veebruar 2018

Pildistas Peep Männil

Hundipaari jäljerida Pärtlis

Hunt ehk susi      Canis lupus   

Kenad talveilmad kestavad - on lund ja lumel jälgi. Kes nädalavahetusel suuskadel looduses liikus, sellel võib sõpradele jutustamist olla.

Hundipaarid märgistavad juba oma koduterritooriumi piire. Kui nende radadele jäävad märgid veresegusest uriinist, tähendab see seda, et kevadel võiks seal kandis järelkasvu oodata.

Filmi leiame ERR-i arhiivist

Film valmis Eesti Telefilmis 1991 aastal.

Suur üleminekuaeg, mida võiks Vabariigi juubelikuul vaadata, meenutad. Filmi autori Rein Marani huvi inimeste ja koduloomade suhete vaatlemiseks püsib tänapäevani. Dokumentaalne film ei võimaldanud tol muutuste ajajärgul kõiki kavatsusi realiseerid, aga huviline saab vähemalt ülevaate tol ajal toimunust.

Vaata filmi: https://arhiiv.err.ee/vaata/inimene-ja-koduloom

Film esilinastus 21.04.1991

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Talvel käivad hallrästad sageli kümnetest, mõnikord isegi sadadest lindudest koosnevate salkadena aias põõsastele ning puudele jäänud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid söömas.

Rändeperioodil oktoobris-novembris võib ka mitmetuhandelisi hallrästaparvi kohata, kuid mõnel aastal on hiigelsuuri rästaparvi isegi südatalvel nähtud – näiteks 15. jaanuaril 2003 Pärnumaal Võistes ning 5. jaanuaril 2006 Saaremaal Türjul vaadeldi korraga 4000 hallrästast. Eestis arvatakse talvel olevat kuni 50 000 hallrästast.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Algab uue Eesti haudelinde käsitleva raamatu „Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ ettetellimine, mis kestab kuni 15. märtsini. Tegemist on viimase 25 aasta kõige põhjalikuma Eesti haudelinde käsitleva raamatuga. Kuni 15. veebruarini on võimalik linnuatlase väljaandmise toetuseks ka teha annetusi, annetajate nimed trükitakse raamatus ära.

„Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus“ on kauaoodatud teos, mis põhineb aastatel 2003–2009 läbi viidud välitöödel ning on valminud üle 800 linnuhuvilise vabatahtliku töö tulemusena. Uuest värvifotodega Eesti linnuatlasest leiab:

- kirjeldused 229 haudelinnuliigi leviku kohta meil ja maailmas ning ülevaated lindude elupaikade, asustusloo, arvukuse ja ohutegurite kohta Eestis,

Keskkonnaamet annab teada

Rajakaamera pilt Jõgevamaalt, Gaido Padrik

Keskkonnaamet kinnitas Eesti suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevusplaani

2018-2021. aasta tegevusplaani peamisteks tegevusteks on suurkiskjate seiresüsteemi arendamine, kahjustuste ja kahjude ennetuskulude hüvitamine ning avalikkuse teadlikkuse tõstmine.

„Suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskava on sisuliselt erinevate huvirühmade kokkulepe, mille järgimine võimaldab mõistlikult ja tasakaalukalt korraldada meie suurkiskjate ja maaelanike suhteid,“ lausus Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

India elanikel on põhjust kaeluskotkastele tänulik olla – need raipetoidulised linnud söövad ära karjamaal surnud loomade korjused, mis muidu meelitaksid ligi hüäänkoeri või nõuaks inimeste poolt koristamist.

Viimase mõnekümne aasta jooksul on aga kotkaste arvukus drastiliselt langenud. Kui varem ulatus tumepea-kaeluskotka (Gyps tenuirostris), valgeselg-kaeluskotka (Gyps bengalensis) ja sale-kaeluskotka (Gyps indicus) arvukus kümnetesse miljonitesse, siis praegu kuuluvad Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN – International Union for Conservation of Nature) punase nimestiku äärmiselt ohustatud (Critically Endangered – CR) liikide kategooriasse.

Ülekande võimaldavad Elisa ja EENet
Tehniline tugi HATCAM

Urmas Tartes, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees
07.02.2018

Eesti TA Looduskaitse Komisjoni (LKK) märgukiri metsanduse olukorrast [1], mis saadeti nii Riigikogu Keskkonnakomisjoni kui ka Keskkonnaministeeriumile, on pälvinud mõneti ootamatut tähelepanu. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk (RM) reageeris sellele artikliga ajalehes Postimees [2]. Sellele järgnes Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlaste, täpsemini metsateadlaste, pressiteade [3].

Kalle Muru annab teada

Foto Arne Ader

Musträstas

Esimene kuu klubi Estbirdingu 2018. a. ökorallist on edukalt seljataga. Oma nimekirjad saatsid 28 huvilist ning kokkuvõtte leiate ökoralli blogis: http://okoralli.blogspot.com.ee/

Kokku nägime/kuulsime kamba peale 82 liiki linde ning selle nimel kõndisime kokku üle 800 km ning tublimad väntasid jalgratastel kokku napilt 400 km.

Kes tunneb tungi osaleda, siis võistlus kestab terve kalendriaasta ning ei ole üldse hilja liituda - võistluse eesmärgid ja juhised leiate samuti blogist.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Musträstaid näeb aias enamasti juba varahommikuti hämaras, mil nad põõsastelt ja puudelt varisenud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid või rasvapallide tükikesi otsivad.

Musträsta isaslind on süsimust, vaid nokk ja silmarõngas on kollased. Noorlindude nokk muutub kollaseks alles teisel eluaastal. / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Fotod Arne Ader

Ohakalinnud

Ohakalind        Carduelis carduelis

Lumi tuli maha ning linnudki muutusid nähtavamaks. Osad linnusalkadest toituvad lumest turritavatel püstistel umbrohtudel, teised sügisese suurvee tõttu koristamata jäänud vilja- või kaunviljapõldudel, keegi puudel või põõsastel.

Ohakalindudest talvitujaid jääb meile mõnekümne tuhande ringis, aga see oleneb juba, kui karmiks talv kätte võib minna.

Seltsivad ohakalinnud liiguvad toiduotsinguil ringi nii väikeste salkade, kui kuni poolesajaste seltsingutena.

Kirjutas, video salvestas ja pildistas Aarne Vesi 

Kakerdaja raba sõtka pesakastide lugu sai alguse juba siis, kui järve ääres veel laudtee lõhnagi polnud. Esimesed pesakastid pani sinna üks Alavere kooli õpetaja kuskil 1960/1970-ndate paiku. 

2010-ks aastaks oli viiest kastist napilt kasutuskõlbulikud veel ainult kaks. Kuna sel ajal oli Kakerdaja võrreldes tänasega veel suhteliselt rahulik paik, otsustasin sõtkastele uued kodud teha. 

Huviline saab parema ülevaate koos mõne pildiga minu fotoblogist: http://aarnevesi.blogspot.com.ee/2010/11/

Eestimaa Looduse Fond annab teada

ELFi noore looduskaitsja auhinna pälvis TÜ teadur Virve Sõber

Tartu Ülikooli teadur Virve Sõber paistis möödunud aastal silma oma vabatahtliku panusega planeeritava puidurafineerimistehase keskkonna- ning sotsiaalmajanduslike mõjude käsitlemisel. Tegemist on ühiskondlikult olulise küsimusega, mis vajab põhjalikku avalikku arutelu.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude söögimaja on täidetud päevalilleseemnetega, toidupallid ripuvad ahvatlevalt. Tihased kõõluvad sireliokstel ja ei suuda otsustada, kas söösta äsja üles riputatud läikivasse plastmassist söögimajja saagi järele. Eile seda ju polnud – väga hästi võib tegu olla ka lõksuga… .

See, kuidas üks või teine indiviid ohtlikku olukorda tajub, on väga erinev. Mõju avaldavad nii varasemad kogemused (näiteks kohtumine raudkulliga), keskkond (varjumisvõimaluste olemasolu) kui ka geenid. Mitmeid olulisi käitumistunnuseid mõjutab SERTgeen, mis on seotud hormooni serotoniin transpordiga. Kui inimese puhul on selle geeni mõju impulsiivsetele otsustele, ärevuskäitumisele ning motivatsiooni kujunemisele teada, siis mõju teiste liikide käitumisele on SERT geenipiirkonna puhul vähe uuritud.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumega kaetud kallasjää Pedja jõel

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala vältel miinuspoolel, kõikudes -0,1 kraadist kuni -6,9 kraadini.

Kõige madalam minimaalne õhutemperatuur registreeriti pühapäeval (-11,4 °C). Plusspoolele küündis maksimaalne õhutemperatuur nädala kestel neljal päeval. Siis võis märgata ka üksikutel vahtratel mahla liikumist. 

Tuisune neljapäev