01.46 - 18.44   Moon phase and illumination -0.85%

märts 2017

Lõokesi saabub päev-päevalt lisa

Fotod Arne Ader

Põldlõoke

Põldlõoke

 

Põldlõoke       Alauda arvensis

 

Selle väsimatu laulumeistri kevadist lõõritamist, kelle laulu kuuldes taevalaotuses lindu ennast vahel koguni otsima peab, tunnevad pea kõik. Aga paljudel meie seast on põldlõokesi või   nende toimetamisi õnnestunud lähemalt jälgida?

Maapinnal toimetavatele värvulistele tuleb igati kasuks tagasihoidlik sulestik – selline pruunikalt hall varjevärvus võimaldab linnul paigale tardudes möödujale märkamatuks jääda. Kui aga märkad põldlõokest veidi eemale lendamas, näib nende lennupilt lainjas ja veidi värisev.

Sobiv aeg pesakastide ülespanekuks

Kirjutas Tarvo Valker, www.huvitavbioloogia.ee

Foto Arne Ader

Kuldnokk

Kuldnokk

Käes on märtsikuu ja õues on ilmad läinud juba kevadisemaks. Esimesed rändlinnud on meile soojematelt aladelt nüüdseks tagasi jõudnud ning muutusi võib märgata ka mitmete paigalindude käitumises. Näiteks kuuleb üha sagedamini rasvatihaste „sitsikleiti” või puukoristajate vilistamist. See on selge märk, et lindudel on alanud pesitsusperiood.

Häid pesitsuskohti on tiivulistel sageli raske leida. Iseäranis suureks on „korteripõud” suluspesitsejate seas. Väga selgelt ilmneb see probleem majandusmetsades ja linnades, kus napib vanu õõnsustega puid.

Ka meie üha paremini ehitatud majad ei jäta lindudele enam nii rikkalikke pesitsusvõimalusi kui vanasti. Siinkohal saab inimene loodusele abikäe osutada ja rajada tehispesi.

Pesakasti tegemine.

Linnuränne võtab hoogu

Teada annab Tiiu Tali

Foto Arne Ader

Kiivitajate rändeparv

Kiivitajate rändeparv

Ilmaprognoos lubab edela- ja lõunatuuli (õhtul tormitugevusega)ja soojemaid temperatuure - nädala lõpuks võib oodata suuremat rändelainet. Läti ja Leedu linnujaamades olevat rekordilised püüginumbrid ja ka liike rohkem kui seni nähtud. Seega tasub võimaluse tekkides rohkem väljas käia nii sel nädalal kui ka edaspidi.

Kellel vähegi võimalusi, palun kõik vaatlused sisestada PlutoFisse: LINK

Kasutajaks saab registreerida ennast aadressil: https://plutof.ut.ee/#/register

Kõik rändevaatlused on oodatud ka aadressil: feno@eoy.ee

Vaatlused ei tohi jääda sahtlisse tolmu koguma, neid on reaalselt vaja teadustööde tegemiseks.

10. NÄDAL 6.3.2016.-12.3.2017. Jõgeva ümbruses

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Tuule kantud mullasegune lumi teisipäeval

Nädala alguses oli ilm külm ja tuuline.

Esmaspäeva hommikul langes minimaalne õhutemperatuur -7 kraadini ja lund maas ei olnud. Järjekordne õhuke uus lumikate tekkis teisipäeva hommikuks. Esines pinnatuisku ning lumi oli põldudel tugeva tuule poolt edasi kantud mullaga segamini, ebaühtlase paksusega. Maksimaalne tuule kiirus ulatus 15 m/s. Laiguti olid põllud lumest paljaks puhutud, kohati aga tekkisid lume- ja mullasegused vaalud.

Kolmapäeval olid põllud lumest valged

Kolmapäeval olid põllud lumest valged

Talilinnukaamera lõpetab ülekande

Veebikaamera pildi napsas IceAge, LK foorumist

Leevikesed külastasid lindude toidulauda hooaja lõpuni.

Tänavune talv oli selline nagu ta oli, aga sulissõbrad said toidetud BALSNACK´i erineva linnutoiduga. Arne Ader kandis Loodusemehe kodukontori akna all lindude eest kenasti hoolt ning lõpetab toitmise alles heitlike kevadilmade lõppedes.

Kaamerapilt oli päris korralik, linnuliikidest puudust ei olnud, seda näeme LK foorumi kannetest - täname foorumi pühendunud huvilisi: LINK

Valge kasukaga väikesel valgel vaibakesel

Foto Tiit Hunt, www.rmk.ee

Kusagil kuuseheki varjus saab veel märkamatut mängida…

 

Nirk         Mustela nivalis

 

Põhjus maailma pisemast kiskjast rääkida on ajakohane.

Piisava toidulaua korral käib nirkidel pereplaneerimine. Pisinärilistele oli talv kergemate killast, seevastu vähelumisel talvel nirkidele ohtlik eks ikka liigse väljapaistvuse tõttu sest vaenlasi neil jagub nii neljajalgsete, kui tiivuliste seas.

Rõõm rändureid tervitada

Fotod Arne Ader

Kiivitaja

Kiivitaja

 

Kiivitaja       Vanellus vanellus

 

Kiivitajatest kevadekuulutajaid märgati juba paari nädala eest, esimese soojalaine ning sobivate lõunakaarte rändetuultega.

Rändurite liikumisteed käivad mööda rannaniite ja jõeluhti. Põldudel otsitakse toitu sulaveelompide ümbrusest, seal juba maapind sulanud ehk tõenäolisem selgrootuid söögiks leida.

Veidi heitliku lennuga, laiad tiivad ümarate otstega, aga kaugelt mustvalgetena paistvad linnusalgad jäävad kindlasti ka maanteedel autoga kulgejatele silma.

VIDEO: Klaara "ööbis" esimest päeva pesapakus

Video salvestas Fleur, LK foorumist

 

 

Kodukakk         Strix aluco     

 

Kas päev pesapakus puhkamist pesitsemise algust tähendab, seda näeme järgnevatel päevadel.

Proovime natuke kodukakkude elukorraldust mõistatada. Klaara peab Klausile kuidagi märku andma, et nende edasine varakevadine elu hakkab toimuma pesapaku ümbruses. Kontrollimist vajab seegi, ega päevasel ajal segajaid või vaenlasi ümbruskonnas liigu – ettevaatus on tarkuse ema.

Laste rajakaameral külas

Avapilt
Ridala Põhikooli 4. klassi lapsed panevad rajakaamera juures kitsedele vahelduseks natuke juurikaid maha.
Sisu

Ridala Põhikooli neljas klass kutsus aasta looma kodulehe toimetuse külla oma rajakaamerat vaatama. Kaamera on peidetud kooli juurest viie kilomeetri kaugusel asuvasse Vätse külla, neljanda klassi õpilase Eriku maja juurde. Kui tulime autost välja, suundusime maja taha metsa väikesele lagendikule, kuhu oli raputatud maha natuke vilja ja tulba otsas soolakivi. Puistasime juurde Haapsalu turult ostetud  juurikaid: porgandeid ja kapsalehti – need kitsele meeldivad. Sel hetkel ei olnud platsil muidugi ühtegi looma – meie ringitrampimine hirmutas neid. Ent rajakaameras on loomade päevased külaskäigud kenasti jäädvustatud. 

Kes siis soolakul veel käivad? Võtame puu küljest ühe kaamera kaasa – ja ruttu sooja tuppa vaarikavarre teed jooma ja pilte vaatama!

 

Hirvepullidest ja nende sarvedest

Pildi napsas Hellem, LK foorumist

Esiplaanil näeme vana isaslooma juba ilma sarvedeta

Esiplaanil näeme vana isaslooma juba ilma sarvedeta

 

Punahirv      Cervus elaphus

 

Aastad pole vennad - ülemineval aastal hakkasid hirvepullid sarvi heitma veebruari lõpus (seda kinnitavad ka kirjanduse andmed) ja naistepäevaks oli suurem osa neist juba nudid. Tänavu kannab enamus veel uhket krooni…

Suured pullid kaaluvad kuni paarsada kilo, lehmad sadakond kilo. Keha tüvepikkus paar meetrit, õlakõrgus kuni meeter kakskümmend viis. Sooline dimorfism on silmaga märgatav.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.