oktoober 2020

MTÜ Loodusajakiri annab teada

2018. a. võistluse võidutöö roohabekast, autor Roger Erikson

Tuletame meelde, et käimas on Eesti Looduse fotovõistlus. Pikendasime piltide esitamise tähtaega 4. novembrini (kaasa arvatud). Fotosid saab üles laadida veebilehel: LINK

Samas leiame ka võistluse tingimused, kategooriad, toetajad jm. Sel aastal antakse muu hulgas esimest korda eriauhindu Tallinnas tehtud looduspiltide eest.

Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotode konkursse. Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute arvestuses.

Galerii pani kokku ja telefoniga pildistas Kristel Vilbaste

… pilt nagu kesakuul

Kliimasoojenemine? Nõges oktoobri lõpus veel külmumata

Lupiin täiesti roheline

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Foto Arne Ader

Paduvihm ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 210       Suurim sademete intensiivsus

Suurim sademete intensiivsus mõõdetud 3 minuti jooksul ja tulemuseks saadi 3,6 mm/min

Mõõtmine toimus 23. juulil 1957. aastal Toomal.

Ööl vastu 23. juulit esines tugev hoogvihm koos äikesega. Tugeva saju jooksul sadas 10,8 mm vaid 3 minutiga ehk 3,6 mm/min. 23. juuli hommikul mõõdeti 12 tunni sajusummaks 32,9 mm. Jõhvis mõõdeti samal ajal saju intensiivsuseks 3,34 mm/min.

Rekord nr. 211       Sama öö teine rekord

Suurim sademete intensiivsus, mis mõõdeti 10 minuti jooksul oli 2,3 mm/min

Mõõtmine toimus eelmise rekordiga samal ööl Toomal.

Foto Arne Ader

Vaatavad ( www.loodusemees.ee )

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus   

Olenemata soojast sügisest võisime juba kuu aja eest täheldada metskitsedel karvavahetuse algust, mis muutis ühtlase ruuge suvekarvastiku loomad eemalt vaadates laiguti tumedamatoonilisteks. Novembri teiseks pooleks peaks metskitsede kasukas olema juba täiesti hallikas nn talvekasukas.

Veebikaamera videolõigu salvestas 11. mail Felis silvestris, LK foorumist

Eesti Ornitoloogiaühing ning Haridus- ja Noorteamet kutsuvad igas vanuses huvilisi joonistama selle aasta lindu tuttpütti ja teisi Eestis elavaid pütte. Digikultuuriaasta puhul on seekord oodatud digijoonistused. Tähtaeg on 10. november.

Iga osaleja saab võistlusele esitada kuni kaks arvuti või teise digiseadme abil joonistatud pilti. Joonistused tuleb üles laadida Laotaja keskkonnas aadressil:

laotaja.eenet.ee

Lisaks tuleb täita osalemisvorm, mis asub siin. Viimane päev oma joonistused teele saata on 10. novembril

Kirjutas ja rändekaardiga varustas Ivar Ojaste

Väike lugu meie raadiosaatjatega sookurgede elu-olust.

Fotod Arne Ader

Lodjapuu ( www.loodusemees.ee )

Harilik lodjapuu       Viburnum opulus

Sügisesel ajal köidab meie tähelepanu lodjapuu, kui tõeline kaunitar.

Lodjapuid kohtame pea kõikjal üle Eesti: salumetsades, puisniitudel või veekogude kaldaaladelt, kuid mitte kusagil massiliselt. Lõuna-Eestis pidavat lehed juba lodjapuudelt varisema, aga rannikualadel on nad alles oma värviilu  saavutamas.

Eesti Ornitoloogiaühing kuulutab välja ideekonkursi 2022. aasta linnu leidmiseks ja projekti elluviimiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 30. november 2020.

Aasta linnu valimise eesmärk on tutvustada avalikkusele üht Eesti linnuliiki või liigirühma, samuti kaasata loodushuvilisi selle liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.

Ühing ootab kuni ühe A4 lehekülje pikkuseid ettepanekuid, mis peavad sisaldama aasta linnuks pakutava liigi või liigirühma nime, põhjendust, kavandatavate tegevuste kirjeldust ja võimalike elluviijate nimesid. Esitatav liik ei tohi olla varem aasta linnuks valitud. Varasemate aasta lindudega saab tutvuda: https://www.eoy.ee/ET/16/191/aasta-linnud/

Foto Arne Ader

Valgepõsk-lagled. Meelva, Matsalu ( www.loodusemees.ee )
 

Tuletame meelde, et linnuvaatleja määramisvõistluse 9. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. oktoobrini.

9. vooru küsimused leiate siit:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse info ja reeglid: LINK

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Arusisalikud talvitumispaigas ( www.loodusemees.ee )

Arusisalik      Zootoca vivipara

Oktoobrikuu ilmad on soojad olnud ja arusisalikke võime kohata rabamaastike laudteedel endid päikesepaistel soojendades. Elutsetakse nii inimelamute läheduses, niiskemates metsades, heinamaadel, jõeluhtadel, kui soodes. Ilmade jahenedes poetakse talvepessa, kas rohu või kõdu alla, juuretühimikesse, vahel teiste loomade käikudesse ja urgudesse ning seal võib neid talvituda koos mitmeid.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto VikipeediA

Droonide lennutamine meelelahutuseks on levinud: nendega filmitakse, pildistatakse, lennutatakse lusti pärast nii asulates kui ka looduses. Kui näiteks lennujaamade lähistel ja elamupiirkondades on ohutuse tagamiseks ja häiringute tõttu drooni lennutamine reguleeritud, siis looduskaitse seisukohalt on droonindus suhteliselt vaba ning kohati on vaid igaühe sisemine eetikanorm see, mis sunnib piirama loomade häirimist.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Sügisene Männikjärve raba

Nädal algas külmade ilmadega.

Esmaspäevast kolmapäevani kõikus keskmine õhutemperatuur 1,5…3,3 kraadini, mis on sama aja vaatlusaastate (1922-2019) keskmisest 1…3 kraadi võrra külmem. Teisipäeva ja kolmapäeva vahelisel ööl (juba enne keskööd) langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeval -2,1 kraadini, mis oli selle sügise esimene tugev (<-2 °C) öökülm siinkandis. Kell kaks öösel hakkas juba vihma sadama ja kolmapäeva hommikuks tõusis termomeetrinäit kolme soojakraadini.

Põllumaastik ja mets

Fotod Arne Ader

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi ( www.loodusemees.ee )

Sõtkas      Bucephala clangula

Enam kohatavad sügisrände aegsed sukelpartide liigid saavad tänasega tutvustatud. Loo lõpus leiad ka haneliste ja ujupartide tutvustused. Meil jääb üle veel tutvustada sügisrännul olevaid kosklaid.

Sukelpartidest sõtkaid pesitses meie metsasema ala siseveekogudel kuni viis tuhat paari, kuid sügisene läbiränne on arvukas. Toituma jäädakse meie siseveekogudele vähemarvukate seltsingutena kuni jääkatte tekkimiseni, aga arvukamalt merelahtedele.

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Lehter-kukeseen ( www.loodusemees.ee )

Lehter-kukeseen       Craterellus tubiformis

Kollakas kukeseen     Cantharellus aurora

Fotod Arne Ader

Rääkspart ( www.loodusemees.ee )

Rääkspart      Anas strepera

Oleme jõudnud viimase ujupardi liigi tutvustamiseni, keda võime rände aegu arvukamalt kohata.

Pesitseda võis meil tänavu üle paari tuhande paari, aga läbirändajaid peatub meil sügisrände aegu arvukamalt. Sadu isendeid võime kohata rändepeatusel nii Kuressaare lahel, kui Haapsalu Tagalahel.