veebruar 2017

Video salvestas Liz, LK foorumist

Hallhüljes         Halichoerus grypus

Hülgemamma meelitas poja tormise mere madalale paeplatoole (videot peab päris tähelepanelikult jälgima). Hülgenooruk võiks olla umbes nädalane. Emasloomale järgnemine tähendab, et varsti saab ka süüa.

Kuivõrd erineva ning poegade eest hoolitseva käitumisega on emasloomad. Näiteks mõned hülgepojad ei taha kuidagi vette minna, olenemata näljast - ainult manguvat kisa tuleb teha.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Värbkakk Karusel, Virumaal

Värbkakk        Glaucidium passerinum

Kes korra värbkakku näinud, sellel pole linnu äratundmisega raskusi. Suisa miniatuurse „mängulinnu“ mõõtu: pikkust rästa jagu ehk viisteist sentimeetrist alates, aga paarikümnest sentimeetrist jääb isegi veidi suurematel emaslindudel vajaka. Tiibade siruulatus lennus kolme-, neljakümne sentimeetri vahele ning kaalu vähematel vaid poolsada grammi, suuremate isendite kaal vastalt kuni paarkümmend grammi rohkem.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Reproduksioonid Wikipediast

Vahtramahl

Tahtsin sel nädalal rääkida vahtramahlast, mis juba paljudes paikades üle Eesti jooksma hakkas. Paraku tuhises talv üle põhjataeva tagasi ja vahtramahla tila otsas on nüüd pikad purikad. Aga tõepoolest, vaher annab vahel mahla ka kesktalvel, vaja on vaid sooja päikesepaistet, mis vahtrapuule ütleb, et aeg on ärgata. Kaua enne teisi puid hakkab vahtramahl nirisema. On kummaline, et olen sellest magusast imejoogist varem kirjutanud vaid Tähekesse, vanematele inimestele aga mitte. Ja põhjus on lihtne, ega palju pole tast rääkidagi, rahva seas on teda küll isegi tuberkuloosi ravimina kasutatud, aga enamasti ei raatsitud suuri vanu õuepuid tikata. Tänapäeval öeldakse küll, et oksast saadav vahtramahl on isegi magusam.

Nelja Tartu Ülikooli zooloogi ettevõtmisel algatati elusloodust ja teadust populariseeriva sisuga blogi.

Lugeja saab blogi vahendusel sisuliselt otsekontakti nii linnu-, kala-, putuka- kui imetajate teadlasega. “Teadlane ei ole vaid laboris või kabinetisügavuses enda spetsiifilise uurimisteema kallal pead murdev erak, vaid ka ühiskondlikke huve teeniv ning päevakajalistes aruteludes aktiivselt osalev arvamusliider,” selgitavad blogijad ise oma vastutust teadusmaailma mõistmisele ja populariseerimisele kaasaaitamisel.

Zooloogid 2.0 blogi leiab aadressilt: LINK

Foto Simmo Kikkas

Noore ilmakodaniku tänane portree

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Tänu SImmole, kes käis kajakiga hülgepoegi loendamas sai ka veebikaamera asend paika ja teised vajalikud tööd tehtud - merikotkaste kaamerale istumine on ebamugavamaks muudetud. Tänud!

Saaremaa Läänemere poolne külg on jäävaba ning hallhüljeste poegimine algusjärgus. Poeginuid emasloomi on kolmteist, kõik noorloomad elus ja terved.

Tekst ja fotod Tiit Hunt, www.rmk.ee

Tasub endale tüli teha ja kentsaka nimega põlispuu üles otsida, sest kus mujal kui siin oleks puul oma külalisteraamat!

Tüüakas Tülivere tamm peidab end Kuusalu lähistel pisikeses Allika külas oja kaldal. Esmapilgul on kenade karjatänavate ja kiviaedade vahele vuliseva vee äärde varjunud vana puud raske silmata  aga kaardirakendus toob dendroloogia huvilise matkaja vääramatult kohale, sest tee puu juurde ei ole viidastatud.

Tülivere tamm on vana hiis, mis on küll veel 20.sajandilgi aktiivses kasutuses olnud, kuid täna seda enam pole - tamme ladvas rapsib tuul paari üksikut luitunud linti, mille kellegi käsi on sinna juba ammu sidunud.  

Pärimuse järgi ohverdati siin eelkõige uudsevilja ja muud esimest saaki garanteerimaks selle rohkust ja kestvust.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Piilse Virumaa

Teder        Tetrao tetrix

Aastatega on ilmastik ikka muutunud sest viimastel aastatel on tedrekuked mängu alustanud sobivate ilmade korral juba veebruarikuus.

Mõnekümne aasta eest püstitati vaatlusonn või -telk tedremängu vaatlemiseks naistepäeva paiku. Aegsasti enne mängu, et „uus rajatis“ linde ei häiriks. Tänavune talv on nagu ta on, aga küllap tuleb veel külmasid, mis tedrekukkede „mängulusti“ kahandavad. Ei tea me sedagi, kuidas tedrekanad asjasse suhtuvad?

Loodusmuuseum annab teada, www.loodusmuuseum.ee

Foto Arne Ader

Metskitsed nurmel

17. veebruaril kell 15 ootame taas igas vanuses loodushuvilisi uudishimulike klubisse. Sel korral räägime klubis sellest, keda ja miks kutsutakse looduses märkama 2017. aastal.

Selle kordsel uudishimulike klubi kohtumisel vaatame lähemalt, kes on tänavu valitud aasta linnuks, loomaks, liblikaks, puuks, mullaks, orhideeks, samblaks ja seeneks. Kohtumisel tuleb juttu nii 2017. aasta tegijate välimusest, elukeskkonnast ja rollist ökosüsteemis, kui ka sellest, kas, millal ja kuhu anda infot, kui mõnda nende liikide esindajat looduses kohtate.

Põgusalt mõtiskleme ka selle üle, miks on üldse vaja selliseid tiitleid jagada ning kas ja millist kasu see väljavalitutele toob.

Foto Arne Ader

Sinilill

Kevadeotsimine algab 1. märtsil ja kestab maikuu lõpuni.

Osalema kutsutakse lasteaedade vanemate rühmade lapsi ja 1.–9. klassi õpilasi.

Õpime märkama looduses toimuvaid muutusi, tundma looma- ja taimeliike: vaadeldakse tuntumate looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisse loodusesse. 

Kevadekuulutajatena märkame esimesena õitsema hakkavaid taimi, saabuvaid rändlinde, liblikad, kahepaiksed ning seeni.

Andmebaasi sisestatud vaatlusi saavad veebis jälgida nii osalejad, kui huvilised.

Ettevõtmise töökeeleks on eesti keel, aga juhendmaterjalid leiab veebist ka vene keeles.

Osavõtjaid registreeritakse veebruari lõpuni: LINK

Tartu ülikooli loodusmuuseumi eelteade

Foto Arne Ader

Lõoke lõõritab

Tartu ülikooli loodusmuuseum kutsub 6.-9. klasside õpilasi osalema linnuviktoriinil, kus selgitame välja Eesti parimad noored linnutundjad. 

Viktoriin toimub 29. märtsil 2017 kell 11.45-15.00 Tartus Vanemuise 46 ringauditooriumis ja loodusmuuseumis.

Linnuviktoriinil esitame küsimusi Eesti lindude kohta. Vastata tuleb nii kirjanduse põhjal koostatud küsimustele kui ka tunda linnuliike välimuse, laulu ja häälitsuste järgi.

Parimatele noortele linnutundjatele on auhinnad välja pannud ajakiri “Eesti Loodus”, Eesti Ornitoloogiaühing ja Tartu ülikooli loodusmuuseum. Pärast viktoriini toimuvad Tartu ülikooli loodusmuuseumis ekskursioonid ja saab külastada uut auhinnatud püsinäitust “Maa. Elu. Lugu”.