veebruar 2017

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Järjekordne lumikate niitmata rohumaal

Nädala alguses lund maas ei olnud. Põllud olid pealt vesised ja porised, kohati võis näha väiksemaid ja suuremaid veeloike. Esmaspäeva hommikul oli mõnes kohas taliviljapõldudel jääkoorik veel säilinud, kuid õhtuks see kadus. Muld sulas talinisupõllul pinnalt 5-7 cm sügavuseni ülesse. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis õhus 3,5 kraadini.

Teisipäeval läks uuesti külmaks ja hakkas külmetama. Kolmapäeva hommikuks langes õhutemperatuur -8 kraadini, vahepeal pinnalt üles sulanud mullakiht oli uuesti külmunud, taimed hallast valged. Õhtul sadas lund ja tuiskas.

Fotod Arne Ader

Kiivitaja

Vastlapäeva ilmaolud sobivad rändajatel: kuus soojakraadi ja mõõdukas pärituultuul saabujatele. Kasvav kuu hoiab tavaliselt mõned päevad sarnast ilma. Läänerannikul on üldjuhul saabujaid rohkem.

Eile saabus künnivareseid ja kajakaid, täna on juba paljudele linnuvaatlejatele silma jäänud nii kiivitajad, kui lõokesed.

Polegi tänavu saabumise aeg varane, sageli on  rändurite esimest lainet jõudnud kohale Vabariigi aastapäevaks.

Margus Ellermaa vaatles täna  Kablis:

- põldlõoke 1037

- hallvares 286

- kiivitaja 199

- künnivares 147

- jääkoskel 143

- õõnetuvi 58, sookurg 1, põldrüüt 1, sookiur 1, kuldnokk 4, rootsiitsitaja 2.

Põhirännet võiks ennustada homseks?

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Aulipaar

Aul           Clangula hyemalis 

Aul on see väike kena part, kellega võiks näiteks kuskil läänepoolse Eesti väikesadamas tutvust teha.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Tegevusjäljed ja kobras tegutsemas Piilses, Virumaal

Kobras ehk piiber         Castor fiber

Hilistalvisel ajal muutuvad koprad liikuvamateks. On ka põhjust: karmimateks aegadeks varutud toiduvarud hakkavad otsakorrale jõudma ning pere planeerimise ajad algamas.

Siseveekogude kaldaaladel võime märgata lumel öö ja videvikuloomade värskeid jälgi või tegutsemise jälgi: oksatoidu hankimine, territooriumi märgistamine. Vahel võime varakevadel sattuda peale päevasel ajal tegutsevale isendile.

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Siisike       Carduelis spinus

Otepääl tegutsevad siisikeste seltsingud lindude söötmiskohtade ümbruses.

Siisikeste rohekast seljasulestikust paistavad kitsad mustad triibud. Mustadel tiibadel paar kollakasrohekat vööti. Pikkust vaid veidi üle kümne sentimeetri ning kaalu kümme, viisteis grammi.

Video salvestas Aita, LK foorumist

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Eile pärast poegimist jäid emashülgest maha päramised (vaata eilsest hülgeloost). Need jäeti rannakividele umbes kümme minutit peale poegimist.

Koheselt olid näljased linnud hulgana platsis. Keda siis näeme: muidugi hallvareseid, kajakaid (meri-, hõbe- ja kalakajakid). Hüljes tõrjub täiskasvanud merikotka maandumist (valged sabasuled viitavad täiskasvanud merikale).

Esiplaanil näeme poeginud hülgemammat oma veerand tundi vana hülgepojaga.

Fotod Arne Ader

Rongapaar

Ronk ehk kaaren       Corvus corax

Kui Arne pilti vaadata pole kahtlust kumb paarist on isaslind.

Ronkade mängu kuuleb või märkab tähelepanelik looduses hulkuja ikka sageli. Märtsikuus koondub lindude tegevus juba pesaterritooriumile. Rongad pole niivõrd  arvukad ega „tüütud“, kui linnades toimetavad vareslased. Umbes viis tuhat haudepaari võib meil neid ka tänavu pesitseda.

Must on ronkade sulestik, nokk ja isegi silmad samuti jalad. Enam mustemat lindu polegi olemas - "ronkmust".

Videod salvestas Biker, LK foorumist

Hallhüljes         Halichoerus grypus

Täna, minut enne kella nelja poegis emashüljes esmakordselt meie kaamera vaateväljas ja veel niivõrd lähedal.  

Õnne uuele ilmakodanikule! Nad on mõlemad maru tragid tegutsema.

Fotod Arne Ader

Urvalind

Urvalind         Carduelis flammea

Talvisel ajal kohtame meil talvituvate urvalindude salkasid toiduotsinguil. Peatselt on algamas lõuna pool talvitunute läbiränne ja see kestab ka aprillikuus – urvalinnud pesitsevad tundraaladel.

Meile talvituma jäänud urvalindude arvukus oleneb „seemneaastast“. Toitutakse lepaseemnetest, mis said küpseks mullu novembris, aga pudenevad puudelt kogu talve. Otsitakse kaseseemneid ka umbrohtudelt leiab söödavat. Rändurid tegutsevad lehtpuusaludes üpris märgatavalt ja häälekalt.

Wikipediast, foto autor tundmatu

Foto Arne Ader

1919. aastal 24. veebruari tähistamine Peetri platsil, Tallinnas

23. veebruaril 1918.a kuulutati esmakordselt Endla teatri rõdult, Pärnus välja Eesti Vabariik.

"Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ luges ette Maanõukogu liige Hugo Kuusner.

24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik ja moodustati Ajutine Valitsus, Konstantin Päts´iga eesotsas.

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele.

EESTIMAA tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides, kuulutatakse tänasest peale ISESEISVAKS DEMOKRATLISEKS VABARIIGIKS.

Keskkonnaamet annab teada

Fotod Roland Müür

Väike hallhüljes Pärnu lahel pikutamas

Hüljeste häirimine võib olla ohtlik nii hülgepoegadele kui ka inimestele, kuna poegi kaitsvad emasloomad võivad segajat rünnata.

Läänemere kolmest hülgeliigist kaks elab Eestis –  hallhüljes ja viigerhüljes. Vahel harva võib sattuda meile ka randalhüljes, kelle elupaigad on Läänemere lõunaosas, Lõuna-Rootsis ja Taani väinades. Kevaditi vahetavad Eesti hülged kivi otsas istudes karva, suvel aga ujuvad merel, et saada talveks korralik rasvavaru ning valmistuda talvel eesootavaks järglaste ilmaletoomiseks.

Peep Käspre pildistas Lääne-Virumaal

Halljänes         Lepus europaeus

Õhtuhämaras ilmuvad halljänesed, keda ka põllujänesteks kutsutakse avamaastikele, põllu- või heinamaadele. Päevane aeg tukutakse maha põlluveersetes võpsikutes või metsatukkades, kus kasvab peitumiseks tihedamat alustaimestiku.

Paksu lumikattega aastatel on just veebruarikuu, mil halljänesed õunaaedadele liiga teevad. Tänavu jääb selliste rüüstete oht pea olematuks.

Eesti Roheline Liikumine annab teada

Märtsi alguses korraldab Eesti Roheline Liikumine 10-päevase Roheväljakutse. Tegu on sotsiaalmeedia kampaaniaga, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida eestlasi oma eluviisi keskkonnasõbralikumaks muutma. Liituda võib igaüks, kes tunneb, et soovib end keskkonnahoiu vallas proovile panna. Väljakutse täitnuid ootavad ees põnevad auhinnad.

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Uku Paal

Kaelushakid valivad pesitsemiseks kergesti ligipääsetavaid tehisõõnsusi, millega nad võivad majaomanikele suurt meelehärmi tekitada

Linnakeskkonnas kinnisvara haldavatel isikutel on käes sobilik aeg ennetada peagi majakatustel ja hoonete juures pesitsevate linnalindudega kaasnevaid konflikte. Probleeme saavad ennetada või oluliselt vähendada kõik hoonete valdajad ja nende heakorra eest vastutajad.

Linnas elab inimese kõrval vabalt hulk looduslikke liike, kellele see on loomulik elukeskkond. Väär on eeldada, et linnas elamiseks on kohanenud vaid inimene. Linnud elavad nüüd ja ka edaspidi meie kõrval, mistõttu peame teadma, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada.