oktoober 2020

Kirjutas ja pildistas Jaanus Aua, www.linnuvaatleja.ee

Sel suvel õnnestus Eesti mitmes paigas panna rõngad jalga öösorridele – ikka selleks, et järgnevatel aastatel nende liikumiste kohta rohkem teavet koguda. Öösorride püüdmine ei ole kerge, kuna nimele kohaselt on sorrid aktiivsed öösel sõltudes aga samuti nii ilmast kui ka kuuseisust. Linnuvaatleja toob Teieni ornitoloogi Jaanus Aua meenutused tänavusuvisest öösorripüügist.

Öösorr / foto: Dûrzan cîrano (wikimedia commons)

22.07.2020

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Sel sügisel see siis juhtus, et minu kodukoha lähedusse ilmusid lusitaania teeteod. Ja kuigi ma olin juba pikemat aega jälginud, kuidas teated Tartu ümbrusest lõõga aina koomale tõmbavad, tuli see ikka ehmatusena.

Suured kakakarva volaskid asfaldil liikumas, üks laiaksastutu lebas ka mitu õhtut maas ja kohe ilmusid tema sugulased ja vennad teda endale kõhtu manustama. Muidugi, ma ei tea, kuipalju on nendel juttudel alust, et Euroopas lusitaanlased ka pesas olevaid väikseid linnupoegi nahka panevad, aga õudne tundub see küll.

Terviseameti teavitus, www.terviseamet.ee

Elektronmikroskoobi foto VikipeediA

SARS-CoV-2 kujutis elektronmikroskoobis vaadatuna

Hea Eesti inimene!

Edastame kõige olulisema info koroonaviiruse kohta.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktis haigestunud inimesega. Viiruse peamised sümptomid on peavalu, ninakinnisus, köha, väsimus, lihasvalu, nohu, kurguvalu ja palavik. Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused, rindkere valud, häired kõnes ja liigutustes.

Keskkonnaamet annab teada

Kalade kuderände õnnestumiseks tuleb omanikel paise ja kalapääse hooldada

Oktoober ja november on rändekaladele kudeaeg – lõhe, meriforell, jõeforell ja jõesilm tulevad praegu jõgedesse sünnikoelmutele kudema. Paisud ja hooldamata kalapääsud on aga siirdekaladele takistuseks. Seetõttu tuleb paisuomanikel rajatisi hooldada ning ummistunud kalapääsud puhastada.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Foto VikipeediA, Võru linn

Rekord nr. 207        Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur

Õhutemperatuuri absoluutne maksimumiks on mõõdetud 35,6 ˚C ja seda 11. augustil 1992. aastal Võrus. Augustis valitses südasuvine soojus. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis 11. augustil kõikjal Mandri-Eestis +30 kraadi piirile, vaid saartel jäi maksimaalne õhutemperatuur alla +30 kraadi. Võrus tõusis termomeetri näit +35,6 kraadini (registreeritud kell 12 UTC, 3 tunni maksimum).

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Hallhüljeste kaldale kogunemine alga eile. Saame näha, kas ilmateenistuse poolt lubatud torm sunnib meie suurimad mereimetajad keskkonda vahetama.

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Veidi üldist teavet.

Täiskasvanuks saanud hallhüljeste elueaks rehkendatakse umbkaudu 35 eluaastat. Mõistetavalt on number hinnanguline, keeruliselt kontrollitav, aga matemaatiliselt tõestatav piisavate andmete korral.

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), abi@eestimetsaabiks.ee

Foto VikipeediA

Üle seitsmekümne organisatsiooni kogu maailmast nõuab Euroopa Liidult puidulise biomassi toetamise ja taastuvenergiana käsitlemise lõpetamist. Wemove.eu keskkonnas allkirju koguva petitsiooni haldajateks on Eesti kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA), Rumeenia organisatsioon “2Celsius”, Hollandi “Puhta Õhu Komitee” (Clean Air Committee), Saksamaa organisatsioon “ROBIN WOOD”, Slovakkia organisatsioon “Hunt” (WOLF) ja Poola organisatsioon “Kõikide Olendite Töökoda” (Workshop for All Beings). Eestist toetavad petitsiooni veel Eestimaa Looduse Fond, Hiite Maja SA ja kodanikuühendus Päästame Eesti Metsad.

Video salvestas Ahto Täpsi

Teder      Tetrao tetrix

Meie põlislooduse suured kanalised nii teder, kui metsis kustutati jahilindude nimistust 1979. aastal, kuid erilube kevadjahiks eraldati kuni 1990. aastani (kommentaarid on liigsed). Nüüdseks on kaitsealused kantud rahvusvahelisse „punasesse raamatusse“.

KIK-i ja Keskkonnaministeeriumi teavitus

KIKi ja Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel valminud uuring näitab, et üleeuroopaline LIFE programm vajab Eestis rohkem tähelepanu ja tutvustamist, sest vaid 9% elanikkonnast on sellest kuulnud. Samas on eestlased juhtinud mitmeid edukaid keskkonnaprojekte, mis just LIFE-i abil ära tehtud.

Fotod Arne Ader

Suur-laukhaned ( www.loodusemees.ee )

Suur-laukhani       Anser albifrons

Sügisrände aegu suur-laukhanede parved meie rannakarjamaadele peatuma ei jää, aga kui maandutakse, siis olulise ilma- või tuulesuuna muutuse sunnil.

Fotod Arne Ader

Siil sahistab vahtralehesajusl ( www.loodusemees.ee )

Harilik siil       Erinaceus europaeus

Siilid kondavad ringi, aga eelmise nädala öökülmad ja nädala alguse lumesadu annavad märku, et talveunele peaks endid seadma hakkama. Näis kuidas ilmadega edaspidi, sageli on veel kuu aja pärast päevasel ajal kümmekond soojakraadi ja sügishallil ajal on siilid märgatavad kuna toimetavad oma tegemisi suisa päevasel ajal.

Keskkonnainspektsioon annab teada

Foto VikipeediA

Lõhe ehk lõhi       Salmo salar

Tuletame meelde, et homsest, 20. oktoobrist algab lõhelistele täielik püügirahu, mis kestab 30. novembrini. Seoses lõheliste kudeajaga on Keskkonnainspektsioon koos vabatahtlike kalakaitsjatega tugevdanud järelevalvet lõhejõgedel.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Sügis Piiri pargis

Ilmad muutusid nädala jooksul korrast külmemaks.

Esmaspäeval ja teisipäeval oli veel päeval sooja 12…13 kraadi ja öösel 6…8 kraadi, ööpäeva keskmine jäi 8…10 kraadi piiresse. Pühapäevaks langes ööpäeva keskmine õhutemperatuur kolme kraadini, kusjuures päevane maksimaalne õhutemperatuur küündis ainult veidi üle viie kraadi.

Hall ristiku lehtedel ja rukkilille õisikul

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Liikide kaitse edu seisneb elupaikade kaitses. Siiski on vaatamata elupaikade kaitsmisele või nende loodussõbralikumale majandamisele Euroopas lindude arvukus – eelkõige maaspesitsejate arvukus – nii mandri Euroopas kui ka Suurbritannias ja Iirimaal vähenemas. Selle põhjuseks on inimmõju, eelkõige intensiivpõllundus (Linnuvaatleja teadusuudiseid selle kohta saab lugeda siin ja siin).

Video salvestas ja kommenteeris Ahti Täpsi

Enne oli metsisekukk metsa all pohlal, aga pärast kõlbasid ka männiokkad

Metsis ehk mõtus      Tetrao urogallus

Vastu talve liiguvad paiksed metsised männikutes, vähemal määral männi ja kase segametsades. Metsiste elupaikadeks ei sobi alla kuuekümne aastased  metsad. Nii loendusandmetest, kui metsiste seire kinnitab, et üle poole meie metsiste asurkonnast elutseb saja aastastes metsades.

Video ja kommentaar Florian Smit

Just wanted to share a video I made yesterday along the harbour front towards Pirita (in front of Ajaloom Museum) of a White-Tailed Eagle eating a seagull (grabbed him out of the sky moments before, got a photo of that but in far distance). Feel free to share if this is worthy material for Looduskalender.