veebruar 2018

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Kui juhtub, et rasvapall on pärast toidumaja juurde üles riputamist juba mõne minutiga kadunud, võib kahtlustada harakat. Harakas, nagu teisedki vareslased, on nutikas lind, kes toidu leidmisel ja kättesaamisel on väga osav. Ka veebikaameraga toidumajalt on harakad rasvapalle korduvalt minema viinud.

Harakad / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Kirjutas Kristel Vilbaste

Kevad on meie poole teel!

Tihased laulavad hommikuti ka suure pakasega suvistest sitsikleitidest. Päikesetõusul alustab üks laterna all oma hõiskavat rida ja teise laterna alt vastab talle kohe teine. Ja hakid kükitavad kenasti paarides, justkui peaks igikestvat sõbrapäeva. Kuigi õues on aegajalt krõbe pakane, hakkab samal ajal pilvede vahelt välja hüppav päike kohe lund sulatama. Majaveeres jookseb päikese käes lumeäär silmnähtavalt minutitega seinast eemale. Päikesesoe toob tasapisi kevade.

Film pärineb ERR-i arhiivist

„Ilus on maa“ – EV 100 raames on hea heita pilk viimase kolmandiku algusaastatele. Film valmis nimelt 1985. aastal.

Rein Marani film valmis tellimustööna, tutvustamaks elu ENSV-s sotsrealismi laadis. Murranguliste aastate sündmusteni polnud jäänud enam pikalt. Hea tagasivaade neile, kes olid ise sündmuste osalised., lisaks palju tuttavaid loodusvaateid…

Vaata filmi: LINK

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Väiketrapi (Tetrax tetrax) Eesti esmasleiu täpse kuupäeva ja leidja kohta andmeid säilinud ei ole. Siiski on teada, et üks emaslind lasti 1862. aasta septembris praegusel Tallinna linna territooriumil Koplis. Väiketrapist tehtud topist säilitatakse Eesti Loodusmuuseumis.

Linnuharulduste komisjoni andmetel on väiketrappi Eestis kohatud kokku vaid neli korda (kõik lastud) – 1865. aasta novembris Tartu lähedal (topis Eesti Loodusmuuseumis), 1880. aasta suvel Saaremaal Eiklas ning viimati 19.12.1935 Lääne-Virumaal Kundas (topis Tartu ülikooli loodusmuuseumis).

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Foto Arne Ader

Ilves, harilik ilves või ka euroopa ilves      Lynx lynx

Kena üllatus, et ilvesepere, kelle liikumised olid sügisest peale Metskülas teada ja et nad endid meile kaamera ees ka näitasid ning seda õhtuhämaruses, mitte infrapuna valguses. Võib arvata, et päeva saatis ilvesepere mööda lähedases kadastikus, kus vastu hämaruse saabumist jahiretkele siirduti. Need kiskjad püüavad igati vältida inimese vaatevälja sattumast.  Nii on meil nüüd põhjust aasta loomast ja nende tegemistest veidi pikemalt arutleda.

Rände algusest annab teada Aivar Leito

Foto Arne Ader

Sookured

On rõõm teatada, et meil GPS või GPS-GSM saatjaga märgistatud sookurgede kevadränne on alanud!

Esimesena alustas 12. veebruari hommiku oma kevadrännet Kirde-Prantsusmaal talve veetnud „Paslepa“ kes sündis eelmisel kevadel Paslepa lähistel Noarootsis. Ta lendas joonelt nonstop kirde suunas ja jõudis sama päeva hilisõhtul Gusovi looduskaitseala märgalani, kuid sinna ööbima ei jäänud ning  varahommikuni ja jäi lõpuks puhkama Oderwiewiseni looduskaitseala margalae Oderi jõe lammil otse Frankfurt an der Oder linna põhjapiiril.

Järgmisel päeval, 13. veebruaril lendas ta aga ligi 80 km tuldud teed tagasi ja jäi peatuma Zosseni linna lähistele. Peatselt saame näha millal ja kuidas ta koduteed jätkab.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ehkki silmapaistvalt tugeva ja massiivse nokaga suurnokk-vinti ei ole lihtne märgata, on ta Eestis suhteliselt tavaline parkide ja lehtmetsade lind. Kuna suurnokk-vint tegutseb enamasti kõrgel puuvõras ning tema häälitsused on vaiksed ja tagasihoidlikud, tuvastavad kogenud linnuvaatlejad suurnokk-vindi enamasti iseloomuliku tiksuva kutsehääle järgi.

Kuula suurnokk-vinti: https://www.xeno-canto.org/335729

Fotod Arne Ader

Rebased kurameerivad

Rebane ehk punarebane      Vulpes vulpes

Möödunud aasta sügise hakul, kui rebasepojad iseseisvusid lahkusid loomad pesauru juurest. Sellest ajast alates, kuni kevadise pesitsemiseni ei oma rebased nö kindlat elupaika. Talvisel ajal kasutab rebane oma territooriumi pesakoobast aruharva. Kas siis tõeliselt pakaseliste ilmadega või ohu korral, et vaenlas(t)e eest varjuda.

Fotod Arne Ader

Roohabekas

Roohabekas ehk roovilbas      Panurus biarmicus

Roohabekaid kohati esmakordselt 1978. aastal, aga juba mõne aasta möödudes pesitsesid linnud Matsalu roostikes. Tänapäeval kohtame neid sobivates elupaikades üle Eesti. Osa meil pesitsevatest roohabekatest sooritavad rändeid lõuna poole, aga talvituma jääb meile umbes tuhatkonna isendi ringis.

Vikipeedia annab teada

Võistlus on osa ülemaailmsest teadusfotode võistlusest ja seda korraldas MTÜ Wikimedia Eesti. Konkursile esitati 144 fotot ning auhinnad anti välja viies kategoorias.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Loomadele, eriti liikidele, kes kasutavad toitumiseks kõiki võimalusi, on inimtekkeline toit üha kättesaadavam. Ka paljud kajakaliigid, eelistades küll veekogudest püütavat, söövad meelsasti kalapüügi tagasiheiteid (kalu, koorikloomi ja teisi selgrootuid, kes ei ole püügi sihtobjektideks, kuid jäävad siiski püügivahenditesse) või prügilatest leitavat.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kailud lumes

Keskmine õhutemperatuur püsis -5...-9 kraadi piires. Minimaalne õhutemperatuur langes nädala jooksul kuni -11,4 °C (neljapäeval) ja maksimaalne tõusis kuni -2,7 °C (kolmapäeval).

Tänavu pole Jõgeva külmakraadidega eriliselt silma paistnud. Senini püsib siin talve minimaalseks temperatuuriks jaanuaris mõõdetud -11,9 °C, millest madalamaid näite on sel talvel kirja pandud mitmetes ilmajaamades, sh isegi Lääne-Eesti rannikul Virtsus ja Hiiumaa idaosas Heltermaal.

Tavapäraselt esinevad tugevamad külmad talvel ikka Eestimaa ida-, kirde- või kaguosas, mitte merelisema kliimaga läänepoolses osas. 

Päikest paistis Jõgeval esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval. Kõige päikselisemaks kujunes neljapäev.

Fotod Arne Ader

Halljänes

Halljänes      Lepus europaeus

Õhtuhämaras ilmuvad halljänesed avamaastikele. Päevane aeg tukutakse maha põlluveersetes võpsikutes või metsatukkades, kus kasvab piisavalt peitumiseks vajalikku tihedat taimestikku. Enne puhkepaigale siirdumist tehakse hulk „jänesehaake“, et võimalikku vaenlast eksitada.

Urmas Tartes, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees

Eesti TA Looduskaitse Komisjoni (LKK) märgukiri metsanduse olukorrast [1], mis saadeti nii Riigikogu Keskkonnakomisjoni kui ka Keskkonnaministeeriumile, on pälvinud mõneti ootamatut tähelepanu. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk (RM) reageeris sellele artikliga ajalehes Postimees [2]. Sellele järgnes Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlaste, täpsemini metsateadlaste, pressiteade [3].

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Renno Nellis

Vaenlast hirmutav kassikakk

Esimeste ohustatud linnuliikide pesitsusaja alguse tõttu tuletame metsamajandajatele meelde, et raietööd, sh metsamaterjali kokkuvedu raiealalt, peavad olema lõpetatud metsateatises määratud ajaks.

Nüüd, kus ilmad on lõpuks talviseks muutunud, on tegelikult looduses esimesed kevade märgid juba käes. Kassikakk alustas pesitsemisega juba veebruari alguses, karvasjalg-kakk ja merikotkas alustavad veebruari keskel. Linnud valivad sobiva pesakoha, kuulutavad lauluga teistele lindudele, et pesapaik on hõivatud ning alustavad peagi koos kaasaga pesaehitust või vana pesa kohendamist.

Pildi napsas Fleur, LK foorumist

Hülgelesila 18. detsembril oligi kaamera viimane „tööpäev“

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Oli väike lootust, et saame nädalavahetuseks kaamera tööle. Reedel vahetas Ivar akupargi uute energiakandjate vastu välja. Ilmnes uus viga, mida ei andnud distantsilt kontrollida – ehk saatja-vastuvõtja ei anna enam signaali. Saab vast nädalal sees ära vahetada, kui ilmad vähegi lubavad…