veebruar 2021

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Hallhüljes         Halichoerus grypus

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Kui jääolud on nagu tänavu, siis hallhülged poegivad meeleldi jääl ja maismaal näeme hülgeid vähemarvukatena.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kui kevadel tavaliselt sulab kõrte ümber lohk, siis  sel nädalal tekkisid lume kuhjakesed

Külmad ilmad jätkusid. Esmaspäevast reedeni püsis ööpäeva keskmine õhutemperatuur ‑11,8…‑18,3 kraadi piires, mis on vaatlusaastate (1922-2020) keskmisest 5…11 kraadi ja normist (1991-2020) 6…13 kraadi võrra külmem.

Nädala kolmel esimesel päeval langesid minimaalsed õhutemperatuurid alla -20 kraadi. Kõige külmem oli esmaspäeva ja teisipäeva vahelisel ööl, kui registreeriti madalaimaks termomeetrinäiduks õhus ilmajaama järgi -25,2 °C, lume pinnal meteoväljaku lähedal -31 °C.

EOÜ annab teada

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Ornitoloogiaühing tuletab vabatahtlikele meelde, et tänasest kuni 28. veebruarini kestab maismaa talilinnuloenduse viimane periood.

Maismaa talilinnuloenduse kolmas periood on 15.–28. veebruarini, selles vahemikus tuleb loendust teha üks kord. Linde tuleb loendada samas piirkonnas ja rajal, kus kahel eelmisel perioodil.

Loendust tuleb teha hea ilmaga ja valgel ajal. Üles tuleb märkida kõik nähtud ja kuuldud linnud, andmed sisestada vaatlusankeeti ja saata ankeet talilinnuloenduse koordinaatorile Jaanus Eltsile: jaanus.elts@eoy.ee

Andmed tuleb esitada hiljemalt märtsi lõpuks.

Talilinnuloenduse juhendi ja vaatlusankeedi leiab ornitoloogiaühingu veebilehelt:

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Foto Arne Ader

Pärast tuisku. Matsalu laht ( www.loodusemees.ee )
 

Eesti Ornitoloogiaühing esitas veebruari alguses Keskkonnaametile oma ettepanekud Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõule. Ornitoloogiaühing on seisukohal, et senikaua kui Matsalu linnualal ei ole kaitse-eesmärke saavutatud, ei ole kaitsekorra leevendamine põhjendatud ja teatud piirangute lisamine on hädavajalik.

Eesti Ornitoloogiaühingu ettepanekud lindude ja nende elupaikade piisavaks kaitseks Matsalu rahvuspargi kaitsekorra muutmisel on järgmised:
1) täiendada kaitse-eesmärke mõningate linnuliikide osas ja viia läbi asjakohane ekspertiis, samuti täpsustada kaitse-eesmärkide üldist eesmärki;

Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Hülgepullid ootavad „oma aega“, vanemad ja kogenenumad poegimiskolooniale lähemal, teised aupaklikus kauguses oma võimalust noolimas

Hallhüljes        Halichoerus grypus

Täna, homme saavad esimestena ilmavalgust näinud hülgepojad kümne päevasteks. Emashülged imetavad neid kuni kolm nädalat või veidi vähem ja samal ajal algab neil ka innaaeg, mida hülgepullid kannatamatult passivad, et hülgeaastasse anda oma panus.

Video ja kirjeldus LK

Urvalind      Carduelis flammea 

Urvalinnud vaatlejat eriti ei pelga. Silma hakkab lindude karmiinpunane laup ja kollane, tumeda tipuga nokk. Isaslindudel märkame roosakat rinnaesist.

Looduses otsitakse seemneid nii leppadelt, kui kaskedelt, ringi liigutakse seltsingutes. Talviste linnumajade lähedusse ilmub urvalindude salk tavalisemalt pakaseliste ilmadega.

Urvalindude vaatlused: LINK

Linnuvaatleja uudis

Foto Margus Ots

Kühmnokk-luik, 29.03.2012 Audru polder

Põllumajandus- ja Toiduamet teatas, et Tallinnast Kopli poolsaarelt leitud kühmnokk-luigel tuvastati eriti ohtlik lindude gripi viiruse tüvi H5N8. Antud viirustüvi inimestele ohtu ei kujuta, kuid tekitab majanduslikku kahju.

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatlejalt saad nüüd osta linnusõbralikke ja vastupidavaid pesakaste ning pesakasti valmistamise komplekte. Rasvatihase tüüpi, kärbsenäpi tüüpi ja kuldnoka tüüpi pesakastid ning komplektid on valmistanud ornitoloog Margus Ots.

Pesakastide ja komplektide mõõte ning hindasid saad uurida Linnuvaatleja kodulehet:  https://www.linnuvaatleja.ee/pesakastid

LK kommentaar:

Lisaks taskukohane, hästi tehtud ja väga vajalik kingitus koduaiale. Tahab ju iga koduomanik, et tema koduaias oleks vähemal määral kahjureid.

Pildistas Kristel Vilbaste

Harilik pärn     Tilia cordata

Linnahaljastuses ja parkides kasvavad peamiselt meil hästi kohanenud pärna võõrliigid ja seetõttu märkavad arvukaid pärnade pudenenud vilju ka tähelepanelikud linnainimesed.

Põlispuudeks kasvanud taluõue ja põlluveerte pärnad on meie kodumaist päritolu harilikud pärnad, samuti hiiepuud ja vähesed metsades kasvavad pärnad. Põhja-Eestis murdekeeles on pärna niinepuuks kutsutud ja Lõuna-Eestis lõhmuseks.

Keskkonnaamet annab teada

Kaitsevööndi osaline kehtestamine nende kotkaste ja must-toonekurgede pesapaikade ümber, kelle pesapuu asub sihtkaitsevööndis, tagab selle, et 87 kotka ja must-toonekure pesapaika on edaspidi tõhusamalt raie mõju eest kaitstud.

Senise praktika alusel ei moodustunud kotkaste ja must-toonekurge pesade ümber kaitsevöönd, kui pesapuu asus olemasoleva kaitstava ala sihtkaitsevööndis. Seega võis juhtuda, et sihtkaitsevööndi piiril paiknevate pesade läheduses võis teha raiet, mis muutis pesitsuskoha kotkale või must-toonekurele sobimatuks.

Fotod Arne Ader

Siisikesepaar ( www.loodusemees.ee )

Siisike       Carduelis spinus

Maanteede veertes võime märgata tegutsemas siisikeste salkasid, kuid nende talvine arvukus või olla aastati äärmiselt kõikuv nagu ikka invasiivsetel liikidel sest kohalolu oleneb toidu kättesaadavusest loodusest.

Siisikeste seltsingu lennupilt paistab liikuv ja „lainetav“ kuna lindude lennu aegu käib pidev üles ja alla liikumine.

Sageli tegutsetakse koos veidi suuremate urvalindudega, aga nad on omavahel kergelt eritatavad siisikeste rohekalt kollase sulestiku järgi.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Talvituvad kühmnokk-luiged. Tallinn ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 255        Meie raskeim lind

Kühmnokk-luik        Cygnus olor

On kühmnokk-luik, suured linnud kaaluvad 8-13 kilogrammi.

Kühmnokk-luigest Eesti Looduses: LINK

EOÜ kuldnoka aasta teadusuudised Marko Mägi

Foto Kalle Pihelgas

Talvel on kuldnokk puhkesulestikus ja üleni kaetud kollakasvalgete tähnidega. Ka kuldnoka kollane nokk on talvel hoopis must

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Uni on seisund, mil organism on passiivne või pöörab ümbrusele vähest tähelepanu. Loomade und on uuritud murdosal liikidest, kuid siiski arvatakse, et enamik loomi veedab valdava osa elust magades.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Imetamine

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Sellist jäätuva mere pilti pole me enam aastaid näha saanud ja sellistes tingimustes on hülgepoegade ellujäämus kindlasti suurem.

Vanemad hülgepojad saavad täna juba nädalasteks, aga neid sünnib üha juurde. Hülgepoja sünnikaal jääb kümne ja kaheteistkümne kilo vahele ja nende esimeseks kasukaks on hallikasvalge lanuugo ehk „titekarv“.