detsember 2017

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Rebane jõeluhal

Nädal algas vaikse selge hommikuga. Kella üheksa paiku mõõdeti õhus -4,3 °C, mis osutus kogu nädala minimaalseks õhutemperatuuriks. Rohumaad olid lumised, künnipõllud mustasid. Muld oli pinnalt mõne sentimeetri sügavuseni külmunud. Miinuskraadid jäid püsima ka päeval.

Pedja jõe luhaniit esmaspäeval

Foto Arne Ader

Kattekold

Kattekold       Lycopodium annotinum

Lõuna-Eesti on kenasti lumevalge, aga Põhja-Eestis kõnnivad kuuseotsijad veel hilissügiseses metsas. Kuusemetsades, kuid paljudes teisteski kasvukohtades võime sattuda kenadele kattekoldadele, millest meie esivanemadki on huvitavaid toakaunistusi pühade ajaks punutud. Metsa all peab neid lihtsalt märkama.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Ligikaudu 30 aastat kestnud kaitsetöö tulemusena tõsteti sel aastal Uus-Meremaa viiest kiiviliigist kaks, okarito kiivi (Apteryx rowi) ja triipkiivi (A. mantelli), Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku eriti ohustatud (Endangered – EN) liikide kategooriast kategooriasse ohualtid (Vulnerable – VU).

Triipkiivi / foto: Maungatautari Ecological Island Trust (Wikimedia Commons)

ELKS annab teada, www.elks.ee

Foto Ingmar Muusikus

Norra-Oostriku allikad: kuulatamise paigad

Eesti Looduskaitse Seltsi jõulukonverentsil kuulutati Aasta Loodussõpradeks Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus, Aasta Loomaks 2018 kuulutati ilves.

Reedel, 15. detsembril Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuses toimunud Eesti Looduskaitse Seltsi jõulukonverentsil kuulutati Aasta Loodussõpradeks bioloog ja kirjanik Juhani Püttsepp ning loodusfotograaf Ingmar Muusikus.

Foto Arne Ader

Kaelus-turteltuvi

Kaelus-turteltuvi       Streptopelia decaocto

Tänavuse aasta lindude - turteltuvide tegemistest vastu talve.

Tänavu pesitses meil kuni mõnisada paari kaelus-turteltuvisid. Levila põhjapoolses osast, Lõuna-Soomest ja meilt rändab enamus linde talvituma lõuna poole veel oktoobrikuus. Euroopas ning mujal soojemas kliimas on nad paigalinnud.

Talvituma jäänud isendeid pole palju - kuni poolsada isendit ning nemadki seavad endid sisse väikeasulate puistute või parkide lähedusse ja aedlinnades.

Väljaandja Eesti Post

Rahvusvaheline filateeliaagentuur WOPA valis maailma 2017. aasta kauneimaks postmargiks Indrek Ilvese poolt kujundatud ilvese margi. Õnnitlused!

Aasta loom – 2018

Lugejatele teadmiseks, et ilves on Tallina Loomaaia vapiloom ja kannab järgmise aasta looma tiitlit.

WOPA FB leht: LINK

Foto Arne Ader

Meie põhiseaduses on kirjas: „Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult“.

Eilne rahvaalgatuslik „Meeleavardus“ tuletab meie poliitikutele teist aastat meelde põhiseaduses sõnastatut.

Rahvaliikumise soovidele ja nõudmistele aitavad kaasa mõelda paljud teadlased ja seda erinevatest valdkondadest.

Aktiivsete toetajate read koosnevad hoolivatest Eesti Riigi kodanikest, päris erinevatest eluvaldkondadest ja Me kõik märkame Eestimaal liikudes üha suurenevat lageraiet mahtu.

Riiklik metsanduse arengukava aastateks 2020 kuni 2030 peab ettevaatavalt ja vastutustundlikult arvesse võtma Eesti Riigis juba olemasolevaid väärtuseid ning arenguhuve mitte pelgalt üksikutest majanduslikest huvidest lähtuvalt.

Kirja pani Kristel Vilbaste

Foto Nikolai Anisimov

 „Eru karon – poiste meesteks vastuvõtmise püha„- kuvavõistluse Uurali rahvaste auhind

Tänavuse aasta Maavalla koja kuvavõistlusel lummas mind kõige enam hoopis idavallast pärit pilt. Ja kuigi esimese auhinna sai Margus Vilisoo droonilt pildistatud Kaali järv, mis jääkaane all helgib kui eresinine silm, siis vaimu ja särinat oli kõige rohkem Nikolai Anisimovi pildis “Eru Karon – poiste meesteks vastuvõtmise püha”. See pilt valiti ka uurali rahvaste auhinna vääriliseks.

EOÜ annab teada

“Hirundo” on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, mis ilmub kaks korda aastas.

Ajakirjas avaldatakse ornitoloogilisi artikleid ja kommentaare, juhendeid, EOÜ kroonikat ning teateid. Ajakirjas ilmuvad originaalsed uurimistulemused ja käsitlused Eesti lindude arvukusest, levikust ja bioloogiast ning linnukaitse probleemidest.

'Hirundo' artiklid leiab huviline veebist:

http://www.eoy.ee/hirundo/

Video Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Tedrekukk kase pungi nokitsemas

Teder       Tetrao tetrix

Niisiis, kui märkad suuri ja uhkeid linde talvisel ajal metsaveerte kaskedel, oled Sa kohanud tetri. Kui aga sarnaseid, kuid natuke suuremaid linde männikus tegutsemas, siis hoopis metsiste ehk mõtustega.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

1935. aastal kirjutas ornitoloog Eerik Kumari (siis veel nimega Erik Sits) väljaandes “Loodusuurijate Seltsi Aruanded” järgmist:

Video ja tutvustus Tiit Hunt, www.rmk.ee

Keskpäeva paiku hirvi söödaplatsil ei näe, küll aga võis seal hiljuti gastrollil kahejalgseid kohata.

Kui hirveplatsil “õhk puhas” võtsime nõuks RMK jahindusspetsialisti Uno Vait’iga kaamera ette ise minna ja rääkida loomadest endist.

Kõnelesime sellest, kuidas hirved kunagi Saaremaale said ja kus neid täna kohata võib, kuidas nende sõrad käivad ning mis värk nende sarvedega on.

Lisaks hirvejutule tulid teemaks ka igasugu teised tegelased, kes läbi aegade hirveplatsile trehvanud, ja mis trikke on nad seal teinud.

Aga visake ise videole pilk peale!

Fotod Arne Ader

Rongapaar

Ronk ehk kaaren       Corvus corax

Ennevanasti peeti ronkasid vaid suurte laante ning metsadega seotud lindudeks. Tegu on nutikate, äärmiselt tarkade ja õpihimuliste lindudega, kes saavad nüüdseks hakkama pea igal pool.

Kolmveerand sajandi eest arvati meil pesitsevate rongapaaride arvukuseks umbes sadakond ja nad võeti isegi kaitse alla. Pool sajandit tagasi oli pesitsejate maksimum ehk kuus tuhat paari. Tänaseks on arvukus taandunud kolme-, neljatuhande haudepaarini.