november 2016

Eesti taimevaramu videokonkursi tähtaeg läheneb!

Tuletame meelde, et 18. novembrini ootame motivatsioonivideosid 7.-9. klasside õpilastelt, kes soovivad kaasa lüüa Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks loodavas Eesti taimevaramus.

Noorte panus kingituse tegemisel on oma kodukandi taimede tundma õppimine ja herbaariumi koostamine. Niimoodi saame vabariigi juubeliks kaardistada Eesti botaanilise mitmekesisuse ning talletada selle digitaalselt elurikkuse andmebaasi. Lisaks saavad noored teadustöö tegemise kogemuse ning teadmise, et nende panus aitab kaasa meie teadlaste tööle nüüd ja tulevikus.

Hilised, kaunid külalised talvises maastikus

Pildistas ja teavitas Uuno Kask

Hõbehaigrud Mustvees

Hõbehaigrud Mustvees

 

Hõbehaigur         Egretta alba

 

Veel 6. skp-l olid need kaks hõbehaigrut Mustvees – alul üks, kellega liitus hiljem teine isend (vaata alumist pilti).

Tihedama lumesajuga päevad peletasid linnud rändele, aga jäävaba vett oli seega pole linnusõpradel muretsemiseks põhjust, et kalatoidulised söönuks ei saa.

Hõbehaigrud on meil alates sajandivahetusest muutunud üha sagedasemateks külalisteks, aga ringi liiguvad peamiselt mittepesitsevad linnud. 2009-ndal aastal registreeriti esimene kindel pesitsus Tartumaal.

Aasta lind - 2018, ideekonkurss

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Hallrästas õunapuul

Hallrästas õunapuul

Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) kuulutab välja Aasta lind 2018 ideede konkursi.

Kuna samal aastal toimuva Eesti 100. sünnipäeva üks esiletõstetavaid märksõnu on Eesti põlisloodus, otsime seekord aasta linnu kandidaati meie põlislooduse sümbolite seast.

Ettepanek peab sisaldama aasta linnuks pakutava liigi või liigirühma nime, põhjendust, kavandatavate tegevuste kirjeldust ning võimalike teostajate nimesid. Teostajad peavad olema enda esitamisega nõus, võimelised kavandatut ise ellu viima ning vajadusel koos EOÜ-ga rahastustaotlusi koostama.

Ideed palume saata 2. detsembriks 2016. e-postiga aadressil:

riho.kinks@eoy.ee

Öökulli akadeemia - rajakaamerate salvestusi ja nende vajalikkusest

Loodusmuuseum annab teada

Video aasta looma toimkonnalt

 

10. novembril on Öökulli akadeemias külas zooloog Peep Männil. Kell 18 algaval kohtumisel vaatame lähemalt seda, millist rolli mängivad rajakaamerad loomade elu tundmaõppimisel ning mida nende abil erinevate liikide kohta teada oleme saanud.

„Ulukite uurijad kasutavad oma töös aina enam automaatselt pildistavaid või filmivaid rajakaameraid,“ juhatab teema sisse Peep Männil. „Sõltuvalt uuritavast objektist paigaldatakse kaameraid kas loomade võimalikele liikumisteedele, pesitsuskohtade juurde või toitumispaikadesse“.

Mägralood: kohtumine metsarajal

Sisu
mäger metsateel
Novembris on mäger taliuinakule sättimas, mõned loomad juba magavad, mõnusalt rasvasöönuna. Meenutame aga veel korraks mägra tegemisi kevadel, mil ta on üpris sale loom ja otsib aktiivselt toitu. Fotol tatsab mäger varakevadisel ajal mööda metsateed, kuni märkab inimest. Siis uudistab teda natuke ja läheb rahulikult minema. Kevadiste kohtumisteni!
Foto autor: Kristiina Tohv

Õpilased osalema - 2017.a keskkonna alaste uurimistööde konkurss

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Haridus- ja  Teadusministeeriumiga kutsub õpilasi osalema 2017.a keskkonnaalaste  uurimistööde konkursil.

 

REEGLID

⦁ Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilased

⦁ Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast

⦁ Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga

⦁ Referaadid ei kuulu hindamisele

 

ESITAMINE

⦁ Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 20. veebruariks 2017. a  aadressil: LINK

 

KONKURSS

⦁ I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti

⦁ II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja  10 gümnaasiumi parema töö autorit

VIDEO: metsas ei lähe miski "raisku"

Video salvestas Ahto Täpsi

 

 

 

Kährikkoer ehk kährik        Nyctereutes procyonoides

 

Täna Valgamaal Meegastes. Kas oli kährik surnud vanadusse või murdis mõni tõbi. Jaol olid nii ronk, kui tihased ka kähriku suguvend ei põlanud raibet.

Huvitav, et maanteedele jäävad sügisel just kährikulaibad vedelema, ei hooli neist eriti teised imetajad.

44. NÄDAL 31.10.2016.-6.11.2016. Jõgeva ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Sügisene mõisapark möödunud nädala algul

Ilm muutus nädala jooksul korrast külmemaks. Esmaspäeval oli veel õhutemperatuur plusspoolel, kuid juba õhtuks hakkas külmetama.

Teisipäeva hommikuks oli muld pealt kõvaks muutunud, aga külmunud kiht oli väga õhuke – vetrus jala all põllul kõndides.

Lehes suurelehine pärn

Lehes suurelehine pärn

Putukatalve ootuses

Kirjutas ja pildistas Urmas Tartes

Surusääsk


Sel aastal langes lumi külmumata maapinnale. See tähendab, et lumevaiba all on tavalisest ehk soojemgi. Mis omakorda tähendab, et ees võiks oodata rikkalik putukatalv.

Sain veel enne tuiskude saabumist seekord Keila jõe lähistel lumepinda uurida. Mutukaid jätkus – talikevikud, lumesääsed, surusääsed ja erinevad ämblikud olid lumel liikvel. Näis, mida põnevat sel talvel eelseisvad lumekuud pakuvad.

Kuniks tuisud vaibuvad on hea soojas kambris pilte vaadata. Palamuse kihelkonnakooli muuseumis on novembrikuus vaadata fotonäitus: „Midagi on veel”.

Palamuse näituse kohta lähemalt: LINK

VIDEO: laanepüü ööbimise lumekoobas

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

 

 

 

Laanepüü         Tetrastes bonasia

 

Esmaspäeva hommikul, kui Ahto video salvestas oli Kauksi kandis Virumaal lund metsavahel paarikümne  sentimeetri jagu. Selline näeb välja laanepüü öine, lumine magamisase. Laanepüü „reetsid“ lumekoopasse jäänud "maisikepikesed". Kohevas, äsja sadanud lumes on neil lausa lust ööbida.

Vanalinnud pidasid septembris – oktoobris oma sügiseset „mängu“ ning sel ajal moodustunud paarid võivad vahel jääda kokku kogu talveks.

Aialindude toitmise aeg on kätte jõudnud

Kirjutas Margus Ots, rasvatihase aasta koordinaator

Foto Karl Adami

Talviste olude saabumisega on õige aeg lindude toidumaja aeda või akna taha ülesse panna. Mitmeid erinevaid toidumaju leiab poodidest, kuid selle saab meisterdada ka näiteks mahlapakist või plastpudelist. Linnud ise lepivad aga ka lihtsalt ülesse riputatud rasvapalli või pekitükiga.

Nädal metsas. Müravad mägrad ja lumi.

Sisu

Mäger Soosaare linnaku uruesisel värskelt mahasadanud lund uudistamas.

 

Läinud nädalal sadas maha järjekorras teine lumi, ning paistab, et nii lähiajaks jääbki. Ilmateate järgi tuleb lund järjest juurde, ka miinuskraadid saavad talvised püsima. Värske lumega käitusid metsaloomad tavapäraselt. Jäädi paiksemaks ja kaamerate ees oli seetõttu vaiksem. Mägradki on püsinud peale lumesadu toas. Eks ole saabunud ka aeg, mil urgu taliuinakule sätitakse.

Enne lume tulekut oli aga nädal ootamatult vilgas.  

VIDEO: sinikaelad kalakoelmul

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Foto Arne Ader

 

 

Sinikael-part        Anas platyrhynchos

 

…ja koelmule ongi nad jõudnud - kaamera eest käis läbi kolm isendit.

Möödunud aasta põuasel sügisel oli veetase umbes paarkümmend sentimeetrit madalam ja sinikaelad pääsesid edukalt jõeforellide koelmuid rüüstama. Kõrgema veeseisuga on see neil keerulisem ning seda on ka videost näha.

Sinikael-partide kehapikkus on kas pool meetrit või veidi enam, vanalindude kaal kilo või mõnisada grammi suurem.

 

Kellest saab Eesti linnusõbralikem klass?

Balsnack annab teada, www.balsnack.ee

Kuulutame välja toreda ja vastutustundliku konkursi, milles osalevad koolide, klubide ja huviringide õpilased.  

Talve vältel lahendatakse erinevaid ülesandeid, mis suurendavad tähelepanu kodumaal talvituvatele lindudele, nende õigesti toitmisele ning hoolitsemisele.

Tutvu kampaaniaga ja registreeri enda klass aadressil: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.