veebruar 2017

Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Foto Uku Paal

Linnad meelitavad linde ja teisi loomi eriti talvel, sest hoonetest eralduv soojus kütab keskkonda ja aitab loomadel energiat säästa. Lisaks saavad neil „soojasaartel“ mitmed linnuliigid kerge vaevaga kõhu täis inimese lohakusest laokile jäetud toidupaladest ning ka just lindudele mõeldud toidumajadelt. Rasvatihaste koondumist linnadesse juba sügisrändel ja eriti arvukalt talvisel perioodil sedastavad ka paljud teadusuuringud. Põhja-Soomes ja Rootsis suudavad rasvatihased talve üle elada vaid tänu inimtegevusele – linnud koonduvad asulatesse, kus veedavad kogu pika pimeda talve, ning lahkuvad sealt pesitsusaladele alles kevade saabudes.

EOÜ korraldab

Foto Arne Ader

Kaelus-turteltuvid

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas täna välja armastusluule konkursi, mis on pühendatud tänavusele aasta linnule turteltuvile. „Turteltuvid on armastuse ja truuduse sümboliks, millele leiab vihjeid nii vanaaja mütoloogiast kui ka piiblist. Armunuid võrreldakse ju tihti just turteltuvidega. Seepärast oleme ka turteltuviaasta sidunud armastuse ja tunnete väljendamise ühe tuntuima vormi - luulega,“ sõnas luulevõistluse korraldaja Thea Perm.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Päikesetõus külmal kolmapäeva hommikul

Ilm oli päikseline ja kuuvalged ööd külmad. Kõige külmemal kahel hommikul (teisipäeval ja kolmapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur päikesetõusu aegu -18,5, lume pinnal tuulevaiksel kolmapäeva hommikul -22 kraadini.

Kolme sentimeetri sügavusel mullas langes temperatuur hommikul tehtud vaatluste järgi talirüpsipõllul kuni -8 kraadini (teisipäeval ja kolmapäeval), taliteraviljapõldudel 5...-6 kraadini, valge ristiku kamaras -2...-3 kraadini. Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid kõikusid nädala jooksul -3 kraadist pühapäeval kuni 12 kraadini teisipäeval. Päikese paistel juba sulatas.

Video Looduskalendri arhiivist, merikotkaste söödaplatsilt

Ronk ehk kaaren       Corvus corax

Sulestik on ronkadel must, võimas nokk must, jalad mustad, kas ka silmad – ei need on tumepruunid. "Ronkmustade" lindude sulestikus näeme hea valgusega nii rohekat, kui sinakaslillat metalset helki. Kehapikkust keskmiselt kuuskümmend sentimeetrit ja kaalu üle kilo. Tiivad suhteliselt kitsad , aga siruulatust kuni meeter kolmkümmend sentimeetrit.

Foto Arne Ader

Kährik

Kährikkoer ehk kährik       Nyctereutes procyonoides

Kindlasti mäletatakse nüüd juba aastatetagust metsseakaamerat, kus talvisel ajal käisid toitumas ka kährikud ning ühel aastal olid nad koguni kaelarihma-raadiosaatjatega varustatud (zooloogid uurisid nende territooriumi kasutamist ja liikumisi aasta aegadest lähtuvalt).

Kirjastus PILGRIM

Autoriks Fred Jüssi

Kujundanud Kersti Tormis

Huviline leiab omale raamatu suurematest raamatupoodidest.

Fred Jüssi fotonäitus "Rajamustrid" on vaatamiseks väljas kuni 25. veebruarini Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis.

Foto Arne Ader

Video Ahto Täpsi

Rebased kurameerivad

Punarebane ehk rebane        Vulpes vulpes

Möödunud suve lõpust, kui rebasekutsikad vanaloomade hoole alt väljusid elutsetakse eraklikult. Nn oma territooriumi märgistades, mille suuruseks võib olla umbes kümme ruutkilomeetrit.

Kuidas on võimalik „maaomaniku“ sugu määrata? Kui leiad lumisel ajal rebase jälgi pidi kõndides uriinilaigu, saab asi selgemaks: juhul, kui mingi kännu, mätta või puhma juures on jalga tõstetud saab tegu olla isasloomaga. Emasloomad kükitavad koerlastele omaselt, siis jääb kollane laik tagajalgade vahele.

Võrumaa Teataja

Suhteliselt harv juhus, kui linnuparv autoõnnetusse satub, kirjutab Võrumaa Teataja: LINK

Kommentaar Arne Ader

Siisikesed on seemnetoidulised. Enamasti tegutsevad nad puuladvus, ent seemnete langemise ajal võivad toituda ka maapinnal. Maanteelumme külmunud seemned vabanevad mõnel puhul korraga - juhul kui tee külma

taandudes üles sulab.

Sarnast toimetamist näeme kevade poole ka järvede ja jõgede jääl, aga seal pole sedasorti toimetamine siisikestele ohtlik: LINK

Fotod Arne Ader

Kaldaõõtsiku serv karusamblaga

 

Harilik karusammal ehk käolina      Polytrichum commune

Eesti samblasõbrad valisid esimest korda aasta sambla, selleks osutus seitsme kandidaadi hulgast harilik karusammal ehk käolina. Karusambla perekonda kuulub Eestis seitse liiki: neist tuntuim ning laiemalt levinud on aasta samblaks valitud liik.