veebruar 2018

EOÜ annab teada

Margus Ots

Eesti Ornitoloogiaühingu nõukogu valis EOÜ juhatajaks Margus Otsa, kes asub tööle 1. märtsil. Üle 30 aasta lindudega tegelenud Margus Otsal on pikaajaline kogemus mitmete organisatsioonide ülesehitamisel, arendamisel ja juhtimisel. 

"Ornitoloogiaühingu eesmärkide saavutamiseks lindude tutvustamisel, uurimisel ja kaitsmisel pean oluliseks tihedat koostööd teiste organisatsioonidega Eestis ja välismaal ning linnuhuviliste aktiivset kaasamist ühingu tegemistesse,“ ütles Margus Ots.

Margus Ots on lõpetanud Tartu ülikooli loomaökoloogina. Ta on olnud aastaid ornitoloogiaühingu nõukogu liige, sh nõukogu esimees ning omab seetõttu head ülevaadet Eesti Ornitoloogiaühingu senisest arengust ja tegevustest. 

Kirjeldab Aivar Leito

Foto Jose A. Román

Sookurg „Loode“ (keskel) talvekorteris Hispaanias

20.veebruari ennelõunal alustas kevadrännet eelmisel suvel Sõrves Saaremaal suure pojana püütud ja saatjaga märgistatud sookurg „Loode“.

Talve veetis ta Extramadura maakonnas Lääne-Hispaanias. Esimese rändehüppega jõudis ta 24. veebruari õhtul Laguna de Gallocanta tuntud rändepeatuspaika mida ka meil pesitsevad kured nii kevadel, kui sügisel kasutavad.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ehkki lõunapoolse levilaga tamme-kirjurähni (Dendrocopos medius) pesitsemine Eestis leidis kinnitust alles 2000. aastal Räpina mõisapargis, on ta paarikümne aastaga muutunud suhteliselt tavaliseks vanade parkide ja lehtmetsade haudelinnuks. Tamme-kirjurähni arvukuseks hinnati aastatel 2008-2012 100-300 paari, kuid kuna vaatluste arv on üle kogu Mandri-Eesti järjest kasvanud, võib neid praeguseks Eestis pesitseda palju rohkem.

Selgitas, pildistas ja video salvestas Ahto Täpsi

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Käisin vaatlusonnis kaljukotkast passimas ja video sellest, kuidas kotkas maapinnale tuli.

Aega puust alla tulekuks kulus umbes pool tundi. Ettevaatlikult jälgiti piirkonda nii kase kui lepa otsast. Alles siis, kui õhk tundus „puhas olevat“ riskis majesteetlik lind juba julgemalt tegutseda...

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Näeme rasvatihase ja isase peoleo sulestikku silmatorkavalt kollase, isase leevikese ja karmiinleevikese oma punasena; linnumäärajates kirjeldatakse erinevate sulestike värvusi, kõrval kinnituseks joonistused. Ka paljud lindude värvust käsitlevad teadusuuringud, eriti sellised, kus ei olnud võimalik teha mõõtmisi täpsete seadmetega ja on lähtutud oma-silm-on-kuningas-põhimõttest, tuginevad inimese poolt antud hinnangutele.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kristalne härmatis

Möödunud nädala alguses tugevat külma veel ei olnud. Minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti esmaspäeval -8,2 °C. Nädala teiseks pooleks muutus ilm korrast külmemaks ja minimaalsed õhutemperatuurid langesid kahel ööl (reedel ja pühapäeval) alla -24 kraadi, lume pinnal alla -30 kraadi.

Lehtpuude ilu kuni 30 mm paksuse härmatisega 

Foto Arne Ader

Nurmkana

Osale Linnuvaatleja määramisvõistlusel.  NB! Vastuseid ootame 28. veebruarini.

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus kestab veebruarist novembrini. Iga kalendrikuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta.

Määramisvõistlus toimub kahes raskusastmes – algajad ja edasijõudnud. Kuna mõlemas raskusastmes korraga osaleda ei saa, valib raskusastme osaleja ise.

Sookurg Ahja 5 lugu, autorid Maxence Lamoureux & Arnaud Devroute

Filmi esilinastused Tartus:

28. veebruaril kell 17:00,  LUS maja (Struve 2)

1. märtsil kell 12:00,  EMÜ peahoone aula (Kreutzwaldi 1a)

2. märtsil kell 15:30,  Tartu Elektriteater (Jakobi 1)

Filmi „Free like a crane“ (D'autres terres plus douces) näol on tegu kahe Prantsusmaa loodusdokumentalisti Maxence Lamoureux’i ja Arnaud Devroute poolt vändatud filmiga sookurgedest ja nende rändest.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.

Fotod Arne Ader

Lumehelves kindal

Iga päev saame väikese, kerge, õhulise ja pakaselise lumelisa. Selliste ilmadega on lumehelbed suured ja kaunid. Kes meist poleks langevat lumehelvest kindale püüdnud ja lapsena neid ka maitsnud?

Kuidas see väike ime tekib? 

Lumehelbe keskmeks peab olema kondensatsioonituumake ehk imepisike „tolmutera“, mille ümber veemolekulid kinnituvad. Külmunud vesi on heksagonaalses ehk kuuekandilises olekus kõige stabiilsem ja sellise kuju moodustumiseks kulub ka vähe energiat. Niisiis kõik lumehelbed kasvavad pilves sarnase skeemi järgi.

Fotod Arne Ader

Nurmkanapaar

Nurmkana        Perdix perdix

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader, pildistatud enne 2013 aasta varingut

Matkajad Emalättel. Suur Taevaskoda, Ahja jõgi

Vabariigi aastapäeva eel mõtlesin, milline võiks olla minu kingitus saja-aastasele riigile. Mu sünnimaale.

Mõtlesin ja mõtelsin ja jäin nõutuks. Olen kirjutanud kolmteist raamatut, kõigis neis ülistanud loodust ja meie kodumaad, eesti keele kõla ja meie pärimust. Kas selle suure juubeli ajal oleks veel midagi öelda, mis on jäänud südame salasoppi ja ootab vaimuvalgusesse jõudmist. Või kordan eelnevalt öeldut. Sest vahel 100-aastaseid raamatuid lugedes tundub, et kõike seda, mis me hingel, on me esivanemad juba palju säravamalt ridadesse valanud.

Ei mõelnudki ma välja, arvuti taga kurvalt klahve klõbistades ei saa sageli sõnadevoogu lendama, käed takerduvad mehaaniliste helide rütmi. Ehk oligi hanesulega kirjutamine sujuvam ja hoogsam.

Film pärineb ERR-i arhiivist

Lavastuslik telemängufilm, mis valmis Eesti Telefilmis 1979 aastal. Käsikiri, teostus ja pilt Rein Maran.

Pühade ajal hea pere seltsis vaadata pea neljakümne aasta tagust mõtisklust looduses toimunu ja toimuva üle: „Mis saab olendist, kelle sa oled võtnud oma hoolde? Kes vastutab tema käekäigu eest, kui maailm enam ei mahu su sülle varju ja sooja?“

Vaata filmi: https://arhiiv.err.ee/vaata/laanetaguse-suvi

Osades Fred Jüssi, Anne Maasik, Enn Pinsel, Mihkel Pinsel, Riho Rosberg, Hannes Kase, Hillar Pärjasaar, Pauliine Tuut.jt.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsis on Eesti aladel elanud vähemalt sama kaua kui inimene. Ta on jändrike mändide ning mustikarikaste 100-aastaste metsamaastike lind, kelle ajalugu Eestis ulatub viimase jääaja järgsesse aega.

Alates tänasest ilmub Linnuvaatleja kodulehel kolmeosaline sari, milles Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorant Eliisa Pass räägib Eesti ühe põlise linnuliigi ja loodussümboli metsise pesitsemisest, arvukusest ning sobilike elupaikade muutumise ja vähenemise põhjustest. Esimeses loos on juttu mustikapuhmastest ja metsisemängudest, vihmast ja kiskjatest.

Fotod Arne Ader

Rasvatihane

Rasvatihane       Parus major

Kuu jagu ilusaid talveilmu, lund ja mõnusaid külmakraade. Suusaradasid ja looduses liikujaid märkab pühade ajal  ja nädalalõppudel pea kõikjal.