Kas Te neid liblikaid tunnete - teate?

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Keltsavaksik

Keltsavaksik         Alsophila aescularia

Keltsavaksik koorub nukust viimase lume sulamise ajal märtsi lõpus ning lennus võime neid märgata kuni aprilli lõpuni. Liblikas kannatab ka väikeseid miinuskraade, mistõttu külmad kevadööd teda „maha veel ei murra“.

Emane liblikas on erinevalt isasest hoopiski ilma tiibadeta ja teda võib kohata vaid puutüvedel kükitamas.

Mitukümmend aastat tagasi esines teda meil põhiliselt Läänemaal ja Saaremaal, nüüd laiendab keltsavaksik aeglaselt oma leviala põhja poole.

Keltsavaksiku röövikud elavad põhiliselt tammedel.