Foto Arne Ader
Valge-toonekurg
Ilmad on olnud kevadised juba kaks nädalat - lumi sulanud, terve hulk esimesi rändlinde saabunud ning õitsvaid kevademärke tuleb iga päevaga juurde. Kevade saabumine on hästi kajastatud ka Suvise aialinnupäeviku andmebaasis, mis on paisunud 8000 vaatluseni.
Kuldnokk, põldlõoke, metsvint, kärbes, lumi- ja märtsikelluke on varajastest kevademärkidest aialinnupäevikus ühed populaarsemad. Juuresolev graafik näitab ilmekalt, kuidas on Eestis tänavune varakevad kulgenud. Lumikellukesed alustasid soojemates kohtades õitsemist varakult ja märtsi lõpuks õitsesid lumikellukesed juba kõikjal üle Eesti. Silmatorkav mõju oli lihavõteteaegsel soojalainel, mis tõi kohale nii kuldnokad kui ka metsvindid, äratas üles kärbsed ning pani õitsema märtsikellukesed. Samal nädalavahetusel käis ka põldlõokeste aktiivne läbiränne.
Praegu võib kõikjal kohata hanesid, kellele lähinädalatel saabub veel lisa. Rabahani, suur-laukhani ja valgepõsk-lagle on meil kõige arvukamad - neid võib suurema vaevata näha igast Eestimaa aiast üle lendamas. Välimuse järgi saab kõige lihtsamini määrata mustvalge sulestikuga valgepõsk-laglet, kes saabub meile massilisemalt alles mai alguses. Suur-laukhanel on säravvalge otsmik ja laiad mustad vöödid kõhul. Rabahanele on seevastu iseloomulik kaelast märksa tumedam pea sulestik.
Hääle järgi määramine vajab alguses natuke praktikat ning loodusheli.ee ja xeno-canto lehtedelt kaagutamiste võrdlemist. Lühidalt: valgepõsk-lagle hääl on ühesilbiline klähvimine, suur-laukhanel kõrge 2-4-silbiline „kõõgutamine“ ja rabahanel madal kahesilbiline kägisemine („gä-gäk“).
Üks hani on meil veel - hallhani, kes on rangelt merelind. Teda kohatakse rannikust kaugemal, kui 1 km haruharva ja siis ka mõnda üksikut. Kui näete sisemaal suuremat haneparve, siis vähemalt hallhane võib liigina pea täielikult välistada.
Toredaid varakevadisi elamusi!
Meelis Uustal, suvise aialinnupäeviku koordinaator
aed@eoy.ee
Vaata aialinnupäevikut:
