oktoober 2020

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto VikipeediA

Droonide lennutamine meelelahutuseks on levinud: nendega filmitakse, pildistatakse, lennutatakse lusti pärast nii asulates kui ka looduses. Kui näiteks lennujaamade lähistel ja elamupiirkondades on ohutuse tagamiseks ja häiringute tõttu drooni lennutamine reguleeritud, siis looduskaitse seisukohalt on droonindus suhteliselt vaba ning kohati on vaid igaühe sisemine eetikanorm see, mis sunnib piirama loomade häirimist.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Sügisene Männikjärve raba

Nädal algas külmade ilmadega.

Esmaspäevast kolmapäevani kõikus keskmine õhutemperatuur 1,5…3,3 kraadini, mis on sama aja vaatlusaastate (1922-2019) keskmisest 1…3 kraadi võrra külmem. Teisipäeva ja kolmapäeva vahelisel ööl (juba enne keskööd) langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval -2,1 kraadini, mis oli selle sügise esimene tugev (<-2 °C) öökülm siinkandis. Kell kaks öösel hakkas juba vihma sadama ja kolmapäeva hommikuks tõusis termomeetrinäit kolme soojakraadini.

Põllumaastik ja mets

Fotod Arne Ader

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi ( www.loodusemees.ee )

Sõtkas      Bucephala clangula

Enam kohatavad sügisrände aegsed sukelpartide liigid saavad tänasega tutvustatud. Loo lõpus leiad ka haneliste ja ujupartide tutvustused. Meil jääb üle veel tutvustada sügisrännul olevaid kosklaid.

Sukelpartidest sõtkaid pesitses meie metsasema ala siseveekogudel kuni viis tuhat paari, kuid sügisene läbiränne on arvukas. Toituma jäädakse meie siseveekogudele vähemarvukate seltsingutena kuni jääkatte tekkimiseni, aga arvukamalt merelahtedele.

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Lehter-kukeseen ( www.loodusemees.ee )

Lehter-kukeseen       Craterellus tubiformis

Kollakas kukeseen     Cantharellus aurora

Fotod Arne Ader

Rääkspart ( www.loodusemees.ee )

Rääkspart      Anas strepera

Oleme jõudnud viimase ujupardi liigi tutvustamiseni, keda võime rände aegu arvukamalt kohata.

Pesitseda võis meil tänavu üle paari tuhande paari, aga läbirändajaid peatub meil sügisrände aegu arvukamalt. Sadu isendeid võime kohata rändepeatusel nii Kuressaare lahel, kui Haapsalu Tagalahel.

Kirjutas ja pildistas Jaanus Aua, www.linnuvaatleja.ee

Sel suvel õnnestus Eesti mitmes paigas panna rõngad jalga öösorridele – ikka selleks, et järgnevatel aastatel nende liikumiste kohta rohkem teavet koguda. Öösorride püüdmine ei ole kerge, kuna nimele kohaselt on sorrid aktiivsed öösel sõltudes aga samuti nii ilmast kui ka kuuseisust. Linnuvaatleja toob Teieni ornitoloogi Jaanus Aua meenutused tänavusuvisest öösorripüügist.

Öösorr / foto: Dûrzan cîrano (wikimedia commons)

22.07.2020

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Sel sügisel see siis juhtus, et minu kodukoha lähedusse ilmusid lusitaania teeteod. Ja kuigi ma olin juba pikemat aega jälginud, kuidas teated Tartu ümbrusest lõõga aina koomale tõmbavad, tuli see ikka ehmatusena.

Suured kakakarva volaskid asfaldil liikumas, üks laiaksastutu lebas ka mitu õhtut maas ja kohe ilmusid tema sugulased ja vennad teda endale kõhtu manustama. Muidugi, ma ei tea, kuipalju on nendel juttudel alust, et Euroopas lusitaanlased ka pesas olevaid väikseid linnupoegi nahka panevad, aga õudne tundub see küll.

Terviseameti teavitus, www.terviseamet.ee

Elektronmikroskoobi foto VikipeediA

SARS-CoV-2 kujutis elektronmikroskoobis vaadatuna

Hea Eesti inimene!

Edastame kõige olulisema info koroonaviiruse kohta.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktis haigestunud inimesega. Viiruse peamised sümptomid on peavalu, ninakinnisus, köha, väsimus, lihasvalu, nohu, kurguvalu ja palavik. Raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused, rindkere valud, häired kõnes ja liigutustes.

Keskkonnaamet annab teada

Kalade kuderände õnnestumiseks tuleb omanikel paise ja kalapääse hooldada

Oktoober ja november on rändekaladele kudeaeg – lõhe, meriforell, jõeforell ja jõesilm tulevad praegu jõgedesse sünnikoelmutele kudema. Paisud ja hooldamata kalapääsud on aga siirdekaladele takistuseks. Seetõttu tuleb paisuomanikel rajatisi hooldada ning ummistunud kalapääsud puhastada.