Kui mägrafoto näitusel näeme Aivar Adelberti pilti mägrapoegadest, kes toituvad kompostihunnikus, siis rootslased avaldasid mõne päeva eest video mägrast otse kinnises kompostikastis!
|
Mäger
Elas kord üks mägra laps. Ühel õhtul magama minnes meenus talle, et homseks on vaja koduseks tööks kirjutada inimesest lugu. Seda sellepärast, et inimene oli valitud aasta loomaks. Lugu sai valmis väga hilja ja une aeg jäi napiks. Hea et kodutöö sai ilusasti valmis. Järgmisel päeval kiideti väikest mäkra.
Auhinnatud luuletus aasta looma kodulehe ja Eesti loodusmuuseumi ühiselt mägralugude võistluselt. |
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Talvine esmaspäev
Ilm muutus uuesti soojaks ja lumi sulas ära.
Esmaspäeval püsis veel temperatuur ööpäevaringselt miinuskraadides, kuid teisipäevast alates läks sulale. Ligikaudu kümnesentimeetrine lumekiht hakkas vähenema. Aegajalt sadas lund uuesti juurde ning maapind püsis esialgu endiselt valgena, puud olid lumised.
Neljapäeval tõusis aga maksimaalne õhutemperatuur juba ligi kolme kraadini ja sadas vihma. Enne lõunat muutus maastik musta-valgekirjuks. Kõnniteed ja rajad olid veesegust lund täis. Põldudel hakkasid veeloigud lumest läbi paistma. Maastikul jäi neljapäeva õhtuks lund alles ainult väheste laikudena.
Kaante vahele on saanud Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu ajakirja „Kägu“; 23. number.
Oma ajakirjas püüame pakkuda lugejale kohta, kus vahetada häid kogemusi keskkonnahariduse alal ja kust leida inspiratsiooni edasiseks tööks. Tutvustame siin uusi projekte, õppematerjale, koostöövõimalusi, mitmesuguste teemade uudseid lahendusi jpm.
Loe veebis: LINK
Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab TÜ linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee
Toidumajade juurde kogunevad nii tihased kui ka neid jahtivad röövlinnud ning see sunnib tihaseid pidevalt valvel olema. Ohtliku kiskja eristamine ohutust on eluliselt oluline – kui ohtliku kiskja lähenedes tuleb põgeneda, siis viimase puhul ei ole vajadust pagemisega energiat asjatult kulutada.
Mille järgi tihased neile ohtliku röövlinnu ära tunnevad? Küsimus võib esmapilgul üsna kummaline näida, kuid sellele vastuse leidmine on teadlastele olnud tõsine väljakutse ning seetõttu siiani suhteliselt kesiselt uuritud. Ilmselt käib see lindude nägemismeele vahendusel, kuid mis on täpsemalt need detailid, mida kiskja juures tähele pannakse?
Läinud nädala alguses valitses veel täitsa korralik talv. Soosaare linnakut kattis paras lumevaip ja mägrad jäid püsivalt urgu tukkuma. Ka kährikud ei kippunud külmaga uruavadest kaugemale.
Kirjutas Kristel Vilbaste
Foto Vikipeediast
Tartu jaamahoone aastal 2014
Kui ma seitse aastat Peipsi ääres elasin, siis võõrdusin Eestis rongisõidust. Rongi Mustveesse lihtsalt ei käinud. Aegajalt tegime vanalt raudteetammilt kasevihtasid ja käisime maasikaid korjamas.
Ainsad rongisõidud tegin sel ajal kusagil Euroopas, enamasti lennujaamast linna. Korra, jah, sai sõidetud rongiga pikemat vahemaad Hispaania päikeserannast Malagast Cordobasse. Rongisõit oli lennuliiklusest aeglasem, tüütum ja tegelikult vist isegi kallim.
Hallhüljes Halichoerus grypus
Tegelikult hakkas hülgeid rannale kogunema koos sulailma algusega ehk siis neljapäeval. Kuidas „hallid“ teadsid, et läheb pikemaajalisele sulale?
Silma järgi võib arvata, et neid on seal kõvasti üle kolmesaja. Kus paljukesti koos, seal ikka juhtub…
Saaremaa mägrakaameras sai viimati näha priskeid loomi 5. novembril, vahetult enne külmakraadide ja lume tulekut. 12. novembril, kui lõpetasime selleks aastaks videostriimi vahendamise mägralinnast ning viisime kaamera hirveplatsile üle, läks termomeeter taas õrnalt plusspoolele ja sadas uduvihma.
Läänemere merekultuuri aasta puhul pakume kuulamiseks arhitekt Raul Vaiksoo arutlust Soome lahe kohta. Etteaste toimub purjelaeval „Kajsamoor“
Raul Vaiksoo
Teada annab Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator
Foto Arne Ader
Ruben Rannamets, 6-aastane (kuni 7-aastaste vanuserühma parim töö)
Täna avati Tartu Ülikooli loodusmuuseumis 2016. aasta linnu rasvatihase joonistusvõistluse näitus, kus saab vaadata võistluse kahtekümmet parimat tööd.
Auhinnatavaid töid näeb aasta linnu veebilehel: LINK
Rasvatihane
Meeldetuletus:
|
Mäger |
Video salvestas ja kirjeldas Ahto Täpsi
Karu jäljerida Viinistu kandis Lahemaal
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Ilm läks sulale, küllap on „oti“ küljealune märgunud -katsu ise nõndamoodi magada..... Või pole „tudi“ veel korralikult kohale jõudnud? Ega sellised ilmad uinakut soosigi.
Sissejuhatus Tiit Hunt, www.rmk.ee
Ülekande võimaldavad Teetormaja ja Eenet
Tehniline tugi HATCAM
//--> //-->
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
