märts 2017

Pilt, video ja jutt Tiit Hunt, www.rmk.ee

Saula Siniallikad on Tallinna-lähedase ligipääsetava ja tähistatud huviväärsusena kõrvalisemate Järvamaa Norra allikate kõrval kindlasti Eesti tuntumaid allikaid.

Seda, kas kolmest allikast koosnev allikate grupp on loodusliku pühapaiga elik hiiena loodushuvilise teadvusse jõudnud, juba iseasi.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Tuleva aasta „pereplaneerimine“.

Maru tähtis aeg päeval tegutsevate hüljeste elus. Viljastatud emasloomadel implatatatsioon hilineb umbes kolm ja pool kuud ehk siis loote areng kestab emaslooma organismis kaheksa ja pool kuud.

Hülgekoloonia emasloomad lõpetavad hülgekutsikate imetamise kolme nädala vanuselt. Noortel algab sel ajal juba karvavahetus ning kaalult on nad juba kolme-neljakümne kilosed.

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) annab teada

Euroopas levib nii mets- kui ka kodulindude hulgas ravimatu ja eriti ohtlike loomataudide hulka kuuluv lindude gripp, mistõttu peaksid inimesed teavitama Veterinaar- ja Toiduametit (VTA) surnud lindudest. 

Lindude gripi Eestisse jõudmise oht suureneb just nüüd, kui tagasi jõuavad potentsiaalselt viirust kandvad rändlinnud, kes võivad haigust levitada.

Teoreetiliselt on kõik linnuliigid linnugripist ohustatud, teistest vastuvõtlikumad on kodulinnud, veelinnud ja röövlinnud.

Veterinaar- ja Toiduamet palub ornitoloogiaühingult ja linnuhuvilistelt abi lindude gripi seire läbiviimisel. Ootame Teilt igasugust informatsiooni, mis on seotud lindude suurenenud surevusega. 

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Künnivaresed on kohal

Ilm oli varakevadiselt soe ja vahelduvalt pilves. Aegajalt sadas vihma, harva ka lörtsi, kuid siis jälle paistis päike.

Teisipäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur ligi seitsme kraadini ja eelmisel nädalal maha sadanud lumi sulas õhtuks ära.

Samal päeval saabusid künnivaresed Jõgevale. Põldudel olid veeloigud, mis vähehaaval nädala jooksul väiksemaks muutusid, kuid ära ei kadunud. Külavaheteed olid porised. Pedja jõgi püsis enamvähem oma kallastes ja luhale vesi ei valgunud.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Nagu juba kirjutanud oleme, et emasloomad toidavad poega umbes kolm nädalat ning seejärel saabub innaaeg. Suured isased peavad muidugi emaste pärast võitlusi, tõrjudes rivaale eemale, et olla õigel ajal õiges kohas. Tõeliselt suurtel hülgepullidel pole sidet järeltuleva põlvkonnaga ja nende kaaluks võib olla kuni kolmsada kilo. Kaelavoldid omavahelistest vahel isegi veristest võitlustest armilised.

Fotod Arne Ader

Künnivares

Künnivares         Corvus frugilegus

Enamikus Eestis polegi tänavu talve olnud sest püsiv kumikate peab maad katma ikka kolmkümmend päeva järjepanu. Künnivaresed, meil ühed varasemad kevadekuulutajad, saabuvad tavatalve korral, kui maapind juba osaliselt kohati lumevaiba alt välja sulanud. Päevarändurite liikumist paneb ikka tähele. Üksikud „vaprad“ jäid meile ka talvituma.

Sissejuhatus Renno Nellis
Ülekande võimaldavad TELE2 ja EENet

Pildi napsas Hellem, LK foorumist

Hülgepull oma „haaremit“ valvamas

Hallhüljes          Halichoerus grypus   

Uurisin hülgeuurija Ivar Jüssilt, kes käis kohapeal 1. märtsil seiramas, millal hallide „pulmaaja“ kõrgpunkt võiks saabuda.

Video Urmas Lett, www.eenet.ee

Kodukakk         Strix aluco

Klaara ja Klausi „mängud“. Isaslind ,meelitab emaslindu pesapakku omal kingitus kaasas.

Kuuleme alul isaslinnu kutset, sellist veidi väristavat,  huu-uh-uh-uh-huuuu huiget. Pesapakku, kaamera vaatevälja tuleb emaslind, kes tänab kingi eest, kuvitt-kuvitt, mille isaslind lennuavalt ulatab.

Kodukakkude käitumisest, toidulauast ja kõigest muust jõuame kirjutada juba pesitsusajal.

Video salvestas Urmas Lett

Kodukakk       Strix aluco

Eile sai Renno veebikaamera paigaldatud, samuti sai õhtuks ühendus toimima.

Videol näeme Klaara esimest pesapaku külastust: kell üheksa oli kuulda kakkude huikeid, lühike pesakülastus toimus kaks tundi hiljem ja kesköö paiku toimetas kakupaar uuesti pesapaku läheduses…

Homme saame usutavalt avatud kakukaamera veebilehe.

Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Kiivitajad

Esimese Eesti fenoloogilise vaatlusvõrgu rajas Loodusuurijate Selts 1922. aasta varakevadel. Kui 1948. aastal piirduti vaid kevadiste muutustega, siis järgnevatel aastatel lisandusid aastaringsete tähelepanekute registreerimised. Täna koguvad vaatlejad andmeid rändlindude kevadise saabumise ja sügisese lahkumise, talilindude saabumise ja lahkumise, sookure, hanede ja laglede rände ning muude fenoloogiliste ilmingute kohta.

Vaatlustulemused on kokku võetud 14-l korral ja välja antud kogumike sarjas “Abiks loodusevaatlejale”. Väljaannete koostamisse on enim panustanud A. Lint, I. & L. Rootsmäe ja H. Veromann, kellede loomingut on piiratud koguses veel võimalik ühingu kontorist saada.

Keskkonnaministeerium annab teada

Foto Arne Ader

Haug on tulnud tulvavette kudema

Kevadine kalade kudeaeg tähendab mitmeid püügipiiranguid

Meeles tuleb pidada, et haugipüügikeeld meres kestab 1. märtsist 30. aprillini, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 15. aprillist 15. maini, Võrtsjärves 15. märtsist 15. aprillini ning teistes siseveekogudes 15. märtsist 10. maini.

Kohapüügikeeld Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves kestab 5. maist 10. juunini, meres 15. maist 15. juulini, Võrtsjärves 15. maist 15. juunini  ning teistes siseveekogudes 15. aprillist 15. juunini.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud püüda rääbist 21. augustist 20. juunini. Teistes siseveekogudes on keelatud püüda rääbist jäävabas vees – 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini.

Fotod Arne Ader

Kajakad rüsijääl

Hõbekajakas        Larus argentatus

Kalakajakas          Larus canus