Põllukitsed ja metsakitsed

Postitas Aasta Loom - N, 04.05.2017 - 09.00
Avapilt
Sisu

Kitsed heinamaal. Autoaknast näeme tavaliselt "põllukitsi".
Foto: Tarmo Mikussaar

 

Metskitsed Eestimaal asustavad erinevaid elupaiku. Laias laastus on tegemist põllu- ja metsakitsedega.
Talvisel ajal võib põldudel vahel näha mitmekümne pealisi metskitse karju. Nad toituvad toitaineterikastest ja kergesti kättesaadavatest viljaorase või talirapsi taimedest. Magatakse seal samas või otsitakse tuiskude ja sadude eest varju põldude vahelistest väikestest metsatukkadest. Seda juhul, kui neid esineb. Sobivad ka võsastunud kraaviperved ja maaparandushunnikud. Mida paksemaks läheb lumi ja raskemaks muutuvad elamistingimused, seda rohkem karjadesse kogunetakse. Esineb 50–60 liikmelisi grupeeringuid. Hulgakesi on lihtsam tallata lumme liikumisradu, pidada kiskjate vastu vahti ja kaevata lume alt toitu. Samas jagatakse rohkesti erinevaid parasiite ja haigusi. Toitutakse ühekülgselt. Lähikonnas kasvavate väheste puude-põõsaste noored võrsed ja pungad on kättesaadavast kõrgusest juba pooleks talveks söödud. Häda metsakasvatajale, kes on rajanud sellisesse paika männi- või kuusekultuuri. Ilma tõhusamate kaitsemeetmeteta sealt palgimetsa ei sirgu. Võib juhtuda, et sellistel loomadel kevadtalveks sabapeeglid tuhmuvad või muutuvad lausa tumedaks. Tegemist on kõhulahtisusega. Kurnatumad isendid võivad hukkuda. Karmide talvede korral võib suremus olla massiline. Kevadel sellised grupeeringud lagunevad. Võideldakse oma territooriumi eest. Liigikaaslasi enam ei sallita. Suveks jäädakse elama kultuurmaastikule või metsade servaaladele. Kõrgeks kasvanud heina- ja viljapõllud pakuvad toitu ja varjet.
Metsakitsed hoiduvad põldudest kaugemale ja väldivad avamaastikku. Hinnas on palumetsad, kus kasvab mustikat ja pohla. Sobivat elupaika leidub samuti laane- ja salumetsades. Noorendikud pakuvad rikkalikult pungi ja võrseid. Metsakitsede grupeeringutes on enamasti 3–8 looma. Üksinda on raske talve üle elada. Hulgakesi on lihtsam märgata ligihiilivat ilvest või muud ohtu. Keegi peab alati vahti. Suuremaid kogunemisi võib esineda raielankidel, kus on kasvanud rikkalikult haaba. Külastatakse ka jahimeeste poolt rajatud metssigade söödaplatse. Sealt võib leida vilja ja muud suupärast. Vaheldusrikkama menüüga metsakitsedel pasataudi enamasti ei esine. Samas võib rohke lumega talv ja antud piirkonnas esinev kiskjate rohkus nende arvukusele mõnikord laastavalt mõjuda. Suvisel ajal hoiduvad metsakitsed omaette. Kaitstakse territooriumi ja liigikaaslaste vastu ollakse vaenulikud. Elupaigana eelistatakse päikeserikkaid raiesmikke ja noorendikke. Miks kasutavad metskitsed erinevaid elupaiku? Loodus toimib ilmselt põhimõttel, et mune ei tohi hoida ühes korvis. Riske tuleb hajutada. Mõnel aastal läheb paremini metsa-, teisel põllukitsedel.
Soovin seiklusrikkaid kohtumisi metskitse aastal!

Vahur Sepp