detsember 2017

Video salvestas Ahto Täpsi

Selle kaljukotka vanus peaks olema üle kolme aasta, paistavad heledad sabasuled, mis tumeda tipuga, välja hakkab kujunema heledam peasulestik

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Miskit teha, aga nii neid suuri, uhkeid ja põliseid linde kutsutakse ehkki pesapuuks on neil enamalt jaolt mänd. Pesitsevaid vanalinde võime pidada paigalindudeks, osa noorlinde on hulkuma läinud ning mõned põhjapoolt meile saabunud. Kokku alla paarisaja isendi talvisel ajal ning toiduotsinguil ollakse sageli ka pesitsuspaigast eemal veidi kõrvalisemates soo-, raba- või metsaaladel.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Väike-rändalbatrosside (Diomedea antipodensis) elu kulgeb väga aeglases tempos. Sigimist ei alusta nad enne seitsmendat eluaastat, kurameerimiseni jõuab mõni lind alles 20-aastaselt. Korraga muneb albatrossiema ühe muna; poja väljahaudumiseks ja üleskasvatamiseks kulub terve aasta ning samapalju jääb sigimiskordade vahele taastumiseks. Eluaegsete paaride moodustumisele eelneb mitu aastat laulu ja tantsuga pulmarituaale.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Talvine pööripäev kipub juba poolest sügisest tuure koguva jõulutamise varju jääma, aga tegelikult on siin pimedas põhjalas, skandinaavia ja germaani kultuuri piiril aasta märgilisem hetk olnud.

Algselt lõppes talvise pööripäevaga vana ja algas uus aasta ning seda tähistati meile tänapäevalgi tuttavate tõrjemaagiliste võtetega nagu kurja peletamine tule ja lärmiga, mis on kaasajal ilutulestiku vormi võtnud. 

Talvine pööripäev lõpetas mõneks ajaks kõik tööd peale pühade ettevalmistuseks vajalike toimetuste ja võimaldas seega end korraks teisele lainele häälestada, unustada argihallus ja rutiinsed talvised talutööd.

Pildistas Kristel Vilbaste

Porgandisaak 29.12.2017

Augustis ei saanud sellelt peenralt porgandit supi sisse, nõnda pisikesed olid. Neli kuud kasvuaega lisa ja missugune saak.

Lisaks porganditele võttis Kristel täna oma Tartu linnaaiast ülesse ka naerid. Kasvumullas liikusid ämblikud ringi…

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Üllatuslikult on talilinnukaamerast toidumaja külastamas märgatud ka musttihast, keda toidumajade juures näeb pigem harva.

Musttihane on meie tihastest väikseim ja näeb välja nagu väike värvitu rasvatihane – pea on tal samamoodi must suure valge põselaiguga, kuid hea määramistunnus on valge kuklalaik ning triip tiival. Talvel võib neid tegutsemas näha ühistes salkades koos teiste tihastega.

Musttihane / foto: Uku Paal (www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/musttihane)

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Selle-aastane Linnuvaatleja määramisvõistlus on lõppenud. Suur aitäh kõigile osalejatele!

Viimases, 9. voorus oli osalejaid kokku 51, sealhulgas algajaid 32 ja edasijõudnuid 19. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 17 ja edasijõudnutest 5 osalejat.

Viimase vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Viimases voorus õigesti vastanute vahel loosisime välja Tartu ülikooli loodusmuuseumi perepileti, mille võitis Maiu Talja, ning Eesti Loodusmuuseumi perepääsme, mille võitis Õnneke Hermaste.

Looduskaitsebioloogia töörühma aastalõputervitus

Looduskaitsebioloogia töörühm meenutab lõppevat aastat metsateemalise pildiseeriaga, kus meie inimesed tutvustavad tänavu poleemikat tekitanud erimeelsusi selle üle, mis on ikkagi mets.

Mitmekesisuse pooldajatena loodame, et igaühele on selles seerias oma lemmik ja lõpuks mahuvad erinevad arusaamad metsa olemusest ära nii Eesti loodusesse, ühiskonda kui ka ametlikku statistikasse.

Juhul, kui pildiseeria ei peaks kirjalingilt avanema, leiate nimetatu aadressil: https://arme.ee/mets/

Pange tähele, et pildistamiskohtade asukohaviidad on klikitavad ja sealt avaneb nende asukoha kaart (ortofoto).

Video salvestas ja pildistas Karl Adami, www.karladami.com/et/blogi/

Pöialpoiss      Regulus regulus

Vastu tõelist talve liiguvad pöialpoisid ringi oksametsades: kuusikutes või kuuse enamusega segametsades, männikutes ning ranniku kadastikes.

Meie paigalindudele on saabunud veidi lisa nii põhjast, kui idast. Kuid tillukesi öörändureid ongi keeruline märgata.

Päevasel ajal toimetavad ümara kehaga linnud sõbralikult väikestes salkades, kus vahel mõnikümmend isendit. Pakaseöödel koonduvad pöialpoisid soojuse säilitamiseks nn „linnupuntrasse“. 

Ettevõtmist toetas 754 hääletanut.

Kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks sündis, teavitamaks üldsust keskkonnaprobleemidest ning tõstmaks ühiskondlikku aktiivsust nendega tegelemisel. Liikumise aktivistid on teavitanud avalikkust arvukatest keskkonnarikkumistest, esitanud vaideid ja järelpärimisi vastutavatele ametitele ning kajastanud sündmusi meedias, nt Harku järve läänemetsade ja Velise jõe äärsete rikkumiste asjus. EMA liikmed on meedias kajastanud relevantset teaduslikku teavet ning keskkonnapoliitiliste protsesside toimimist. Liikumine esitas omapoolse raporti ka NEPCONi RMK auditile. EMA rajamise ajendiks oli Eesti keskkonnaühenduste seisukohtade pikaajaline eiramine üldsuse ja ametkondade poolt.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Händkakk        Strix uralensis  

Koos hämariku saabumisega valib händkakk sobivalt kõrge vaatluskoha, et pimeduse saabudes jahti alustada ja kohavalik tundub linnul päris hea olevat. Lagedamate alade piirimaad, aga samuti raielankide veered sobivad pisinäriliste jahipidamiseks, mis nende kakuliste põhitoiduse moodustavadki.

Pildistas ja kirjutas Jaanis Prii

Pool põldu härmas ja pool sula

Esimesel jõulupühal, 25 detsembril oli varahommikul minu kodukohas Saaremaal -6 C . Neid külmakraade oli saare kohta väga palju. Minu mõõtmiskohas oli tegu detsembrikuu külmarekordiga. 

Lund ei olnud, aga kogu loodus oli härmas. Keskpäeval läks sulaks.

Esimest korda kuulsin sooja tulekut metsas. Viie minuti jooksul hakkas okstelt korraga härmatise sula alla tilkuma. Nagu sajaks korralikult jämedate piiskadega vihma. 

Kui metsas läks sulaks, siis kõrrepõllul oli samal ajal selgelt eristatav pilt kus pool põldu oli sula ja poole sellest veel härmas…

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Hoidmaks kokku energiat ning aega, tasub kiskjal varitseda ning rünnata teistest nõrgematena näivaid saakloomi. Heast tervisest ehk sellest, et rünnak võib kiskjale olla asjatu energia raiskamine ja targem oleks valida teine ohver, võib saakloom teada anda nii kirka värvi kui ka käitumisega. Peamiselt aktiivses liikumises või häälitsemises paljastuvad mitmed isendi kvaliteeti peegeldavad signaalid.

Paljudele linnuliikidele, näiteks linavästrikule (Motacilla alba) või lepalinnule (Phoenicurus phoenicurus), on iseloomulik pidev saba üles-allakõigutamine. Kas selline käitumine võib olla signaaliks kiskjale, uurisid Saksamaal Tübingeni ülikooli teadlased must-lepalinnu näitel (Phoenicurus ochruros).

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist alustame Eesti kõige tuntumast ja arvukamast talilinnust rasvatihasest.

Rivaalitsevad rasvatihased / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Et saada teada, kas kaamera ees on parasjagu emas- või isaslind, tuleb vaadata alapoole musta triipu – isaslinnul on see laiem, emaslinnul kitsam ja alakõhul katkendlik.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Koduvarblane

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse viimase, 9. vooru vastuseid ootame kuni 27. detsembri südaööni.

9. vooru küsimused leiab siit:
algajad: http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus/uheksas-voor-algajad
edasijõudnud: http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus/uheksas-voor-edasijoudnud

Eelmise vooru tulemusi vaata siit:
http://www.linnuvaatleja.ee/uudised/linnuvaatleja-maeaeramisvoistluse-8-vooru-tulemused

Veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist

Rahulikku pühadeaega, mõistmist ja mõtteselgust!