veebruar 2021

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Hallrästas ( www.loodusemees.ee )

Hallrästas       Turdus pilaris

Talvel käivad hallrästad sageli kümnetest, mõnikord isegi sadadest lindudest koosnevate salkadena aias põõsastele ning puudele jäänud marju ja õunu, aga ka toidumajalt maha pudenenud seemneid söömas.

EOÜ tuletab meelde

Tähtaeg 15. märts 2021

Ornitoloogiaühing ja Tartu Kunstimuuseum kutsuvad joonistama 2021. aasta lindu kuldnokka. Osaleda saavad igas vanuses huvilised.

Sel aastal on joonistustena oodatud postkaardid, millest parimad tööd ornitoloogiaühing ka ära trükib.

Joonistusvõistlusel osalemise tingimused leiab siit.

Video salvestas Karl Adami

Musträhn       Dryocopus martius

Musträhnid on peamiselt paigalinnud ja nende talvine arvukus peaks küündima kümne kuni paarikümne tuhande isendini, kuid arvukus väheneb sest nende põlisvaenlase metsnugise asurkond meie metsades kasvab. Musträhnid ööbivad talvel oma rajatud puuõõnsustes, kus nad võivadki sattuda metsnugiste saagiks.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Looduskaamerate kuvatõmmised IceAge, LK foorumist

Nüüd on Eesti jõudnud viie rikkama Eroopa riigi hulka, nagu reformierakond aastaid tagasi ühes oma valimislubaduses välja käis. Ega osanud nemadki oma kõige jubedamas unenäos ette näha, et kõige rikkalikumalt saab meil olema koroonaviirusega nakatunud inimesi 100 000 elaniku kohta. Aga ega meil ju selle vastiku viiruse tõttu elust lahkujaid eriti palju ole, nii nagu haigeidki - meie rahvaarv on lihtsalt nii väike.

Aga inimesed on väsinud piirangutest. Isegi leebematest, kui kusagil mujal maailmas ja tasapisi tekib trots. Koolinoored, keda jooksutatakse pidevalt kooliõppe ja kaugõppe vahel, säilitavad oma PISA-testide tegemise kõrge koha ilmselt vaid seetõttu, et ega teisteski maades olukord parem pole.

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ neljandale osale.

Metsaseriaali IV osas on jõutud teravamate väljaütlemisteni Eestis rakendatava raiepoliitika kohta.

Kohalike elanike, maakogukondade ja suures osas rahva kannatus hakkab katkema - metsade raiekorralduses on oluliste muutuste vajadus ilmselge!

Tõstatunud on küsimus: Kes ja kus võtab vastutuse Eesti metsades juba toimunud ja jätkuvalt toimuva nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult mittejätkusuutliku majandamise eest?

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Randtiirud ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 258       Kõige pikema rännuteega lind

Randtiir       Sterna paradisaea

Randtiir võtab meil pesitsevatest lindudest ette kõige pikema rände, lennates talvituma Lõuna-Aafrikasse ja Antarktise rannikule. 

Randtiirude ränderekordist kirjutas Marko Mägi: https://www.looduskalender.ee/n/de/node/4765

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hallhülged, merikotkad, merejää tekkimine ja liikumine

Pakaselised ööd, mandril oli öösel paiguti kuni 30 külmakraadi. Ka homme särab päeval päike, mis külmakraade poole võrra öisega võrreldes kahandab. Muuhulgas homme vahetub kuu faas.

Hülgerannal oli täna varahommikul Saaremaa lääneküljel kuusteist külmakraadi, päeval näitab kraadiklaas poole vähemat. Veetemperatuur on 0,3-ga miinuses ja huvitav on jälgida jää teket ning liikumist.

Aga ega see ei tähenda, et ilm veebikaamera ees soojem oleks, sest päeval 10.m/s tõusnud lõunatuulega lisandub tuulekülm ehk tunnetuslikku pakast võib seal olla pea paarkümmend kraadi.

Fotod Simmo Kikkas, www.360.ee

Ilmateenistuse jääkaart

Viigripojad tulevad ilmale rüsijää vallide vahel või lumekoopas

Viigerhüljes ehk viiger         Pusa hispida

Väinamerd katab kinnisjää ja üle aastate saavad viigrid neile omastes tingimustes poegida. Merejää keskkond on oluliselt puhtam, kindlasti tõbedest vabam ning vähema sotsiaalsusega viigrid ei koondu poegimiskolooniatesse nagu hallhülged.

Keskkonnaamet tuletab meelde

Foto VikipeediA

Lumerohke ja pakaseline talv meelitab loodusesse nii suusatajad, matkajad, kui mootorsõidukite juhid, kes soovivad sõita nii metsades, põldudel, niitudel, jääkattega järvedel või merejääl.

Kuid auto, atv või lumesaaniga väljaspool selleks ettenähtud teid liikumiseks tuleb esmalt veenduda, kas see on lubatud.

Liiklusseadusest tulenevalt ei ole looduses väljaspool teid mootorsõidukiga liiklemine üldjuhul lubatud, v.a maaomanikule või maaomaniku loal tema kinnisasja piires, aga ka lumesaaniga maastikul sõitmiseks on vajalik maaomaniku luba.

Video ja kirjeldus LK

Fotod Arne Ader

Põdrad ja nende tegevusjäljed

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Põdrad kaaluvad keskmiselt pool tonni on talvel enamuses nudipäised -  suurimad maismaaimetajad Euroopas. Kuid nooremaid pullikesi, vähemate sarvedega võime kohata veebruari lõpuni, vahel isegi märtsis.

Talvise aja veedavad põdrad nö kuivemates elupaikades ja võime neid kohata päevasel ajal ka mitmekesi koos liikumas.