november 2016

LUGEJAKIRI - linnulaua külalistest

Pildistas ja kirjutas Daisi Põllupüü 

Raudkull

Mäletan oma lapsepõlvest, kui samuti söödeti talilinde.

Pekitüki küljes rippusid tihased: põhiliselt rasvatihased, harvem salutihased ja sinitihased. 

Aastatega lisandusid söögimajade juurde erinevad rähnid ja leevikesed.

Nüüd on päris tavaline kohata pasknääre ja suurnokki.

Viimastel aastatel on tihti näha raudkulle toidumajade lähistel valvamas, ise nagu kivikujud, laskmata inimesest ennast häirida. Arvatavasti on nemad oma toidulauale lihtsalt järele lennanud…

Mägraluuletus Kirkelt

Sisu

 

kirke
Kirke seisab väikeste mäkrade müramispuu juures, näha on mäkrade küüniste kraapimisjäljed. Kirke polnud enne mägralinnakul käinud.

 

   

Mägra viis

Tuulisel õhtul,
metsavaikuses.
Laulis üks mäger,
uru poole kõndides.

Elu mul on suhtselt hea,
võin öösel ringi liikuda
ning urge palju kaevata

Pole mul ka keelatud,
kanda päikseprille.
Must-valget ülikonda,
noobleid musti kingi.

Ilmus Eesti liblikate värviraamat

ÕÄ annab teada

Eestis elavate liblikate põnevat eluringi, eluviisi ja kordumatuid tiivamustreid tutvustav värviraamat on mõeldud nii pisematele värvijatele kui ka täiskasvanutele. Oma detailirohkuses pakub Eesti esimene liblikate värviraamat avastamisrõõmu, peenmotoorset pusimist, lõõgastust ja rahulolu, ent sobib ka õppematerjaliks.

Raamatu 22 liblikaliiki on kujutatud nende loomulikus elukeskkonnas, mistõttu saab peale liblikate tundma õppida ka paljusid teisi eluslooduse liike. Trükisoe „Eesti liblikate värviraamat” on järg varem samas sarjas ilmunud „Eesti loomade värviraamatule” ja Eesti Ornitoloogiaühingu välja antud „Eesti lindude värviraamatule”.

45. NÄDAL 7.11.2016.-13.11.2016. Jõgeva ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Talvine maastik Piiri pargis

Külm ja lumine ilm jätkus. Öised temperatuurid kõikusid -8 kraadist (teisipäeval) kuni -2 kraadini  (pühapäeval).  Ka päevased temperatuurid püsisid miinuspoolel ja ainult pühapäeval tõusis  maksimaalne õhutemperatuur +0,1 kraadini.

Punase tamme lehed lumel

Punase tamme lehed lumel

Nädala esimesel poolel sadas lund ja tuiskas ning lume paksus kasvas põldudel 10-14 cm. Reedest alates lund enam juurde ei tulnud. Kohev õhuline lumi hakkas vähehaaval kokku vajuma ning tuul kandis seda põldudelt vähemaks.

Arvutijoonistuste võistluse lõpuni loetud päevad

Juba 15. korda toimub EENeti arvutijoonistuste võistlus, mis tänavu on esmakordselt pühendatud ajalooteemadele. Võistlusele on oodatud nii lapsed kui ka täiskasvanud, pilte saab esitada kuni 18. novembrini 2016.

Arvutijoonistuste võistlus annab osalejatele võimaluse kasutada arvutit aktiivseks loominguks ja eneseväljenduseks ning siduda omavahel erinevaid aineid - ajalugu, loodus-, ühiskonna-, kunsti- ja arvutiõpetust.

 

OSALEJAD SAAVAD VALIDA KAHEKSA TEEMA VAHEL:

·       Vaata, mida ma muuseumis nägin!

·       Elu ilma elektrita

·       Vöökirja saladus

·       Üks masin võidab sada sulast

·       Rabarahvas

·       Tii-tii-digitihane

·       Avastati vana laev

Eestimaa linnud 2017

EOÜ annab teada, www.eoy.ee

Eesti Ornitoloogiaühingu ja kirjastuse Grenader koostöös on ilmunud 2017. aasta seinakalender „Eestimaa linnud“.

Kalendri fotode autor on hobifotograaf ja linnuhuviline Kilvar Kessler.

Tavapäraste pühade, tähtpäevade jm kõrvalt leiab sellest kalendrist ka linnuvaatluspäevade jm lindudega seotud sündmuste toimumisajad ning tavalisemate linnuliikide keskmised saabumisajad.

Kalendrit on võimalik osta suurematest raamatupoodidest ning soodushinnaga EOÜ-st. Ostes trükiseid meilt toetad ühingu tegevust ja Eesti linnukaitset.

Loe kuidas osta: LINK

Urvalindude salgad

Foto Arne Ader

Urvalinnud kasel

Urvalinnud kasel

 

Urvalind         Carduelis flammea

 

Vähemtormiste ilmadega annab rändavate lindude liikumisi kohemaid märgata.

Urvalinde kohtame meil läbirände ajal alates oktoobrikuust sest vaid paaril korral on urvalinnud meil pesitsenud.

Liigutakse parvedes, kus vahel isegi tuhandeid linde. Meil talvituvate urvalindude arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Lindude söögimajade lähedusse ilmutakse pakaseliste ilmadega ka siis salkades.

Pilvede vahelt võib piiluda "superkuu"

Illustreeriv foto Arne Ader

Kuuvalge öö Puhtu metsas

Kuuvalge öö Puhtu metsas

Mida tähendab „superkuu“? Kui elliptilise orbiidiga Kuu möödub meie Maast tavapärasest lähemalt ja on samas täiskuu faasis – sellel ajal, mil Kuu Päikese poolt vaadatuna Maa taha joondub, tekib taevasse valgustatud ülisuur „superkuu“.

Nii 14. novembri, kui 14. detsembri õhtul võiks huviline pilgu taevasse pöörata, eile õhtulgi piilus „superkuu“ vahelduva eduga pilvede vahelt.

Astronoomide arvutuste kohaselt näitab superkuu ennast keskmiselt iga 14. täiskuul ning sel juhul paistab kuurõngas taevas kuni 14% suurem ja 30% eredam, kui meile harjumuspärane täiskuu, Selline kuuvalgus tuhmistab pea täielikult tähtede sära talvises taevas.

Kaberite varatalv

Foto Arne Ader

Video Ahto Täpsi

Metskitsed

Metskitsed

 

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

 

Maastikusse sulanduvad metskitsed haruldaselt hästi - hall talvekarvastik aga pole veel täispikkusesse kasvanud.

Talvekasukas erineb suvisest päris mitmeti: talvekarv on seest õõnes ehk torukujuline, peab ju selline tükk maad paremini sooja ning karv kinnitub ka nahka õrnemalt.

Karude rünnakutest

Sisu
karu
Nagu hundi puhul, nii kuuleme ka karu kohta aeg-ajalt uudist, et karu ründas inimest. Tegelikult on meie pruunkaru rünnaku korral – mida juhtub haruharva – tegu hoiatusrünnakuga, mille järel loom ise kiiresti põgeneb.
Foto: Tarmo Mikussaar

Milleks koguda talvevarusid, kui võib näpata teistelt

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab TÜ linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Jälgisin mõni päev tagasi pargis üht puukoristajat, kes oksaprakku midagi tassis. Mina ei olnud ainus jälgija, sama tegi ka üks rasvatihane, kes pärast puukoristaja vaateväljast kadumist saagi haaras ja eemaldus. Nii toimus see mitmeid kordi. Kas selline käitumine võib olla põhjuseks, miks rasvatihased talvevarusid ei soeta? Kas on lihtsam silmad lahti hoida, jätta meelde teiste peidupaigad, et need hiljem tühjendada?

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.