küll läbi, aga siin on mõne päeva tagune rajakaamera pilt mägrast. Lumi on Valgamaal sellel talvel tulnud ja läinud, tulnud ja läinud, kõige rohkem oli seda vahepeal umbes 10 sentimeetrit. Praegu enam lund ei ole ja tundub, et koos lumega on läinud ka mäkrade uni. Alates 23. jaanuarist on mägrad igal õhtul umbes kella seitsme ajal urust välja tulnud ja oma mägra asju ajanud.

Kalmer Lehepuu

Kui mäger tegi kõva häält – meenutus kevadest

Postitas Aasta Loom - K, 28.12.2016 - 09.00
Sisu

2. märtsi 2016 helisalvestis. Mägrad on üldiselt väga vaiksed loomad, nagu aasta looma sõbrad seda kaamera vahendusel isegi märganud on, ent siinne salvestus tuletab meelde, et erutuse korral võib mäger ka kõva häält teha! Meenutame seda hetke, mil mägrapaar Kadi-Tõnise ellu tungis konkurent – suur isamäger. Kuuleme tulnuka katkevat põrinat ja urust sellele sõjakat vastust. Mis edasi sai, on ajalugu.
Tiit Hundi helisalvestist ilmestavad Tarmo Mikussaare fotod.

 

 

Kui pikk on mägra uinak?

Postitas Aasta Loom - R, 23.12.2016 - 09.00
Sisu

Millal me mäkra taas näeme? Umbes 35 aastat tagasi oli sellele küsimusele palju lihtsam vastata kui praegu – kevadel näeme, mäger peaks talvel magama ja asi mutt.
Talved olid korralikud ja sulailma oli talve jooksul harva. Kuhu sa siis sumpad oma lühikeste jalgadega paksus lumes ja käredas pakases, süüa ka pole kuskilt võtta.

Tujukas sügis jättis konnad hilja peale

Postitas Aasta Loom - K, 07.12.2016 - 13.30
Sisu
külmumine veekogus
Aasta looma mägra menüüsse kuuluv rohukonn veedab talveune mutta kaevunult veekogude põhjas. Tänavune esimene lumi ehmatas kõigusoojased lumeradu läbima, et kiiruga veeni jõuda. Mägra hambusse loomad siiski ei jäänud, kuna talveuinakuks valmistuv mäger oli selleks ajaks lõpetanud toitumise.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Varatalve künnisel heidame korraks pilgu tänavusele sügisele. 2016.a. sügise omapäraks oli varajane lumi. Juba 25. oktoobril ilmusid Eestimaale esimesed lumememmed. Tõsi küll, nende eluiga ei olnud pikk.

Mäger praegu

Postitas Aasta Loom - L, 19.11.2016 - 09.00
Sisu
värske mägrajälg
Värske jälg. Mägra astumised meenutavad pisikesi karu jälgi. Viis varvast ja küünised saab selgelt üle lugeda.
Foto: Tiit Hunt
 

Saaremaa mägrakaameras sai viimati näha priskeid loomi 5. novembril, vahetult enne külmakraadide ja lume tulekut. 12. novembril, kui lõpetasime selleks aastaks videostriimi vahendamise mägralinnast ning viisime kaamera hirveplatsile üle, läks termomeeter taas õrnalt plusspoolele ja sadas uduvihma.

Mägralood: kohtumine metsarajal

Postitas Aasta Loom - K, 09.11.2016 - 10.55
Sisu
mäger metsateel
Novembris on mäger taliuinakule sättimas, mõned loomad juba magavad, mõnusalt rasvasöönuna. Meenutame aga veel korraks mägra tegemisi kevadel, mil ta on üpris sale loom ja otsib aktiivselt toitu. Fotol tatsab mäger varakevadisel ajal mööda metsateed, kuni märkab inimest. Siis uudistab teda natuke ja läheb rahulikult minema. Kevadiste kohtumisteni!
Foto autor: Kristiina Tohv

Rahvusvaheline imerohi

Postitas Aasta Loom - L, 15.10.2016 - 09.00
Sisu

Liigsöömine teeb uniseks, laisaks ja paksuks. Veel kuu aega tagasi ei näinud sellist pilti, et mäger end heast peast käntsti uru ette magama keerab, aga talveks valmistuv loomake kipub peale järjekordset kõva kõhutäit väsima.
Video napsas Tiit Hunt, rmk.ee

 

Jõuline kärplane

Postitas Aasta Loom - R, 14.10.2016 - 16.55
Sisu
mägra savikrohv
“Savikrohvi” on lennanud 80 sentimeetri kõrgusele jämedate puude tüvedele mägra võimsate küüniste alt. Nõnda jõuliselt on loom kraapinud urgu sügavamaks.
Foto: Tarmo Mikussaar
 
mäger kaevamas
Kaevamas.
Foto: Tarmo Mikussaar

Mäger kimbutab

Postitas Aasta Loom - N, 29.09.2016 - 09.50
Sisu
mäger tuhib inimese elupaikades
Ühel hommikul koduõue peal...
Foto: Aado Kivi
 
mägraaugud koduhoovis
...olid mägraaugud hoovimuru kujunduse osaks saanud. Peremees pani järgmistel öödel prožektorid õue valgustama, mis pahategijad eemale peletas.
Foto: Aado Kivi

Fotovõistluse pilte: mägra jälg karu jälje sees

Postitas Aasta Loom - K, 28.09.2016 - 12.09
Sisu
mägra jälg ja karu jälg
Mäger on läinud vasakule, karu paremale. Mägra jälge näeme vasakul väiksena suure karu jälje sees, varbapadjandite jäljed on aimatavad. Mägra küüniste auke pole aga paista, pehme pinnas on nad neelanud.
Foto: Ingmar Muusikus
 

Mägra aasta kevadel oli Kõrvemaa metsaradade mudas näha eriti sageli nii mägra kui karu jäljeradasid. Mõnigi kord oli mäger astunud karu jälgedesse. Mägra jälg on üsna sarnane mõne kuu vanuse karu jäljega, nii et mõnikord võib jäljekütt eksiteele sattuda.

Ingmar Muusikus


Ingmari tehtud foto mägra jäljest on üks aasta looma fotovõistlusel osalev pilt. Ootame mägrateemalisi kuvasid 25. oktoobrini.

Mäger heintel

Postitas Aasta Loom - R, 23.09.2016 - 10.00
Sisu

Keset täispimedat, kui inimeste maailmas ainult unetud ja valveameti pidajad üleval on, tegeleb mäger rahumeeli talvekambri sisustamise ja koristamisega. "Muusika" mängib ka taustaks.
Video: Tiit Hunt, rmk.ee

 

Mägrakivi linnaku "varemed"

Postitas Aasta Loom - K, 14.09.2016 - 09.00
Sisu
mägrakivi pahklas
Mägrakivi künklik ümbrus viitab kunagise ulatusliku mägralinnaku olemasolule. Foto: Tiit Hunt

Määra- ja kähri-nimelisi kohti on Eestis päris palju, sest just nii varematel aegadel mäkra kutsuti. Mägrast endast seekord ei pajatagi, vaid hoopis temanimelisest rändrahnust, mis lebab Raplamaa metsas Pahklas. See on ehk ainus Mägrakivi nimeline rahn Eestimaal.
Mägrakivi pole saanud oma nime juhuslikult – mõistagi.
Kivi künklik ümbrus viitab tõesti kunagise ulatusliku mägralinnaku olemasolule, mis inimestele kahe silma vahele jääda ei saanud, ja mis kivilahmakale tabava nime anda aitas. Tänaseks on kunagise mägralinnaku hiilgusest järgi vaid aimatavad “varemed”.

Mäger teeb heina

Postitas Aasta Loom - L, 03.09.2016 - 10.30
Sisu
mägra heinakuhil
Mägralinnaku peremees kuivatab siin heina.
Foto: Remek Meel
 

Mägraseire käigus sattus Remek Meel mägra heinateo peale. “Mäger läheb kraavipervele, kisub sealt käppadega korraliku heina kokku ja mätsib siis palli, õigemini laperguse moodustise,” jutustab Remek. Kui kevadel tassib mäger urgu kulu, siis suve lõpus hakkab ta hoolega mugavaks talveks valmistuma ja teeb heina. Tark loom linnakusse aga niisket kraami ei tassi, vaid laseb peale heinategu pallil kuivada. Remek Meel märkas tänavu suvel mägraseire käigus mitmeid heinapalle Sõmerpalu linnaku juures ja pildistas ühte. “Need olid korralikult tehtud, kenasti äratuntavad, kui oskad vaadata, ” kommenteerib Remek.

 

Mägrakaamera: mäger liigub vastutuult

Postitas Aasta Loom - K, 17.08.2016 - 10.30
Sisu
mäger nuhutab õhku enne urusuult lahkumist
Mägral on kehv nägemine, ent väga hea haistmine. Nina ütleb, kuhu suunas tuleb täna liikuda.
Foto autor: Tarmo Mikussaar
 

Mägrakaamera vaatajad on kindlasti märganud, kuidas mäger enne urust väljumist hoolega õhku nuusutab, ikka ühelt ja siis teiselt poolt. Ning alles siis otsustab, kuhu suunas minna.
Öösel tegutseva loomana magab ta valgel ajal maa-aluses hästi vooderdatud magamiskambris. Info sellest, mis uneajal pesakoha läheduses toimub, sinna ei jõua. Arutu oleks ärgates õhinal õue tormata. Kõike tuleb teha tasa ja targu. Võimatu ei ole, et läheduses varitseb ilves või on hundid liikvel. Hoidku Jumal inimese eest! Teda peavad kõik metsaasukad kartma. Ega mägral rohkem vaenlasi olegi.

Millega mäger end sügisel nuumab?

Postitas Aasta Loom - K, 10.08.2016 - 10.33
Sisu
mäger kõikesööja
Praegusel ajal koosneb mägra toidulaud põhiliselt süsivesikuterikastest viljadest: vaarikatest, pohladest, mustikadest. Mahajäetud taluhoovides ka sõstardest ja õuntest.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Suve keskpaik on läbi saanud. Mida lähemale sügisele, seda rohkem on looduses valminud või valmivaid vilju. Mägral on paras aeg hakata talveks valmistuma. Kõigi tähtsate toimetuste hulgast on esiplaanile nihkunud kohustus enda keret nuumata.

Mägramaja interjöör

Postitas Aasta Loom - N, 04.08.2016 - 13.34
Sisu
mägralinnak
Lauskmaa mägralinnaku mitmekorruseline maja. Kambrid asuvad eri tasanditel, pesad enamasti 4-5 meetri kaugusel urusuudmest, magamiskambrid aga sügavamal, et talvekülma eest kaitsta. Lihtsustatud skeemil on küll üks urusissepääs, aga enamasti pääseb pesakambrisse (ülemine tasand) kahest avast.
Kunstnik: Leo Lätti
 

Milline võiks mägramaja välja näha maa-all, teab üksnes mäger ise ja urgude lahti kaevamisest aimdust saanud urujahimehed. Viimased enamasti sellest ajast, kui kährikute nahad olid veel kõrges hinnas.

Kui siil käib õue peal – anna teada

Postitas Aasta Loom - K, 27.07.2016 - 10.30
Sisu
siil
Hariliku siili vaatlusi on laekunud veidi üle 30, haruldasema lõunasiili kohta pole ühtegi teadet.
Foto: Wikipedia
 

Lisaks mägrale oodatakse loodusvaatluste andmebaasis teateid ka siilidest. Ehk teisisõnu, kui sul käib siil kassi kausist söömas, anna teada http://loodus.keskkonnainfo.ee/lva/, sest tänase päeva seisuga on laekunud vaid üle 30 hariliku siili vaatluse ja neid võiks olla rohkem. Aega on 15. septembrini. Tegelikult on aega rohkem, vaatlusi võib saata aastaringselt, ent septembri keskpaigaga lõppeb auhindadega kampaaniavoor.

Mäger ja tema maamärgid – VOL 2

Postitas Aasta Loom - K, 20.07.2016 - 10.30
Sisu
mäger asjal
Mäger asjal – kui kusagil metsa all on auku lastud, on tõenäoliselt tegu mägraga.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Kus mäger asjal käib? Mäger teeb oma hädad, kuhu juhtub. Kui ta süüa leiab ja midagi välja kraabib, siis seda auku ta kasutabki, kui vajadus tuleb. Väga konkreetset kohta ei pruugi olla, samas võib kohata selliseid märgistatud auke just territooriumite servaaladel. Ehk siis võib öelda, et kuna mägrad inimese kombel piiritulpasid ei püstita, siis nad kasutavad selleks otstarbeks oma häda nr 2 lõhna. Samuti märgistavad nad territooriumi uriiniga. Sama teeb ka emasloom innaajal, et rohkem kosilasi külla meelitada, et ei tekiks nii suurt ringsugulust. Küll aga pole mägra kusi nii vänge lõhnaga kui rebastel ja kährikutel.

Mägra kaasüürnikud VOL 2

Postitas Aasta Loom - R, 08.07.2016 - 11.00
Sisu
rebasekutsikad
Lisaks mägralinnakutele võivad rebase koduks olla nüüd ka hakkepuidu virnad.
Tarmo Mikussaar
 

Ühe hakkepuidu virna ümber nägin mängivad rebasekutsikad. See seletab ka natuke asjaolu, et läheduses aastaid olnud rebaseurud olid tänavu tühjad. Miks rebasepere hakkepuidu virna urgudele eelistas, seda ei oska öelda. Rebastele ja kährikutele lisaks võivad põlluäärsetes virnades elutseda veel halljänesed, ernevad närilised, nirgid ning kärbid. Metsas lisaks eelpool toodutele metsnugised ja veel mitmed näriliste liigid. Lindudest olen kohanud linavästrikku, punaselg-õgijat, pruunselg-põõsalindu, musträstast, käblikut, punarinda jne.

Nõnda selgub, et hakkepuiduvirnad majutavad rohkem eri liike kui aasta looma kodud ‒ mägralinnakud.

Mägra kaasüürnikud VOL 1

Postitas Aasta Loom - N, 07.07.2016 - 17.49
Sisu
kähriku pojad
Kähriku poegade elupaigana näeb nüüd ka hakkepuidu virnu.
Tarmo Mikussaar
 

Mägralinnakutes elavad vahel mäkradele lisaks ka rebased ja kährikud, ent seoses muutustega puidukasutuses on viimastel aastatel nende elupaikade valik laienenud. Meie maastike uueks nähtusteks on hakkepuidu virnad. Nagu ikka, loodus tühja kohta ei salli ja nii on ka nendesse virnadesse ennast uued asukad rutuga sisse seadnud. Enamasti eelistatakse natuke pikemalt seisma jäänud hunnikuid. Seal elab nii karvaseid kui sulelisi.

Ühest paar aastat seisnud virnast leidsin tänavu kährikkoera kutsikad - meie metsade ühed armsaimad loomalapsed.

Kas mägrauru tunneb ära lõhna järgi?

Postitas Aasta Loom - K, 29.06.2016 - 08.00
Sisu

 

vana peasisu välja
Kui satud peale mägra toimetamistele, võid tunda nõrka mägra “kasuka lõhna”.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Võrreldes rebase ja kährikkoeraga on mäkrade maailm inimese jaoks väga nõrgalt tajutav. Kui urgu on asustamas rebased või kährikkoerad, siis reeglina on seal tunda ka tugevat ja spetsiifilist uriinilõhna. Mägrauru juures me tugevat lõhna ei erista.

Valgete ööde mäger

Postitas Aasta Loom - R, 24.06.2016 - 12.00
Sisu
mäger uudistab
Mäger läheb toitu otsima reeglina hämarikus, ent valgete ööde aegu jääb talle pimedast ajast väheks ja looma võib väljas kohata juba õhtupoolikul.
Foto autor: Tarmo Mikussaar
 

 

 

Jaanipäeva künnisel algab meil paljudel puhkus ja tekib vaba aega ka looduses uidata. Ehk on nii mõnigi mõtteid mõlgutanud, et võiks aasta looma üle vaadata ja plaaninud mõne teadaoleva mägralinnaku külastust. Seejuures lootusega peremeest silmata. Mis selle õnnestumiseks vaja on?

Kõigepealt küsime, kas me mäkra oma külastusega segame? Igal juhul segame, aga kui me käitume lugupidavalt tema kodu suhtes ja pole pealetükkivad, saab ta pärast külastust oma eluga rahus edasi minna.

Saaremaa mägravaatlused oodatud

Postitas Aasta Loom - K, 11.05.2016 - 00.56
Sisu
mägra rada
Тропы следования барсуков на Сааремаа пока ещё не зафиксированы.
 

Просматривая базу данных наблюдений за барсуками, можем заметить, что с Сааремаа, этой богатой барсуками территории, нет пока ни одного материала. Если в материковой Эстонии барсук живёт скорее в лесу, то на Сааремаа барсучьи хатки часто расположены вблизи человеческого жилища  и барсуки даже устраивают подкопы под дачи, а также делают норы в подвалы. На Сааремаа барсука и следы его деятельности проще всего обнаружить. Ждём от вас результатов наблюдений. Для многих наблюдающих за природой это должно быть только делом оформления своих наблюдений.

Mägravaatlusi koguneb

Postitas Aasta Loom - K, 04.05.2016 - 19.32
Sisu
mägravaatlused jaanuar-aprill
2016. aasta mägravaatluste kaart
 

Mägrahuvilised on vahvalt tegutsema hakanud, mille tulemusena on selle nädala seisuga loodusvaatluste andmebaasis kirjas juba 22 mägravaatlust ehk kolm korda rohkem kui mullu terve aasta jooksul tehtud vaatlusi kokku. Aitäh kõigile vaatlejatele! Tore, et juurde on tulnud ka uusi vaatlusruute Pärnumaal, Viljandimaal ja Tartumaal, ning neli vaatlust on veel "soolas", mis andmebaasis pole praegu nähtavad, kuna liigirühma ekspert ei ole jõudnud neid üle kontrollida. Nõnda kinnitas meile Reigo Roasto Keskkonnaagentuurist.
Tundub, et tänavu võime jõuda rohkem kui 100 mägravaatluseni, see oleks ju vahva.

Mägravaatlused oodatud

Postitas Aasta Loom - K, 20.04.2016 - 18.03

Loodusvaatluste kampaania kutsub üles märkima vaatlusi kokku 17 liigi kohta, teiste hulgas saab tähelepanu ka mäger. Võistlus kestab 15. aprillist 15. septembrini.

Mägravaatlusi sisestati mullu loodusvaatluste andmebaasi ainult 7 ja tänavu mägra-aastal oodatakse sellele lisa.  "Vaatlusi andmebaasi kirja pannes panustame üheskoos liikide leviku ja leiukohtade paremasse teadmisesse ning seeläbi ka nende seisundi hindamisse," põhjendab kampaaniat korraldav keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala. Hetkel on mägravaatlusi loodusvaatluste andmebaasis kirjas 520 (vaata kaarti), millest 470 on üsna vanad, pärit aastatest 1980-1999, kui koguti Eesti imetajate atlase tarvis andmeid. Viimasel kahel aastal tehti kummalgi ainult 7 vaatlust. Ometi on mäger üle Eesti üsna jõudsalt levinud ning tema eripärast jälge lumel, liivas või mudas nähes on üsna lihtne arvata, kellega tegu. Loodusvaatluste ajalooliselt kaardilt on näha, et mägrale sobivaid elupaiku leidub pea kõigis kohtades Eestis, välja arvatud niiskemad alad.

Kuidas mäkra ära tunda, vaata meie aasta looma kodulehelt mägra aastaring.

Alates 2015. aasta jõulukuust on loodusvaatluste andmebaasil ka nutirakendus, mis töötab nii Androidi, iOS-i kui ka Windowsi operatsioonisüsteemil. Kampaanias osalemiseks tuleb sisestada tehtud liigivaatlus loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) või alla laadida LVA app.

Loodusvaatluste kampaaniat korraldab Keskkonnaagentuur koostöös Keskkonnaministeeriumiga.mägravaatluste kaart

Ootame mägravaatlusi!

Postitas Aasta Loom - R, 01.04.2016 - 00.27
Avapilt
Sisu

Mägravaatlusi sisestati mullu loodusvaatluste andmebaasi ainult 7. Tänavu mägra-aastal ootame neid rohkem.

Mäkra looduses kohata pole lihtne, vähesed on teda näinud. Ent tema tegevusjälgi –  käpajälgi mudas, liivas või lumel, urgusid ja käiguradasid pole raske leida. Mäger on levinud pea üle kogu Eesti.

Hetkel on mägravaatlusi loodusvaatluste andmebaasis kirjas 520 (vaata ülalolevat kaarti), millest 470 on üsna vanad, pärit aastatest 1980-1999, kui koguti Eesti imetajate atlase tarvis andmeid. Seega hilisemaid mägravaatlusi on andmebaasis ainult 50. Kahel viimasel aastal on neid andmebaasi sisestatud kummalgi aastal ainult 7. Jääb mulje, nagu oleks tegu mingi haruldase loomaga Eestis. Ent nii see pole, mäkrasid elab Eestis mitu tuhat ning mäger on ühtlasi ka jahiloom.

Loodusvaatluste andmebaas

Asu Märka mäkra jälgima