aprill 2019

Video salvestas Tatjana, LK footumist

Nii emaslind Tiiu munes…

Suur-konnakotkas         Clanga clanga

Suur-konnakotkastel ongi enamalt jaolt kaks muna pesas ikka harva, kui kolm.

Nägime videolt emaslind Tiiu esimese muna munemist 23. aprillil ja tänagi 27. aprillil muneti vastu õhtut.

Kaamerapilti edastavad Teetormaja ja EENet

Video salvestas Shanta, LK foorumist

Kodukakk        Strix aluco

Perele saaki jahtiv isaslind Klaus pole seni pere toitmisega jänni jäänud – närilisi on toodud pesapakku väikestele kakuhakatistele piisavalt.

Senikaua, kui emaslind Klaara pesal poegi soojendades ja toites viibib pole „näljast“ häälitsemist kuulda olnud. Noorema ja vanima kakupoja vanusevahe on nädal. Selge, et pisemad tahavad sagedamat toitmist ja muidugi väiksemate paladega, suuremad suudavad juba kõgistada päris arvestatavaid nokatäisi.

Fotod ja ka loo pani kirja Arne Ader 

Leethiir sööb naati ( www.loodusemees.ee )

Naadi ehk seaheina kasulikkus tervisele on laialt tuntud. Tänapäevane kokandus kiidab naati taevani, tõstes esile tema kevadväsimust peletavat, põletikuvastast ja häid soolebaktereid soosivat toimet. Kui naadist on juttu, siis soovitatakse teda toidule lisada eelkõige kevadise tärkamise ajal.

Täpselt samuti toimivad paljud metsloomad, kelle seas on tuntud naadisööjad näiteks metskitsed ja metssead. Sama targal kombel toimetavad meie salumetsades elavad leethiired, kelle tarvis võib naat olla mahlakuul isegi peamiseks kõhutäieks.

Rohkem pilte leethiirest leiate: LINK

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kuulutas välja selle aasta loodustalgute hooaja, mis on pühendatud imelistele ja kohati öö varju jäävatele loomadele nagu kakud, nahkhiired, lendoravad, konnad ja ööliblikad.

ELFi loodustalgutel ning ööloomadele pühendatud erisündmustel saavad kaasa lüüa kõik huvilised. Looduskaitse töid tehakse üle Eesti alates kevadest kuni sügiseni.

Lisainfo ja registreerimine: www.talgud.ee

Paljud öise eluviisiga liigid ei toimeta looduses inimestega samal ajal, olgugi, et nende käekäik sõltub otseselt inimtegevusest. Nendele kaitsealustele liikidele tähelepanu tõmbamiseks ongi ELFi talguhooaeg sel aastal just ööloomadele pühendatud.

Keskkonnaamet pakub abi

Pildistas Kaidi Silm

Lambad rannaniidul

Liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisse saab anda oma panuse iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab kaitsealadel paiknevate poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustöid.

Eesti tänase maastikupildi oleme pärinud esivanematelt, kes on sajandeid oma kodukohta hoole, armastusega ja tööga kujundanud. Eluks tarvilikku hankides on nad kujundanud miljööväärtusi, mille hulgas on ka laialt levinud pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused – puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.

Kirjutas ja illustreeriva materjali lisas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Vingerjas      Misgurnus fossilis

Võrtsjärves asuva kalakaamera ette sattus vingerjas. Kindlasti on palju neid, kes pole sellisest kaitsealusest kalaliigist kuulnudki, ehk ongi paras aeg end kudema sättiva kalaga tutvust teha… huvitav elukas ikkagi, keda varematel aegadel peeti ilma ennustamiseks veeanumates.

Linnuvaatleja määramisvõistlus

Foto Arne Ader

Tedremäng ( www.loodusemees.ee )
 

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 3. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. aprillini:
http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Nuputamist
linnuvaatleja.ee

Pilt veebikaamerast lianaliesma, LK foorumist

Emaslind Miina ja kolm muna

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Kalakotkapaari pereelu toimib kenasti.

Munade järjekord on hetkel selline: esimest muna nägime pesas 21. aprillil, teine 23. ja kolmas täna varahommikuks ehk 26. skp-l.