Talilinnukaamera - puukoristaja
Pildi napsas Biker, LK foorumist
Puukoristaja.
Puukoristaja Sitta europaea
Pühapäeval kestab veelsuur talvine aialinnuvaatlus. Osalemine on imelihtne - pane tunni aja jooksul kirja kõik kohatud linnuliigid (näiteks oma toidumaja juures) ning igal liigil vaid suurim korraga kohatud isendite arv. Vaatlused saab edastada online ankeedi kaudu. Lustlik kogu pere ettevõtmine.
3. NÄDAL 18.1.2016.-24.1.2016. Jõgeva ümbruses
Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Lumine must mänd käbidega
Nädal algas sooja talveilmaga. Esmaspäeval ja teisipäeval tõusis päeval õhutemperatuur ‑1...-2 kraadini ja öösiti oli külma -4...-8 kraadi. Sellise mõnusa talveilmaga suplesid hallvaresed kohevas lumes ja puhastasid oma sulestikku. Soolatatud tänavatel lumi sulas ja muutus mustaks.
Härmas rohi nädala kõige külmemal ööl.
Edaspidi ilm külmenes. Reede ja laupäeva vahelisel ööl langes temperatuur õhus -25,5 kraadini, lume pinnal ligi -32 kraadini.
2. NÄDAL 11.1.2016.-17.1.2016. Jõgeva ümbruses
Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Pühapäeval olid puud härmas
Ilm oli jätkuvalt külm. Keskmine õhutemperatuur kõikus -9 ja -14 kraadi vahel, mis on tavapärasest 3 kuni 7 kraadi kraadi võrra madalam. Kolmel ööl langes õhutemperatuur alla -20 kraadi. Nädala kõige külmemal ööl (reedel) mõõdeti õhus -25,2 kraadi ja lume pinnal ligi -31 kraadi.
Päeviti tõusis temperatuur õhus -6 kuni -12 kraadini. Esmaspäeval oli ilmajaama juures lund 5-6 cm paksuselt. Järgmisel ööl sadas lund ja tuiskas ning teisipäeva hommikuks kasvas lume paksus 11 sentimeetrini.
Teisipäeva hommikupoolikul sadas uduvihma, mis kohe jäätus autodel ja muudel pindadel. Lumele moodustus õhuke jääkoorik. Aegajalt sadas järgnevatel päevadel lund juurde.
Hirvekaamera
Tekst Tiit Hunt, www.rmk.ee
Ülekande võimaldavad Teetormaja ja EENet
Hirvede tegemisi jälgiv veebikaamera on taas samas paigas seal, kus kevadel lõpetas.
Mikrofoni kostuvad möirged ja mörinad annavad teada, et punahirvede jooksuaeg on hoogsalt alanud.
Saame näha, kas meie „vanad tuttavad“ kasutavad samu liikumisradu. Ehk ilmub ka välja kõige vägevam ja võimsaimate sarvedega pull Huubert ning möödunud hooajal mõnel korral end näidanud salapärane “karvane” hirv.
Looduskalendri foorumil ei jää kindlasti huvitavamad sündmused tabamata.
VIDEO: Aasta looma aastaring
Aasta looma valimise traditsioon ei ole olnud pikk. Esimene katse valida aasta loom ulatub üheksa aasta taha, kui 2007. aastal pidi just mägrast saama selle tiitli kandja. Väärt mõte jäi toona soiku ning lootus mägra elust-olust põhjalikumat kajastust saada päädis vaid võimalusega osta poest õlut nimega „Mäger“.
1. NÄDAL 4.1.2016.-10.1.2016. Jõgeva ümbruses
Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Ebapäikestega halo 6. jaanuari keskpäeval Võduveres
Ilm oli pakaseline.
Teisipäevast alates langesid minimaalsed õhutemperatuurid öösiti alla -20 kraadi.
Aasta Lind 2016 - rasvatihane
Eesti Ornitoloogiaühing valis 2016. aasta linnuks rasvatihase, meie ühe tuntumatest ja levinumatest lindudest, kelle toimetamisi saab kõikjal aastaringselt jälgida. Rasvatihase aastal saavad tuttavamaks nii meie tihased – rasvatihane, sinitihane, musttihane, tutt-tihane, põhjatihane, salutihane, taigatihane, lasuurtihane, sabatihane, kukkurtihane - kui ka teised talvel toidumaja külastavad ja suvel aias pesitsevad linnud.
VIDEO: pakasega lähevad kasukad härma
Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee
Hülgerannas näeme vähemalt sadat härmas kasukaga isendit rahulikult peesitamas. Veepiiril on pakast muidugi vähem, umbes -12 kraadi. Saaremaa läänerannikul, vastu Läänemerd läheneb veetemperatuur nullile.
Tihaseid on meil pikalt uuritud
Saatelõik Osoonist, www.err.ee
Eilses Osoonis oli pikem lõik rasvatihastest ja nende uurimisest:
2016. aasta lind on rasvatihane ning üle maailma enim uuritud linnuliik. Meil uuritakse rasvatihase käitumist, pesitsust ja toitumist ning sellega tegeletakse juba pea poolsada aastat.
Tartu Ülikooli linnuökoloogia välilabori asejuhataja Marko Mägi, räägib saates: „teadlaste jaoks on rasvatihane väga hea uurimisobjekt, sest neid on palju ja nad pesitsevad pesakastides, kus neid on hea jälgida“.
Miks me tänavu metsakaamerat ei näe?
Nagu me kõik teame kuulub Ilmatsalu SAK-i kõrgendatud ohutsooni.
Kõikides metssigade söötmiskohtadel on nädalane toiduhulk limiteeritud ning jahimeestel kohustus söötmiskohtadel küttida.
