aprill 2019

Fotod Arne Ader

Kahevärvine paju ( www.loodusemees.ee )

Kahevärvine paju       Salix phylicifolia

Raagremmelgas          Salix caprea

Eelmisel pühapäeval oli rahvakalendri järgi urbepäev, sel nädalavahetusel lõpeb pikk paastuaeg ülestõusmispühadega, aga alati on toodud varakevadiste pühade aegu vaasi pajuurbi ja seda väga ammustest aegadest alates.

Veebikaamera pilt Maggy, LK foorumist

Emaslind hooldab koorunud kakutibu

Kodukakk     Strix aluco

Kakutibu koorus eile hilisõhtul ehk siis 18.aprillil ja see oli esimene öö, kus emaslind Klaara pesalt ära ei käinud.

Isaslind Klaus käis pesapakus uut kodukakkude põlvkonda uudistamas. Kella poole nelja ajal toitis emaslindu.

Isaslinnu jahioskus kulub marjaks ära – pere suureneb… Hääd soovid edaspidiseks.

Vaadake LK foorumi öiseid sissekandeid: LINK

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Foto Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

Kevad on parim aeg jälgida saabuvaid rändlinde ja seepärast korraldab Eesti Ornitoloogiaühing 1998. aastast igakevadist lihavõtte linnuvaatlust.

Osalemine on lihtne: pane kirja vaatluspäevadel kohatud linnuliigid ja hinda ligikaudselt ka lindude arvukust. Kaasalöömine ei eelda suurepärast määramisoskust, piisab tavalisemate liikide tundmisest. Samuti pole oluline linnuretke kestus ega koht: linde võib kirja panna nii koduaias igapäevaste toimetuste kõrvalt kui ka suuremal alal ringi sõites.

Edasta lihavõtte linnuvaatluse andmed ornitoloogiaühingule ühel viisil järgmistest:

·       sisesta vaatlused andmebaasi PlutoF,

Lindudel on hea nägemine ja lai vaateväli, kuid nende pea külgedel asuvad silmad teevad otse ette vaatamise keerulisemaks. Seetõttu on neil raske märgata ka klaaspindasid.

Maailmas on miljardeid aknaid, kuid evolutsioonilises plaanis on need eksisteerinud üsna lühikest aega. Akendelt ja teistelt klaaspindadelt peegelduv taevas või puud tekitavad linnule petliku mulje, et tee läbilennuks on vaba, pimedas võib tähtede ja kuu järgi orienteeruma harjunud linde eksitada ka aknast paistev valgus. Eriti ohtlikud on aknad ja klaaspinnad rändlindudele, sest kohalikud tunnevad oma ümbrust paremini ning õpivad kiiremini klaaspindade asukohad selgeks.

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Emaslind Kati on pesasse munenud kui „kellavärk“ ehk kõiki mune oleme saanud tervitada hommikuhämaras: 12., 14., 16. ja 18. aprillil.

Kenas, vaikses täiskuu aegses pesametsas olid öösel kerged miinuskraadid, aga kevad edeneb ja keskpäeva järgselt võib õhusooja olla üle viieteistkümne soojakraadi. 

Looduse Omnibuss teavitab

Foto Mikk Matsi

“Karupere” Looduse Aasta Foto 2018 võidutöö

Maikuu on traditsiooniliselt looduskaitsekuu ning tänavuse aasta teema „Igaühe loodushoid“ annab võimaluse arutleda, mida saab meist igaüks teha loodusest hoolimiseks ning selle rikkuse säilitamiseks järeltulevatele põlvedele.

Igaüks meist saab panustada hetkeseisu talletamisse loodusvaatluste maratonil ning piltide saatmisega aasta loodusfoto võistlusele.

Video salvestas Shanta, LK foorumist

Näeme ka isaslind Klausi

Kodukakk      Strix aluco

Videos on kuulda vanalindude hääli, kuidas isaslind Klaus annab Klaarale teada, et võiks õhtustama tulla. Mõne aja möödudes tuleb ta ise pesale püütud närilisega, mille Klaarale ulatab, kuid otsustab siis kontrollida pesapakus kas kakupoegade koorumine juba käib, et emaslind kutse peale pesalt ära ei tulnud…

Fotod Arne Ader

Paiselehed ( www.loodusemees.ee )

Paiseleht       Tussilago farfara

Õitsemist alustava paiselehe õievars on umbes viie sentimeetrine ja iga ilusa kevadpäevaga tuleb õitsejaid juurde. Õievarred sirguvad tasapisi pikemaks, pakkudes varakevadist kuldset õiteilu veel hallivõitu ümbruses nii linnas, kui maal.

Kasvukohtadeks linnas elumajade päikesepoolsete külgede vundamentide või tugimüüride lähedus, jäätmaad võivad kohati paiselehtedest suisa kolletada. Head kasvukohad on lõunapoolsed kraavikaldad, umbrohuna savikatel põlluveertel, mererandadel… Botaanikud peavad paiselehte põlistaimeks, kes rändas meile jääajajärgselt sisse lõunatuultega.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumi sadas maha

Külmad ilmad tulid tagasi. Nädala jooksul sadas mitmel päeval lund ja lörtsi.

Lumine Laiuse voor kolmapäeva hommikul

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Rändlinnud võivad kiiresti ja kaugele levitada nii taimi, baktereid, parasiite, seeni kui ka viiruseid. Hiljutisest uuringust selgus aga, et lindudel on oluline roll samuti arbuskulaar mükoriisaseente (AM) levimises. AM seened on taimedele olulised, kuna seened, liitudes taimejuurtega, moodustavad mükoriisa ehk seenjuure, mis aitab taimedel mullast toitaineid ja mineraale omastada ning tagab taime parema kasvu.

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Video Urmas Lett, www.eenet.ee

Kolmas muna on tõsiasi

Must-toonekurg      Ciconia nigra

Kolm kena muna kurepesas ja uhke kurepaar. Muna iga kahe päeva järel ehk 12., 14. ja 16. aprilli hommikuhämaras.

Ka täna öösel olid pesametsas miinuskraadid nagu munemise algusest saadik, aga ilmad lähevad kevadisemaks.

Kirjutas ja pildistas Arne Kiin

Juba mitmendat päeva laulab õuekase otsas talvike. Kuulutab muudkui: See-see-see-see tee viib Ri-i-i-ga! Ega talvike ei valeta, põllu taga jookseb tõepoolest suur maantee, mis üle Valga Riiga viib. Tea, kas lubab oma tulevase Riiga pulmareisile viia või?

Nali naljaks, aga kui järele mõtlen, siis laulvast talvikesest mul pilti ei ole. On talviseid hange peal ja suviseid haljal oksal, aga laulvast ei ole. Nüüd saaks ehk puudujäägi täita, kuid... Kask on oma viisteist meetrit kõrge, vahemaa liiga suur. Lisaks pole niisugused "alt ülespoole" pildid kuigi mõjuvad. Talvike tuleb allapoole laulma meelitada!

Keskkonnaamet annab teada

Foto Kaie Kattai

Ehmja-Turvalepa hoiuala pildistas Kaie Kattai.

Varem Eestis levinud soostuvad puisniidud on tänapäeval kuivendamise või metsastumise tõttu meie maastikupildist kadunud. Kuigi soostunud puisniidu muld on liigniiske, juurdepääs aladele raskendatud ning sealsed taastamis- ja hooldustööd keerulisemad, kui kuivematel aladel, leidub Läänemaal huvilisi,  kes pingutavad soostuvate puisniitude taastamisel.

Kirjutas ja Vikerraadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Lumikellukesed lumes  ( www.loodusemees.ee )

Loodame, et eelmise nädala lumi jäi selle kevade viimaseks.

Eilse õuesõppe päevaga algas suvepoolaasta. Selline aeg, kus saab edukalt kõiki töid väljas teha ja ka juba õues magada. Vanarahva tarkuse järgi nendes kuudes, kus r-täht sees, küll veel palja maa peal istuda ei tohi, sest võib saada maalised, mis kärna ja köhima ajavad. Seega ootame istumisega maikuu ära ja askeldame seni jalul ringi.

Kasvuaineid pungil täis juurikaga taimed sirutavad end nüüd kiiresti välja. Natuke naljakaski on vaadata end punaseks külmetanud lõdisevaid nõgeseid aianurgas. Naat on oma varesejalad laiali ajanud, võililledel isegi esimene õiepung näha.

Foto Arne Ader

Lageraie ( www.loodusemees.ee )

Kas metsades jääb nüüd veidike vaiksemaks?

Lindude pesitsusajal on teadaolevalt lageraied riigi metsas keelatud. Tegeletakse istutustöödega, mille mahuks on riigimetsas tänavu 21 milj taime (istutamistega tegeleb seitseteist tuhat inimest).

Teostatakse töid metsanoorendikes, jätkatakse metsahoolduse töödega (42 tuhandel hektaril), kuivendussüsteeme peab hooldama, metsateed tuleb pärast teede lagunemist korrastada. Varakevadisel ajal raiutud mets tuleb välja vedada.

Aga lubatud on ka lageraie ja seda metsakahjurite leviku vältimiseks kuivades puhtmännikutes. Selliselt on möödunud viimased 17. aastat riigimetsas – kuivõrd hästi see on raierahu toiminud, saavad otsustada nii spetsialistid, kui loodusesõbrad?

Veebikaamera pilt Liz, LK foorumist

Varahommik must-toonekurgede pesal

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Täpselt nagu esimesegi muna puhul, avastasime selle pesas varahommikuse hämara aegu.

Öö polnud nii külm, kui esimese muna aegu, kuid ikka kergete miinuskraadidega.

Niisiis emaslind munes munad 12. ja 14. aprillil.