detsember 2017

Kirjutas ja küsitles Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Video Villu Karjus

Elva jõgi

2017. aasta oli üks suur ootuste aasta. Ootasime, millal tuleb talv ja millal tuleb suvi. Millal saavad valmis maasikad ja millal jõhvikad. Kõik viibis. Või jäi hoopis ära.

Ära jäi meil korralik talv. Või nagu metsatark Vello Keppart mulle kirjutas: „Fenoloogilist talve Jõgeval ei olnud, sest püsivat lumikatet 30 päeva järjest ei tekkinud ja seega kitsamas mõttes talve ehk nn päristalve Jõgeval ei tulnudki. Pikemad lumega perioodid olid eelmisel aastal 2. novembrist -19. novembrini (17 päeva) ja sel aastal 3. jaanuarist - 24. jaanuarini (21päeva) ja 30 jaanuarist -17. veebruarini (19 päeva)."

Video salvestas Ahto Täpsi

Ilmateenistuse lumekaart

Metsas on tormiga vaikne ja pasknäär märkab ka talle toodud kingitust

Pasknäär       Garrulus glandarius

Eilne tormi algus tõi poolele Eestile lumetuisu, merel lõõtsub vesikaare maru, aga loodetuul on ju ka „taeva luud“. Täna metsast kuuse koju toonud võivad kinnitada, et veetsid metsas kena tunnikese ehk jäi mõni metsaelanik ka silma. Algas jahimeeste pühade aegne metsarahu, nemadki viivad loomadele kosti.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Suurel metsaelanikul on hea haistmine ning kuulmine, aga kesine nägemine

Põder        Alces alces

Maa on otsast otsani vett täis, suured loomadki otsivad puhkamiseks kuivema küljealusega paiku. Põdrad on tegusad hämaral ajal, aga harva saab pööripäeva aegu ilm ilma lumeta valgemaks.

Toitutakse sarnaselt üleminekuajale kuni lumevaip maa katab. Toitumas käiakse puhmarindes ja hilissügisel võime märgata põtrade tegutsemist keskealises kuusikus, kus puukoort esihammastega laiade ribadena ära rebitud - tegu on mineraaliderikka toiduga.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude toidumajal toimuvat saab kuni kevadeni jälgida veebikaamera vahendusel. Seda, millised linnuliigid toidumaja külastavad ning miks linnud üht või teistmoodi käituvad ja toimetavad, hakkab tutvustama Linnuvaatleja.

Nopped Peep Männili ettekandest, Eesti Looduskaitse Seltsi konverentsil

Foto Sven Zacek, www.zacekfoto.ee

Hunt

Karu ehk pruunkaru             Ursus arctos

Hunt, hallhunt ehk susi            Canis lupus

Keskkonnaministeerium annab teada

Aasta Keskkonnateo auhinnaga tunnustatakse inimesi, organisatsioone ja ettevõtteid, et välja selgitada tänavusel aastal nimetatud valdkonda enim panustanud.

Aasta Keskkonnateo rahvahääletuse viimane päev on 26. detsember.

Palun tutvuge kandidaatidega ja toetage nende tegutsemist oma häälega: LINK

Teave EJS ja Keskkonnaamet

Foto Arne Ader

Metssiga

Anname ülevaate meie metsades tänavu toimunust:

4. detsembri seisuga on sigade Aafrika katku Eestis tuvastatud 797 metsseal, nendest 290 olid hukkunud ning 507 kütitud isendid. Viimastel andmetel on vahemikus 28.11-4.12 leitud 13 seakatku tunnusega isendit. Nendest 6 olid kütitud Harjumaal, 2 Läänemaal, 3 Saaremaal, 1 Tartumaal ja 1 Viljandimaal.  

Tõnis Korts EJS tegevjuht: „Alates septembri algusest on sigade Aafrika katku leiud püsinud madalal, valdavalt on see jäänud alla 20 isendi nädalas“.

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet

Foto Arne Ader

Kuusik

Toomapäevaga lõppeb päeva lühenemine ja algab kalendritalv.

21. kuni 24. detsembrini on päevad pea sarnase pikkusega. Päike paikneb oma teekonna lõunapoolseimas punktis ja meie tunneme lisaks kõigele puudust lumevalgusest.

Päevapikkust jagub neil päevil vaid mõni minut üle kuue tunni. Tunnike hommikust ja õhtust hämarikku nii kujuneb pimeda aja pikkuseks ööpäevast pea kuusteist tundi.

Geograafiast lähtuvalt jagub Lõuna-Eestis silmavalgust pea veerand tundi kauemaks, kui põhjarannikul. Samuti on meie saartel päev kröömike pikem, kui Peipsi rannikul.

Elame talveootuse ajas.

Foto: Marit Kivisild

Ootame Teie pilte talipühade traditsioonidest toomapäevast kolmekuningapäevani.

Keskkonnaamet ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ootavad pilte ja kirjeldusi jõulukommetest Karula, Lahemaa, Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide külades.

Konkursile ootame pilte tänavustest jõuludest, mis kannavad endas sõnumit, kuidas traditsioonilisi tavasid tänaseni elus hoitakse. Oodatud on fotod, mis kajastavad selle aasta jõule: Tahma-Toomast, jõulupuud ja jõuluvana, näärisokku ja jõuluroogade valmistamist, loomade toitmist ja metsas käimist, külarahva sündmusi  ja teisi vahvaid traditsioonilisi tegemisi toomapäevast kolmekuningapäevani.

Pildistas ja kirjutas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Ajalooliselt esimese väljakukuuse püstitamise au jagavad Tallinn ja Riia, kus Mustpeade Vennaskond vastavalt aastatel 1441 ja 1510 esimese avaliku jõulupuu püsti pani. Aga ikka vaieldakse siiani – kumb oli esimene?

Kodukuused hakkasid Eestis saksa kultuuriruumi mõjul levima 18. sajandil ja 19. sajandi lõpuks oli jõulupühadeks kuuse tuppa toomine juba üldtuntud.

Aga, ka siin on aga, sest kultuurilooliselt suures Eestis on paiku, kus jõulupuuks on hoopis mänd! Nii on see näiteks Kihnus.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

46% imetajaliikidest, 24% roomajatest ja 19% lindudest on seotud elusloodusega kaubitsemisega. Osa sellest on ka illegaalne ning selle vastu võitlemiseks on 183 riiki, sealjuures 1992. aastal ka Eesti, liitunud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide rahvusvahelise kaubanduse konventsiooniga.

Näiteks tuuakse Euroopasse, Põhja-Ameerikasse ja Pärsia lahe riikidesse nii seaduslikult kui ka illegaalselt sadu röövlinde, kelle seas on eriti hinnatud haruldased liigid nagu ibeeria kääpakotkas (Aquila adalberti), kõnnupistrik (Falco biarmicus) ja haugaskotkas (Aquila fasciata). Euroopas on viimati nimetatu arvukus alates 20. sajandi teisest poolest vähenenud nii elupaikade muutumise kui ka mürgitamise ja küttimise tõttu.

Foto Arne Ader

Mets-kuukressid kõdrakestega

Mets-kuukress          Lunaria rediviva

Idapoolse Eesti, panga- ja salumetsades võib meeldiva üllatusena leida heledalt õhulisi mets-kuukressi kõdrakesi. Mere ja paepanga vahelise kitsa metsasiilu raiumine on tülikas, mistõttu ka pangaalune mets veel suht rikkumata loodusega.