veebruar 2021

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatlejalt saad nüüd osta linnusõbralikke ja vastupidavaid pesakaste ning pesakasti valmistamise komplekte. Rasvatihase tüüpi, kärbsenäpi tüüpi ja kuldnoka tüüpi pesakastid ning komplektid on valmistanud ornitoloog Margus Ots.

Pesakastide ja komplektide mõõte ning hindasid saad uurida Linnuvaatleja kodulehet:  https://www.linnuvaatleja.ee/pesakastid

LK kommentaar:

Lisaks taskukohane, hästi tehtud ja väga vajalik kingitus koduaiale. Tahab ju iga koduomanik, et tema koduaias oleks vähemal määral kahjureid.

Pildistas Kristel Vilbaste

Harilik pärn     Tilia cordata

Linnahaljastuses ja parkides kasvavad peamiselt meil hästi kohanenud pärna võõrliigid ja seetõttu märkavad arvukaid pärnade pudenenud vilju ka tähelepanelikud linnainimesed.

Põlispuudeks kasvanud taluõue ja põlluveerte pärnad on meie kodumaist päritolu harilikud pärnad, samuti hiiepuud ja vähesed metsades kasvavad pärnad. Põhja-Eestis murdekeeles on pärna niinepuuks kutsutud ja Lõuna-Eestis lõhmuseks.

Keskkonnaamet annab teada

Kaitsevööndi osaline kehtestamine nende kotkaste ja must-toonekurgede pesapaikade ümber, kelle pesapuu asub sihtkaitsevööndis, tagab selle, et 87 kotka ja must-toonekure pesapaika on edaspidi tõhusamalt raie mõju eest kaitstud.

Senise praktika alusel ei moodustunud kotkaste ja must-toonekurge pesade ümber kaitsevöönd, kui pesapuu asus olemasoleva kaitstava ala sihtkaitsevööndis. Seega võis juhtuda, et sihtkaitsevööndi piiril paiknevate pesade läheduses võis teha raiet, mis muutis pesitsuskoha kotkale või must-toonekurele sobimatuks.

Fotod Arne Ader

Siisikesepaar ( www.loodusemees.ee )

Siisike       Carduelis spinus

Maanteede veertes võime märgata tegutsemas siisikeste salkasid, kuid nende talvine arvukus või olla aastati äärmiselt kõikuv nagu ikka invasiivsetel liikidel sest kohalolu oleneb toidu kättesaadavusest loodusest.

Siisikeste seltsingu lennupilt paistab liikuv ja „lainetav“ kuna lindude lennu aegu käib pidev üles ja alla liikumine.

Sageli tegutsetakse koos veidi suuremate urvalindudega, aga nad on omavahel kergelt eritatavad siisikeste rohekalt kollase sulestiku järgi.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Talvituvad kühmnokk-luiged. Tallinn ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 255        Meie raskeim lind

Kühmnokk-luik        Cygnus olor

On kühmnokk-luik, suured linnud kaaluvad 8-13 kilogrammi.

Kühmnokk-luigest Eesti Looduses: LINK

EOÜ kuldnoka aasta teadusuudised Marko Mägi

Foto Kalle Pihelgas

Talvel on kuldnokk puhkesulestikus ja üleni kaetud kollakasvalgete tähnidega. Ka kuldnoka kollane nokk on talvel hoopis must

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Uni on seisund, mil organism on passiivne või pöörab ümbrusele vähest tähelepanu. Loomade und on uuritud murdosal liikidest, kuid siiski arvatakse, et enamik loomi veedab valdava osa elust magades.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Imetamine

Hallhüljes      Halichoerus grypus

Sellist jäätuva mere pilti pole me enam aastaid näha saanud ja sellistes tingimustes on hülgepoegade ellujäämus kindlasti suurem.

Vanemad hülgepojad saavad täna juba nädalasteks, aga neid sünnib üha juurde. Hülgepoja sünnikaal jääb kümne ja kaheteistkümne kilo vahele ja nende esimeseks kasukaks on hallikasvalge lanuugo ehk „titekarv“.

Video ja kirjeldus LK

Fotod Arne Ader

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

Juba umbes kuu aega oleme kuulnud nii soojemate, kui ka pakaseliste ilmadega rähnide trummeldamist, millega oma territooriumit tähistatakse. Aga sageli aetakse metsas segamini valgeselg-kirjurähn meie arvukaima esindaja suur-kirjurähniga.

Video ja kirjeldus LK

Porr        Certhia familiaris

Need umbes sinitihase mõõtu ja puukoore tooniga sulanduva sulestikuga linnud jäävad oma tegevusega sageli lihtsalt märkamata, aga nende arvukus talvisel ajal võib küündida vähemalt paarisaja tuhandeni.

Porrid on metsaelanikud ja „metsasanitarid“, kas kuusikutes või kuuse-segametsades, avaramas männikus tegutsevat porri on lihtsam ning päris huvitav jälgida.