Et igasugu loomadele meeldib soola limpsida, on teada. Nüüd nägid lapsed, et ka jänkud pole erand. Kiviõli laste rajakaameras tõuseb valgejänes isegi püsti, et posti soolaklotsile ligi pääseda. Vilksatavad ka valgejänese mustad kõrvaotsad.
Keskkonnaamet kutsub osalema
Avastusrajad
Keskkonnaamet kutsub 14. aprillil tähistatava rahvusvahelise õuesõppepäeva ja alanud südamekuu puhul kõiki õue tärkavat loodust märkama ning tervist turgutama, kasutades selleks digitaalset rakendust Avastusrada.
Tänasest 30. aprillini on igas Eesti maakonnas avatud vähemalt üks „Liigu ja õpi Avastusrajal“ virtuaalne rada, mille läbimist looduses toetab nutiseadme veebilehitsejas töötav rakendus. Igal rajal on vähemalt 15 kontrollpunkti, kus osalejad saavad küsimustele vastates oma teadmisi testida ja koguda uut infot piirkonna loodus- ja kultuuriobjektide kohta. Raja läbimine ja ülesannete lahendamine võtab aega kuni poolteist tundi.
Suure asustustiheduse korral tekivad sabale mõned armid.
Foto: Tarmo Mikussaar
Video salvestas Mutikluti, LK foorumist
Hallhaigur Ardea cinerea
Hõbehaigur Ardea alba
Veebikaameraga varustatud häälekas haigrukoloonia on kindlasti Eesti suurim. Arvukusest täpsemalt, kui „linnumehed“ on numbrites päris kindlad. Koloonia äärealadel pesitsevad hõbehaigrud ja ka neid on tänavu arvukamalt, kui mullu.
Merikotkas Haliaeëtus albicilla
… ja mitte esimest korda viimase kuu jooksul. Ikka sama täiskasvanud isend, rõngastatud numbriga E301 ja kena valge sabaga.
Eks mingil ajal saame teada, kellega tegu.
Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist
Veebikaamera pildid Liz, LK foorumist
Muna ja mõlemad kured…
Must-toonekurg Ciconia nigra
Öö oli muidugi külm, pesametsas võis olla vähemalt paar miinuskraadi, kuid hommikuhämaruses oli muna tõsiasi.
Soovitaks lugeda eilset Urmase lugu, et omada paremat ülevaadet: LINK
Tekst: Urmas Sellis, Kotkaklubi
Pildid napsasid foorumi liikmed joey ja Tatyana
Suur-konnakotkad Tõnn ja Tiiu on rändelt tagasi ning asusid pesitsema.
Esimesena tuli 2. aprillil Tõnn:
Aga juba järgmisel päeval oli ka Tiiu kohal:
Peagi võime ilmselt näha sageli niisugust pilti:
Tekst: Urmas Sellis, Kotkaklubi
Must-toonekure kaamera toimib, linnud on kohal ja vaatajaid jätkub.
LK foorum on koht, kust saab ülevaate pesas toimunust nii tänavu kui varasematel aastatel. Erinevad vaatlejad on seal kirjeldanud oma vaatlusi, lisanud pilte ja videoid.
Kolmel aastal vaadeldud must-toonekurg Karli jälgimisseade ei saada enam andmeid alates 29. märtsist 2019, ehk ajast kui Karl jõudis Liibanonist Süüriasse.
See-eest oli pesas enne emalind Kati saabumist juba teine isalind (Karl II), kelle vanust ega sünnikohta me ei tea. Küll aga käis ta pesal ka aasta varem, kuid pidi siis taanduma peale Karli saabumist.
Loe ja vaata Mati Kose Soomaa fotosid: LINK
Veebikaamera pildid 2Rik ja Jenny, LK foorumist
Muutlik kevadhommik kalakotka pesas
Kalakotkas Pandion haliaetus
Esimene kalakotkas käis hetkeks pesal juba üleeile – kas oli tegu pesaomanikega on kahtlane.
Aga eilsest tegutseb suurte vaheaegadega pesal isaslind Ivo (jalarõngastega). Enne, kui kodukorrastusega põhjalikumalt pihta hakata tuleb üle vaadata ümbruskond ja tuttavad toitumiskohad ehk näeme peatselt ka paarilise saabumist.
Lähipäevil avame veebikaamera.
Eelmise nädala pikalt kestnud soojad ilmad on Eestisse toonud arvukalt rändlinde, pannud õitsema sinililled ja siniliiliad ning meelitanud talvituskohast välja nii liblikad, kui kimalased.
Kevadisi loodusmärke jälgivad ja panevad suvisesse aialinnupäevikusse kirja 850 loodusvaatlejat poole tuhandes aias üle Eesti. Viie nädalaga on inimesed kirja pannud üle 11 000 vaatluse. Eriti aktiivsed on olnud viimased kümme päeva, mil osalejad sisestasid päevikutesse 4000 vaatlust.
Oma aialinnupäevikut peab ka Eesti Ornitoloogiaühing, kelle kontor asub Tartus Tähtveres. Veski 4 aias oleme märganud 26 liiki linde, sealhulgas tamme-kirjurähni, hiljuti lisandusid nimekirja ohakalind, punarind ja suurnokk-vint.
Täna algab suur kevadine pokurahva loendus, mis kestab kuni 17. maini. Tegemist on üle-eestilise aktsiooniga, mis on osa armastatud kunstniku ja kirjaniku Edgar Valteri 90. juubeliaasta tähistamisest.
Pokud on Edgar Valteri poolt nelja erinevasse raamatusse jäädvustatud tegelased. Inspiratsiooni pokude märkamiseks ja äratundmiseks leidis Valter loodusest endast – tähelepanelik silm leidis ümbritsevas maailmas üles ka varjatud ilu ning olendid. Pokud on meie looduses levinud märgalade püsielanikud ehk tarnamättad.
Sissejuhatus Renno Nellis
Ülekande võimaldavad Televõrk ja EEnet
Keskkonnaagentuur kutsub loodust vaatlema
Südamekuu ja looduskaitsekuu ajal (8. aprillist – 9. juunini 2019) kutsume üles liikuma looduses ja registreerima seejuures liigivaatlusi Loodusvaatluste andmebaasi: http://lva.eelis.ee
Liikumiskohtadeks, kus vaatlusi registreerida, on terviserajad ja RMK matkarajad ja matkateed. Kuid vaadelda võib ka mujal, nt koduõuel.
Vaatlusi saab registreerida veebilehel:
ja spetsiaalse nutirakenduse kaudu
Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Mesilane kahevärvilisel pajul
Aprilli esimene nädal oli päikseline. Öösiti külmetas ja hommikud olid hallased. Muld külmus hommikuks mõne sentimeetri sügavuseni, kuid päeval sulas uuesti üles.
Maksimaalsed õhutemperatuurid tõusid esmaspäeval ja teisipäeval 8...9 kraadini, kolmapäevast alates aga 13...15 kraadini. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kolmapäevast reedeni kuue- kuni seitsme kraadisena.
Vihma ei sadanud ja minimaalne õhuniiskus langes päeviti teisipäevast laupäevani 22....27 protsendini. Muld kuivas kiiresti ja juba kesknädalaks muutusid kõrgemad põlluosad heledaks.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.