Metskitsele on tänavusest talvest ainult rõõmu. Paks ja kihiline lumi ei takista liikumist ega muuda raskeks toidu kättesaadavust. Magamisasemete kaevamisega pole samuti vaja vaeva näha. Erinevalt põdrast ei tohi kits magada lumel, vaid ainult maapinnal. Muidu on tervisehädad kiired tulema. Kopsupõletik või kõhulahtisus tähendavad suure tõenäosusega seda, et järgmine kevad jääb nägemata.
Kirjutas ja pildistas Sten
Orav jaanuari lõpu lumesajus
Elan Tallinnas Mustamäe paneelmajas. Minu suureks rõõmuks on meid hakanud külastama oravad. Mõnikord on neid loomakesi lausa mitu. Oleme neile aknaplekile poetanud mõned pähklid või tammetõrud. Siis on huvitav teiselt poolt akna klaasi neid salaja jälgida. Nemad mind ei märka ja minul avaneb võimalus oravaid väga lähedalt pildistada.
Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee
Eesti uue visuaalse identiteedi üheks läbivaks jooneks on võetud rändrahnude motiiv.
Meie maa on ju rändrahnude poolest rikkaim kogu Euroopas.
See teadmine võiks loodusesse kibelejal tekitada mõtte minna vahelduseks ise vaatama mõnda kopsakat hiidrahnu. Lehitud puud ja pea olematu lumepaksus soosivad seda ettevõtmist igati. Isegi paksus patsikus paistavad praegu igasugused geoloogilised vaatamisväärsused palju paremini välja.
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Värsked mutimullahunnikud paksu kulukihiga niidul
Ilm püsis sompus ja udune. Aegajalt sadas vähest lund ja lörtsi. Päikest ei paistnud kordagi. Keskmine õhutemperatuur kõikus 0...-2,4 kraadi piires, olles normist 4...6 kraadi võrra soojem.
Päevane ja öine õhutemperatuur erinesid omavahel väga vähe. Nädala kõige madalamad õhutemperatuurid registreeriti neljapäeval (-4,3 °C) ja pühapäeva õhtul enne keskööd (-6,9 °C), maksimaalne teisipäeval (0,7 °C).
Teisipäeval varisenud jäide kaskede all
Videod Marko Kübarsepp ja Ahto Täpsi
Videoklipis näeme huntide territooriumi märgistamast. Dominantsed hundid ehk siis karja juhtloomad kasutavad uriinimärgistele lisaks tihtipeale ka maapinna kraapimist. Nii on märgistuskoht visuaalselt silmatorkavam ning kannab eneses lisaks ka varvaste lõhnanäärmetest eralduvale odöörile erinevat teavet. Videoklipis maapinda kraapiva isendi puhul on tegemist dominantse emasloomaga. Lisaks huntidele on konkreetse kuusepuu juurde oma" märgi maha" jätnud nii metsnugis, kährik, rebane kui ka ilves. Viimane eelistab "tagasihoidlikule" kuusepuule pigem murdunud haavaroigast
Hunt ehk susi Canis lupus
Tänavune talv on siiani olnud pea kõikjal lumetu, aga nüüdseks võib kohati „jäljeraamatut“ päris hästi lugeda ega musta maaga poleks hakanudki meie kiskjate tähtsündmusi kirjeldama.
Video salvestas Ahto Täpsi
Foto Arne Ader
Maakotkad raipel
Kaljukotkas ehk maakotkas Aquila chrysaetos
Pesitsevate vanalindude arvukus on meie looduses väike – kuuskümmend paari või veidi rohkem. Talvist arvukust hinnatakse sajale, kuni paarisajale isendile. Laiemalt hulguvad lähiriikides ringi noorlinnud, tavaliselt saab suvega lennuvõimeliseks kotkapesast ainult üks poeg.
Pildi napsas Bea, LK foorumist
Fotod Arne Ader
Kui söötmiskoha all on maapind sihvkadest tühjaks söödud üritatakse tasakaaluharjutusi…
Kodutuvi Columba livia
Kõik tunnevad inimasustuse lähedusse hoiduvaid kodutuvisid.
Mägra-aasta on küll läbi, aga siin on mõne päeva tagune rajakaamera pilt mägrast. Lumi on Valgamaal sellel talvel tulnud ja läinud, tulnud ja läinud, kõige rohkem oli seda vahepeal umbes 10 sentimeetrit. Praegu enam lund ei ole ja tundub, et koos lumega on läinud ka mäkrade uni. Alates 23. jaanuarist on mägrad igal õhtul umbes kella seitsme ajal urust välja tulnud ja oma mägra asju ajanud.
Kalmer Lehepuu
Pildi napsas IceAge, LK foorumist
Video salvestas Ame, LK foorumist
Fotod Arne Ader
Rohevindipaar
Rohevindid tulevad einestama pikalt ja põhjalikult….
Foto: Triin Leetmaa
Heinamaad ja põlluservad on tihti ääristatud vanade okastraataedadega. Ühelt poolt räägivad need maastiku kujunemise lugu, kuid teisalt on ohuks loomadele. Meenub paari talve tagune kohtumine kitseperega. Loomad reageerisid inimest nähes nagu neil tavaks ja põgenesid. Esimesed kargasid kergelt üle aia, kuid karja keskel olnud sokupoiss hindas olukorda valesti ja takerdus traatidesse. Kuna kari seejärel peatus, otsisin kotist binokli, et sokku lähemalt uurida. Verelaik tema jala juures tegi murelikuks. Kui kari uuesti liikuma hakkas, ühines sokupoiss nendega kiirelt. Ehk oli vigastus siiski kergemat laadi.
Triin Leetmaa
Fotod Arne Ader
Tedrekanad kasel. Alam-Pedja
Teder Tetrao tetrix
Tedrekanad ongi päris kana kaalu - umbes kilo ringis.
Kas me neid lihtsalt suvisel ajal lehis puudel lihtsalt ei märganud? Suvel tegutseti maapinnal. Vastu talve koguneti seltsingutesse - mitmed silmad märkavad ümbritsevaid ohte paremini.
Tedrekanade pruun täpisvöödiline sulestik sulandub hästi loodusesse: rind, alapool ka saba on pruuni, halli ja mustade vöötidega kirjatud – tagasihoidlik, aga elegantne. Noorlinnud seltsivad emaslindudega kuni kevadise „tedremängu“ alguseni.
Valitsus ja valitsuskoalitsioon peavad selgitama Rail Balticu rahastamise plane
Ainult kaks päeva pärast riikidevahelise lepingu allkirjastamist Tallinnas tegi Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS tegevjuht Baiba Rubesa avalduse: LINK
et peale 2020. aastat võib Euroopa Liidu (EL) toetus Rail Balticu projektile väheneda tulenevalt pingelisest geopoliitilisest olukorrast seoses Brexiti, pagulaskriisi ning julgeolekuolukorraga.
Brexiti referendum leidis aset 2016. aasta juunis, pagulaskriisis ja julgeolekuolukorras ei ole samuti kahe päeva jooksul toimunud drastilisi arenguid.
Rasvatihase aasta teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee
Seda, et tihased on arvukaimad toidumajade külastajad, kinnitavad ka aialinnuvaatluste tulemused. Tihased sagivad vilkalt toidumajade juures varavalges ja lahkuvad hämaruse laskudes ning on pea võimatu kindlaks teha, kes tuli, kes läks, kuhu läks ja kas lind ka tegelikult sama toidumaja juurde tagasi tuleb.
Linde rõngastades on teada saadud, et pigem püsivad tihased ühe piirkonna toidumajade ligiduses ning uutele jahimaadele suunduvad harva. Selline lokaalne paigatruudus näib ilmselt lindudele optimaalse lahendusena – milleks minna tundmatule territooriumile õnne proovima, kui läheduses on toit tagatud. Siiski jääb võimalus, et tegelikult on linnud “laisad” ja ei viitsi uusi jahimaid otsima minna. Laiskust on aga lindude puhul ülimalt keeruline mõõta.
Pildi napsas Venegor, LK foorumist
Fotod Arne Ader
Hakk Corvus monedula
Hallvarestest veidi pisemad hakid on vareslastele omaselt nutikad linnud. Osatakse endid „mahutada“ kõikjale, kus toitu võib leida ning tegutsetakse üpris läbimõeldult. Ümbrust tuntakse hästi nagu ka seal valitsevaid ohte.
Hakid kannaksid nagu hõbehalli pearätti, mis isegi pilvise ilmaga, kehvas talvevalguses paistab välja hea määramistunnusena. „Pearäti“ lõpetab kaelal valge triip, mis isenditel erinev: mõnel nähtavam, aga võib teisel kogunisti puududa.
Kirjutasid ja pildistasid Laine ja Vello Keppart
Jäide ladestus ka jääst välja ulatuvatele nisu lehtedele
Jaanuari lõpus olid soodsad tingimused jäite tekkeks: nullilähedane miinustemperatuur, kõrge õhuniiskus, alajahtunud udu ja aegajalt ka uduvihm.
Laupäeva keskpäeval (28. jaanuaril) hakkas puude ja põõsaste okstele, traatidele, kividele, betoonile, seisvate autode klaasidele ladestuma tuulepoolsele küljele jäide ja asfaldile õhuke nähtamatu must jää. Soodsad tingimused lõppesid keskööl. Õhutemperatuur oli -0,4…1,0 kraadi, keskmine tuule kiirus 1,4…2,4 m/s ja tuule suund edelast rumb 215…240 kraadi.
Metsamees ja looduspiltnik Tarmo Mikussaar kõneleb teisipäeval Türi Kultuurikeskuses põneval teemal: kas aasta loom metskits elab rohkem metsas või põlluveerel ning miks mõned kitsed hoiavad metsa poole, samal ajal kui teised liiguvad pigem inimeste elupaikade läheduses. Õhtu algab 7. veebruaril kell 18.00, osalustasu 2 eurot.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
