Foto Vikipeediast

Meie taevas peaks täna öösel kõrghetk jääma, kella 2.00 ja 4.00 vahele ja ilm võib isegi vaatlemist võimaldada.

Geminiidide intensiivsemat meteoorivoolu saab pilvitute ööde korral vaadelda kaksikute (lad. Gemin) tähtkuju suunast 12.-14. detsembril, kuid neid võib märgata kogu taevalaotuse ulatuses ja sagedusega 120 kuni 160 meteoori tunnis.

Asteroid 3200 Phaetoni (mis onteadlaste arvamusel endine komeet) järel liigub tolmupilv ning sealt pärit kübemed süttivad atmosfääri sisenedes, liikudes kiirusega umbes 35 km/s, muutudes nii langevate tähtedena nähtavaks.

Erinevalt perseiididest ja leoniididest ei ole geminiidide allikaks komeet, vaid asteroid, mida astronoomid on esimest korda kirjeldanud umbes 150 aasta eest.

Keskkonnaministeerium annab teada

Tänasest saavad kõik huvilised kaasa rääkida Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte valimisel. Oma lemmiku poolt saab hääletada kuni 26. detsembrini http://www.keskkonnatunnustused.ee kodulehel.

_{Meeleavardus Eesti metsa abiks}

Eesti Rohelise Liikumine annab teada

Infokiri on keskendunud saabuvatele jõuludele.

Leiame häid soovitusi, kuidas teha originaalseid kingipakke, milline jõulupuu tuppa valida, mida võiks silmas pidada šokolaadi ostes ning kuidas pühade ajal meeletus ostmise ja kinkimise möllus kahe jalaga maa peale jääda.

Infokiri on leitav ka Eesti Rohelise Liikumise kodulehelt.

Eesti Roheline Liikumine on ka Facebookis.

Kõike ilusat ja head

Anna Trei, Eesti Roheline

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tiibade kuju määrab lindude lennuvõime – kui pikad tiivad on sobilikumad pikkade distantside läbimiseks, siis lühemad tihedas taimestikus manööverdamiseks ja kiskjate eest põgenemiseks. Teatakse ka, et rändsete värvuliste vanalindude tiivad on pikemad ja teravatipulisemad, kui noorlindudel. Ühte kindlat korrapära noor- ja vanalindude tiibade kuju erinevuste kohta siiski välja tuua ei saa, kuid on teada, et erinevate ökoloogia ja morfoloogiaga liikide tiiva kuju ning seda määravad tegurid erinevad.

Foto Arne Ader

Ilmateenistuse lumekaart

Pärast lumesadu

Eeltalv ongi selline muutuva ilmastikuga aeg, mil lumikate ajutine, lühikesed külmaperioodid vahelduvad sulaga ja „valget vaipa“ tekib korduvalt.

Juba homme võib pilt üle Eesti hoopis teiseks muutuda sest Ilmateenistus lubab õhtuks tormituult ja väga erinevaid sademeid, kaasa arvatud jäävihma.

Päevavalgust napib, veidi üle kuue tunni ja astronoomilise talve alguseni pole enam kümmet päevagi ehk 21. detsembril kell 16.28.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Esmaspäev oli udune

Esmaspäeva hommikul oli uduvine ja õhus mõõdeti väheseid miinuskraade. Mõnesentimeetrisele lumekihile

oli põldudel tekkinud koorik. Muld oli sula. Päeval sadas veidi lund, peenikesi jääkristalle.

Teisipäeval muutusid lumesajud korrast tihedamaks.

Lumine maastik kolmapäeval

Foto Vikipeedia

Euroopa angerjas ehk harilik angerjas        Anguilla Anguilla

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku angerjate püük Atlandi ookeanis ning Läänemeres keelustada ja muuta paljude maade siseriiklikuid majanduskavasid.

Tundub, et ettepanekuga ollakse hiljaks jäänud olenemata sellest, et nö hästi varustatud supermarketites imporditud angerjat veel müüakse.

Foto Arne Ader

Hallrästas

Hallrästas ehk paskrästas        Turdus pilaris

Hallrästaste parved on Pelgulinna puud pea kõigest söödavast lagedaks teinud. Viirpuudest, mis veel nädala eest veel marjadest punetasid käib suurem seltsing ikka veel hommikul läbi, kuigi võtta pole enam midagi…

Fotod Tiit Hunt ja Arne Ader

Emakala

Emakala ehk kiviluts            Zoarces viviparus

Kiviluts on meie vetes elutsevatest kaladest ainus elussünnitaja ehk vivipaarne.

Video pani kokku Parabols, LK foorumist

Saarma kalajaht

Saarmas         Lutra lutra

Saarmas käis tänavu koelmul mõnepäevaste vahedega.

Millist kahju võis saarmas koelmul põhjustada? Kui loom mõne marjakala kätt sai, läks muidugi halvasti. Niisakalu liikus koelmul nii ehk teisiti rohkem. Forellijõgedel käies on saarmate „toidujäätmetes“ kohatud selliseid paari, kolmesaja grammiseid kalu, vaid korra olen märganud ühte suuremat kala, umbes kilost. Niisiis pole saarma kahjustused just eriti märkimisväärsed.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Foto: Arne Ader

Esimine kohtumine saarmaga jäi umbes kümne päeva tagusesse aega ning oli väga põgus

Saarmas        Lutra lutra

Viimase viieteist aastaga on saarmad oma kevadisi ja sügisesi toitumisalasid mererannikuga laiendanud. Eks seda märkab liivarandades kenasti – jäljerida ja kohati lohiseva sabajälge nende vahel. Taimestikuga randades jääb nende liikumine raskemalt märgatavaks, kui just traanihaisusele roojahunnikule või söödud kalajäätmetele varahommikusel mererannikul ei trehva.

Eile, 8. detsembril toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses Eesti Looduse 2017. a. fotovõistluse pidulik lõpetamine.

Aasta looma auhinnatud töö – Johan Boeijkens

Aasta linnu (turteltuvi) eriauhind – Reet Sau

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Kiire ja tegus, järskude liigutustega, ronib osavalt ent jonksuliselt mööda puude oksi ja tüvesid

Puukoristaja          Sitta europaea

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

1935. aastal kirjutas ornitoloog Mihkel Härms ajakirjas Eesti Loodus:

Nurmkanu pildistas Peep Käspre

Nurmkanad

Nurmkana         Perdix perdix

Ilmade külmenemine ja lumekatte teke tõi nurmkanad talulähedastele põldudele, aga sealgi eelistatakse turvalisuse huvides metsa või ka põõsastike lähedust.