märts 2017

MTÜ Loodusajakiri uus tegevjuht Riho Kinks

Tegevjuhi ametis on nüüdsest Riho Kinks. Enne loodusajakirjade juurde siirdumist töötas Riho pikka aega Eesti Ornitoloogiaühingu hariduse ja teavituse spetsialistina ning oli Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator.

„Ajakirjad Eesti Loodus, Eesti Mets ja Horisont on tuttavad mitmele eestlaste põlvkonnale. Need on kõige pikema ajaloo ja traditsiooniga omamaised loodus- ja teadusajakirjad. See on suur au ja vastutus püüda hoida nende kvaliteeti jätkuvalt kõrgel tasemel ja tagada, et need kestaksid veel aastakümneid“, lausus uus tegevjuht Riho Kinks.

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Kodukakk        Strix aluco

Kolmanda muna munes emaslind pesapakku pärast keskööd.

Koheselt peale muna munemist Klaara pesast välja ei lähe. Toitumisega paistab emaslinnul kõik korras olevat. Pesapaku põhjal näeme valgeid mune ümbritsemas räppetompe – need sisaldavad hiirekarvu, luid, hambaid, kõike mida lind seedida ei suuda. Räppetombud väljutatakse seedekulglast oksendamise teel.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

13. märts. Üks arukase känd ajas mahla välja kuid kaskedel veel mahlajooku ei ole

Ilm oli kevadiselt soe. Kõige päiksepaistelisematel päevadel (neljapäeval ja pühapäeval) tõusis maksimaalne õhutemperatuur 8 kraadini. Öösiti valdavalt külmetas ja hommikuti oli hall maas, veeloikudel jää peal.

Külmakraade ei esinenud ainult kolmapäeval. Kõige külmematel öödel (esmaspäeval ja teisipäeval) mõõdeti minimaalseks temperatuuriks õhus -4...-5 ja maapinna lähedal -6...-8 kraadi.

19. märts. Põllud olid porised

Teada annab Urmas Tartes, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees

23. märtsil kell 15 kõneleb Baeri majas (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu auliige, Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja liige ja auliige, TA Looduskaitse Komisjoni liige ja teadussekretär (1968 - 1998), Matsalu looduskaitseala

esimene direktor, Karksi valla aukodanik, talupidaja Olav Renno

Samas näitus - Olav Renno 85 - annab ülevaate juubilari viljakast ja aktiivsest elust tänase päevani:

Ta lõpetas Tartu ülikooli 1956, ZBI-s töötas  1968 - 1992, biloogiakandidaadi väitekirja kaitses 1968. Näitusel on hulgi dokumente, diplomeid ja eriti palju kaunis kujunduses kiidukirju, aukirju, välitööpäevikuid, teadusartikleid (trükis ilmunud üle 150), toimetatud raamatuid ja muidugi tema koostatud Eesti linnuatlas (1993).

Ülevaate pani kirja Urmas Sellis, Eesti Ornitoloogiaühing, www.eoy.ee

Kaamera otselink: LINK

Mullu kaugelt rekordilise klikkidde arvu kogunud merikotka pesas on tänavu üsna vähe liikumist. Kuigi kotkaste ja teiste hääli sealt kuuleb. 2016 pesitsushooajal vaadati merikotkaste Anna ja Uku pesaelu enam kui 10 miljonit korda. Peategelased selles tõsielu-ülekandes proovivad sel aastal tagasihoidlikku joont järgida. Nad pole kaamera ees käinudki. Kas nad mõnel korral kaugemalt mööda on lennanud, seda me ei tea.

Rasvatihase teadusuudiseid toimetab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi@ut.ee

Talvise pööripäeva järel päevade pikenedes hakkavad linnud üha aktiivsemalt laulma. Kui mitte varem, siis hiljemalt jaanuari lõpu päikselistel päevadel võib rasva- ja sinitihaseid laulmas kuulda. Reeglina püüavad isaslinnud lauluga emastele muljet avaldada ja territooriume hõivata, samas on troopiliste linnuliikide seas ka emaslindude laulmine küllalt sagedane. Meie laiuskraadidel suhtlevad emased kaaslasega või pesakonnaga pigem erinevate häälitsuste varal, isastele omaseid keerukaid stroofe kuuleb nende nokast harva. Siiski on selgunud, et mõnedel puhkudel võivad emaslinnudki laulda.

Foto Arne Ader

Kevadine märtsikelluke

Kevade algus – pööripäev - võrdpäevsus „heal lapsel“ nimesid jagub.

Öö ja päev on võrdselt kaheteist tunni pikkused, päevapikkust saame nautida tänasest üha enam ja see toob meid ümbritsevale naeratuse näole…

Soojades, päikesepoolsetes ja tuulevarjulistes kohtades on märtsikellukesed õitsele puhkemas, värvulised ja haned rändavad, sookurgesid on juba kuulda. Igal järgneval päeval on põhjust millegi avastamiseks.

Pikaajaliste ilmamõõtmiste tulemusena on välja rehkendatud, et umbes 26.-28.märtsi paiku saab õhusooja olema ööpäevaringselt üle null kraadi - ootame fenoloogilise varakevade algust.

Kevadet sõbrad!

Wikimedia Commons

Joonis: Przemyslaw Idzkiewicz

Tekst Urmas Sellis, Eesti Ornitoloogiaühing
Ülekande võimaldavad Kernel ja EENet
Sisu toetab KIK

Fotod Arne Ader

Rabahaned

Rabahani       Anser fabalis

Täna vaatleme samuti läbirändureid, tumedamaid halle ning veidi suuremaid, kui suur-laukhanesid, aga segaparvedes võime neid märgata nii rändel, kui toitumas.

Rabahanede pesitsusala algab Kesk-Soome soodest ja sealt edasi põhja suunas. Kevadrändel, märtsis-aprillis teevad meil toitumispeatusi kümned tuhanded rabahaned. Suurema parve lennupildis näeme „hanekolmnurka“, aga lennatakse ka pikalt üksteise „sabas“. Lennul häälekad - selline nasaalselt pasundav kaagutamine.

Veebikaamera pildi napsas Fleur, LK foorumist

Kodukakk        Strix aluco

Esimese muna munes Klaara 15. märtsil. Varahommikul veel muna pesas polnud, seega munes emaslind teise muna, täna päevasel ajal, märgime üles, 18. märtsil.

Umbes pool tundi peale päikese loojangut sätib Klaara ennast „konte sirutama“. Alustuseks hõigatakse Klausi, kui isaslind vastab (seda ei pruugi meie kuulda) lennatakse suhtlema. Viimastel õhtutel lebas muna „pesas üksi“ kolm tundi.

Fotod Arne Ader

Suur-laukhaned

Suur-laukhani          Anser albifrons

Meilt rändavad suur-laukhaned läbi oma pesitsusaladele, Põhja-Venemaa tundratele. Sügisel näeme neid massiliselt, aga enamalt jaolt vaid ülelennul, kui just tormine ilm linnuparvi peatuma ei sunni.

Tekst, fotod ja video Tiit Hunt, www.rmk.ee

Heitliku hilistalvise ilma ja kevade vägikaikavedu kestab. Talv loobumisvõitu anda ei taha ja nii ongi enamus päevi veel üsna vähe kevade nägu. 

Esimesed läbematud maailmarändurid, kes suurt kevadet oodata ei tihanud, on juba aegsasti naasnud.  

Kiivitaja (Vanellus vanellus) on üks esimesi kevadekuulutajaid, tema rändeparvi võis näha juba märtsi alguses. Pikk maa tal tulla polegi, sest talvitumispaigad asuvad kodule üsna lähedal Kesk- ja Lääne-Euroopas.  

Kirjutas ja video salvestas Mati Sepp

Kobras  on osa Eestimaa loodusesest ja kopra jälgimiseks on parim aeg kevad. Just  esimeste lahti sulanud kaldaveertega järvejää on heaks kohaks, et  jälgida  kobraste tegutsemist omas elemendis. Järvede äärsed elanikud on enamasti sunnitud tegutsema  üsna  väiksel maalapikesel sest järv katab ühtlaselt sulav jääkiht, kus veel päevasel ajal tegutsesid sikuskamehed.

Videod salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Rändlinnud saabuvad ja tihase pesakasti ilmub tänavu juba kolmas asukas - koldnokk.