veebruar 2017

EOÜ korraldab

Foto Arne Ader

Kaelus-turteltuvid

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutas täna välja armastusluule konkursi, mis on pühendatud tänavusele aasta linnule turteltuvile. „Turteltuvid on armastuse ja truuduse sümboliks, millele leiab vihjeid nii vanaaja mütoloogiast kui ka piiblist. Armunuid võrreldakse ju tihti just turteltuvidega. Seepärast oleme ka turteltuviaasta sidunud armastuse ja tunnete väljendamise ühe tuntuima vormi - luulega,“ sõnas luulevõistluse korraldaja Thea Perm.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Päikesetõus külmal kolmapäeva hommikul

Ilm oli päikseline ja kuuvalged ööd külmad. Kõige külmemal kahel hommikul (teisipäeval ja kolmapäeval) langes minimaalne õhutemperatuur päikesetõusu aegu -18,5, lume pinnal tuulevaiksel kolmapäeva hommikul -22 kraadini.

Kolme sentimeetri sügavusel mullas langes temperatuur hommikul tehtud vaatluste järgi talirüpsipõllul kuni -8 kraadini (teisipäeval ja kolmapäeval), taliteraviljapõldudel 5...-6 kraadini, valge ristiku kamaras -2...-3 kraadini. Päevased maksimaalsed õhutemperatuurid kõikusid nädala jooksul -3 kraadist pühapäeval kuni 12 kraadini teisipäeval. Päikese paistel juba sulatas.

Video Looduskalendri arhiivist, merikotkaste söödaplatsilt

Ronk ehk kaaren       Corvus corax

Sulestik on ronkadel must, võimas nokk must, jalad mustad, kas ka silmad – ei need on tumepruunid. "Ronkmustade" lindude sulestikus näeme hea valgusega nii rohekat, kui sinakaslillat metalset helki. Kehapikkust keskmiselt kuuskümmend sentimeetrit ja kaalu üle kilo. Tiivad suhteliselt kitsad , aga siruulatust kuni meeter kolmkümmend sentimeetrit.

Foto Arne Ader

Kährik

Kährikkoer ehk kährik       Nyctereutes procyonoides

Kindlasti mäletatakse nüüd juba aastatetagust metsseakaamerat, kus talvisel ajal käisid toitumas ka kährikud ning ühel aastal olid nad koguni kaelarihma-raadiosaatjatega varustatud (zooloogid uurisid nende territooriumi kasutamist ja liikumisi aasta aegadest lähtuvalt).

Kirjastus PILGRIM

Autoriks Fred Jüssi

Kujundanud Kersti Tormis

Huviline leiab omale raamatu suurematest raamatupoodidest.

Fred Jüssi fotonäitus "Rajamustrid" on vaatamiseks väljas kuni 25. veebruarini Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis.

Foto Arne Ader

Video Ahto Täpsi

Rebased kurameerivad

Punarebane ehk rebane        Vulpes vulpes

Möödunud suve lõpust, kui rebasekutsikad vanaloomade hoole alt väljusid elutsetakse eraklikult. Nn oma territooriumi märgistades, mille suuruseks võib olla umbes kümme ruutkilomeetrit.

Kuidas on võimalik „maaomaniku“ sugu määrata? Kui leiad lumisel ajal rebase jälgi pidi kõndides uriinilaigu, saab asi selgemaks: juhul, kui mingi kännu, mätta või puhma juures on jalga tõstetud saab tegu olla isasloomaga. Emasloomad kükitavad koerlastele omaselt, siis jääb kollane laik tagajalgade vahele.

Võrumaa Teataja

Suhteliselt harv juhus, kui linnuparv autoõnnetusse satub, kirjutab Võrumaa Teataja: LINK

Kommentaar Arne Ader

Siisikesed on seemnetoidulised. Enamasti tegutsevad nad puuladvus, ent seemnete langemise ajal võivad toituda ka maapinnal. Maanteelumme külmunud seemned vabanevad mõnel puhul korraga - juhul kui tee külma

taandudes üles sulab.

Sarnast toimetamist näeme kevade poole ka järvede ja jõgede jääl, aga seal pole sedasorti toimetamine siisikestele ohtlik: LINK

Fotod Arne Ader

Kaldaõõtsiku serv karusamblaga

 

Harilik karusammal ehk käolina      Polytrichum commune

Eesti samblasõbrad valisid esimest korda aasta sambla, selleks osutus seitsme kandidaadi hulgast harilik karusammal ehk käolina. Karusambla perekonda kuulub Eestis seitse liiki: neist tuntuim ning laiemalt levinud on aasta samblaks valitud liik.

Videod salvestasid Ahto Täpsi ja Kalle Pihelgas

Traavile läinud inimest märganud kari. Videost näeme, et noorem põdrapull kannab veel sarvi, tavaliselt on põdrapullid veebruarikuuks „nudipäised“.

Euroopa põder ehk põder       Alces alces

Milliseid loomi küttisid toiduks meie esivanemad? Üheksa tuhande aasta tagused luuleiud kinnitavad: toiduks tarvitati nii põdra-, kui kopraliha.

Suure pea, kongnina ja habemetuustiga põtru võime pidada meie looduse majesteetlikumateks imetajateks.

Silma Õpikoda annab teada, www.silmalk.ee

Pildid möödunud suve laagrist

Algas laste registreerimine suvistesse looduslaagritesse

Silma Õpikoda korraldab juba 7 aastat loodushuvilistele lastele kolme- ja viiepäevaseid laagreid. Eelnevate aastate kogemus näitab, et laager arendab noore loodushuvi ning parandab nende suhtlemise ja meeskonnatöö oskusi. Õppimine, matkamine ja mängimine ehedas looduskeskkonnas annab lapsele vahetu ja eheda kogemuse, oluline on ka ise tegemine ja kogetu vahendamine laagrisõpradega.

TÜ loodusmuuseum annab teada

Foto Arne Ader

Huvipäev: „Armastus looduses“

Laupäeval, 11. veebruaril  kella 11.00-15.30 TÜ loodusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 46)
Osalemine muuseumipiletiga.

Sõbrapäeva lähenedes uurime, kuidas väljendub armastus looduses. Peategelaseks on aasta linnuks valitud turteltuvi, kuid kudrutamise kõrval õpime tundma ka teisi talvelinde ning määrama ehtekive. Põnevust, uusi teadmisi ning arendavaid tegevusi jätkub huvipäeval igas vanuses loodusehuvilistele.

Kell 11.00-15.30 õpime määrama ning toitma talvelinde ning määrame ka linnumunade haudestaadiumeid. Meisterdame sõbrale postkaardi või kirjutame kirja, voldime paberist tuvisid.

Pildistas Peep Männil

Karu talvepesa, möödunud kevadel pildistatud

Pruunkaru ehk karu     Ursus arctos

Emakarudel algas poegimine veidi enne jõulusid, aga veebruarikuu alguseks peaks kõigil tiinestunutel ehk umbes kuuekümnel „karumammal“ karupojad talvepesas olema.

Video saatis Kalle Pihelgas

Fotod Arne Ader

Metssiga       Sus scrofa

Läänemaale on jäänud veel Aafrika seakatkust puutumatuid kohti. Mujal Eestis on olukord halb, kuigi jahimehed kahtlustavad, et kohati mõned loomad võivad olla taudist paranenud?

Pildid napsas Bea, LK foorumist

Kaunis talvepäev keskpäevasel ajal. Külma -6 kraadi, tuul kirdest 5m/s, sinna on Käsmu laht avatud.

Kella 15-ks, kui varjud juba pikemad on jäärüsi lahes. Tuul jääb ööseks vaiksemaks, pakane näpistab ning hommikuks peaks lahel olema kivideni kinnisjää.

Ornitoloogiaühing annab teada

9. veebruaril annab Eesti Post koostöös Eesti Ornitoloogiaühinguga välja aasta linnu postmargi, ümbriku ja postkaardi. Margil on kujutatud turteltuvi, kaardil kaelus-turteltuvi ning ümbrikule on jõudnud mõlemad tänavuse aasta linnud. Lisaks on loodud ka esimese päeva eritempel.

Loodusmuuseum annab teada, www.loodusmuuseum.ee

Neljapäeval, 9. veebruaril kell 18 ootame taas kõiki Öökulli akadeemiasse. Sel korral uurime koos Olle Hintsiga milline oli Balti ürgmeri, kes seal elasid ja kuidas me seda teame.

Öökulli akadeemia ettekanne on seotud Loodusmuuseumi uue näitusega „Müstiline ürgmeri“, mis kutsub Meid sukelduma ajarännakule Eesti ala merepõhja poole miljardi aasta tagustest aegadest tänapäevani. „Rännakul“ tutvustatakse nii Eesti alade liikumist, siin elanud taimi ja loomi kui kliimamuutusi.

Öökulli akadeemias vaatame näituse taustal lähemalt Balti ürgmere kujunemist ja elustikku ning kuuleme, kuidas on üldse võimalik uurida seda, mis toimus sadu miljoneid aastaid tagasi.