aprill 2019

Keskkonnaamet pakub abi

Pildistas Kaidi Silm

Lambad rannaniidul

Liigirikaste poollooduslike koosluste säilimisse saab anda oma panuse iga maaomanik, kelle kinnistul see asub. Riik toetab kaitsealadel paiknevate poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustöid.

Eesti tänase maastikupildi oleme pärinud esivanematelt, kes on sajandeid oma kodukohta hoole, armastusega ja tööga kujundanud. Eluks tarvilikku hankides on nad kujundanud miljööväärtusi, mille hulgas on ka laialt levinud pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused – puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud, puiskarjamaad.

Kirjutas ja illustreeriva materjali lisas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Vingerjas      Misgurnus fossilis

Võrtsjärves asuva kalakaamera ette sattus vingerjas. Kindlasti on palju neid, kes pole sellisest kaitsealusest kalaliigist kuulnudki, ehk ongi paras aeg end kudema sättiva kalaga tutvust teha… huvitav elukas ikkagi, keda varematel aegadel peeti ilma ennustamiseks veeanumates.

Linnuvaatleja määramisvõistlus

Foto Arne Ader

Tedremäng ( www.loodusemees.ee )
 

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 3. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. aprillini:
http://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019

Küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Nuputamist
linnuvaatleja.ee

Pilt veebikaamerast lianaliesma, LK foorumist

Emaslind Miina ja kolm muna

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Kalakotkapaari pereelu toimib kenasti.

Munade järjekord on hetkel selline: esimest muna nägime pesas 21. aprillil, teine 23. ja kolmas täna varahommikuks ehk 26. skp-l.

Veebikaamera pilt Maggy, LK foorumist

Emaslind Klaara pesapakust väljudes oli selge, et kõik munad olid kakupaaril viljastatud

Kodukakk        Strix aluco

Tegelikult algas koorumine kakutibul juba eile õhtul (vaata alumist veebikaamera pilti).

Kui me vaatame kakupoegade koorumise kuupäevi võib väita, et viimastel kakupoegadel pole eluks erilist lootust.

Kakupoegade koorumise järjekord: 18., 19., 20., 22. ja 25. aprillil.

Fotod Arne Ader

Vaher lehtib pärast õitsemist ( www.loodusemees.ee )

Harilik vaher        Acer platanoides   

Koos vahtrate õitsemisega algas fenoloogiline päriskevad kõikjal Eestis.

Täisõies vaher pakub tõelist vaatamisväärsust. Soojade ja päikeseliste ilmadega kuuleme vahtratel mesilaste suminat, kes ennastunustavalt puudel tegutsedes nektarit kui ka rohekat õietolmu koguvad. Ühelt suurelt vahtralt võivad mesilased saada kuni pange jagu mett.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Metskurvits ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nii kogenud linnutundjaid kui ka uusi huvilisi osalema 25. aprillist kuni 10. maini metskurvitsa mängulennu loendusel.

Mängulennus olevate isaslindude ja mängu aktiivsuse vaatlusi palume teha 25. aprillist kuni 10. maini kohtades, kus võib eeldada aktiivset mängu ja on avaram vaade (raiesmikud ja noorendike servad, suuremate sihtide ristumiskohad). Loendust tuleks teha valitud punktis kella 21.00–22.30.

Loenduses võivad osaleda kõik huvilised, kellel aega ja võimalust paar õhtutundi kevadises metsas veeta.

Tutvu metskurvitsa mängulennu kirjelduse ja loenduse tegemise juhendiga - LINK. 

Pildistas ja kirjutas Urmas Tartes

Kaks isast lapsuliblikat ajavad taga ühte emast

Lapsuliblikas        Gonepteryx rhamni

Kevadel võime kohata lendamas nii kollaseid, kui valgeid liblikaid. Vaatamata pealtnäha suurele värvierinevusele on tegemist ühe ja sama liigiga – lapsuliblikas.

Värvuse vahe tuleb liblika soost – isased lapsuliblikad on tumekollased, kuulutades päikesepaistelist ning sooja suve.

Eesti Ornitoloogiaühing

Foto Arne Ader

Öösorr maanteel

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub autojuhte, rattureid ja jalakäijaid märkama ja teada andma teedel hukkunud lindudest, et välja selgitada liikluses hukka saamise mõju meie linnustikule. Andmete kogumine kestab hilissügiseni.

Aasta linnu veebilehel on avatud kaardirakendus, kuhu saab sisestada hukkunud linnu leidmise koha, aja ning liigi või kirjelduse. Ornitoloogiaühing kogub andmeid novembri alguseni ning teeb vaatlustest kokkuvõtte, mis aitab täpsustada liikluse mõju Eesti linnustikule.

Video salvestas Mutikluti, LK foorumist

Hallhaigur       Ardea cinerea

Haigrukoloonias on algamas „baby boom“ – kujutage ette mõnesaja pesitseva paari suht üheaegset poegade koorumist!

Teadmiseks, et haigrupaarid püsivad koos vaid ühe pesitsushooaja.

Veebikaamera pilt Gavril, LK foorumist

Kaadris kaks ilusat muna ja mõlemad vanalinnud

Kalakotkas     Pandion haliaetus

Uus kalakotkapaar on saanud foorumi liikmete poolt nimed: emaslind Miina ja isaslind Marko.

Pühapäeval, 21 aprillil munes emaslind esimese muna. Kalakotkad munevad üldjuhul päevaste vahedega sest suure muna valmine emaslinnu organismis võtab aega. Teisipäeva päeva teisel poolel oli teine muna pesas, seega 23. aprillil.

Video salvestas Tatjana, LK foorumist

Videol näete munemise lõpuvahet…

Suur-konnakotkas        Clanga clanga

Möödunud aastal munes emaslind Tiiu päev varem, nüüd 23. aprillil, kellaajaliselt 19.34.

Veebikaamera pilt Askja, LK foorumist

…sellel pildil näeme ka muna.

Veebikaamera pildi napsas Toivo

Nõelhark       Ranatra linearis

 

Selline tegelane kuulub vesilutikaliste perekonda, kes ilmus eile kaamerapilti Võrtsjärve luhal.

Siseveekogudel liikujatele on tuttavam kindlasti vesihark oma puulehe kujulise kehaga. Veidi harvemini võib kohata sugulast nõelharki (piltidel).

Vees elutsev röövputukas nõelhark passib enamalt jaolt oma saaki, kasutades haaramiseks esimesi pikki röövjalgu püüdes vees elutsevaid väikeputukaid.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistasid Tiit ja Vello Keppart

Päevapaabusilmasid oli sel nädalal rohkem näha, kui koerliblikaid

Nädal oli väga päikesepaisteline, soe ja kuiv.

Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur kümne kraadini, kuid järgnevatel päevadel mõõdeti sooja kuni 15 kraadi, neljapäeval ja reedel 18 kraadi.

Samas jäid ööd valdavalt külmaks. Esmaspäevast reedeni langes minimaalne õhutemperatuur -2...-3 kraadini. Maapinna lähedal oli veelgi külmem ja hommikuti rohi hallast valge.

Vihma ei tulnud ja kõikjal valitses suur tuleoht. Päeviti langes minimaalne relatiivne õhuniiskus kolmapäevast alates alla 30%.