märts 2021

Foto Arne Ader

Lumikelluke ( www.loodusemees.ee )

Kalendrikevade algus – pööripäev - võrdpäevsus.

Päeva ja öö kestvus on võrdselt kaheteist tunni pikkused. Päevapikkust saame niisiis nautida üha enam, kuigi lõokesetalv ei ole veel püssi põõsasse visanud.

Soojades, päikesepoolsetes ja tuulevarjulistes kasvukohtades on saabunud lumikellukeste aeg. Suurema linnurände vallandavad alles soojemad ilmad, seda vast järgmisel nädalal, aga rõõmsamalt häälitsevad meil talvitunud värvulised, haned rändavad, sookurgesid on kohati kuulda nagu ka põldlõokesi ja igal järgneval päeval võime looduses midagi rõõmustavat avastada.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Võõras noorlind pesal toimetamas

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

Tegemist on noore merikotkapaariga keda on üksikult kaamera ümber tiirutamas näha olnud mitmetel päevadel.

Loodame, et ei tule Eve ja Eeriku pesitsuse segamist ja noor paar asub päris oma pesa ehitustele, mida tuleval aastal pesitsemiseks kasutada sest siis peaksiid nad olema juba täisikka jõudnud.

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ viiendale osale

Metsaseriaali V osa on mõtiskleva alatooniga, sest on näha, millised on tagajärjed sellele, kui metsades toimub (lage)raietega midagi väga valesti.

Ökoloogidel, zooloogidel ja loomasõpradel on sellise olukorra põhjused teada ja selged.

Paraku ei ole teada, kes vastutab selliste olukordade tekkimise eest?

Selles osas on näha ja kuulda praegu Eestis ettetulev haruldane olukord, kus vallavanem hoiab kohalikus metsasõjas oma rahva poole, mitte aga ...

Keskkonnaamet teavitab

Majaomanike ja lindude-loomade vahelisi konflikte aitab ennetada õigeaegne tegutsemine

Keskkonnaamet tuletab kõigile majaomanikele ja korteriühistutele meelde, et praegu on viimane aeg hinnata ja vajadusel ennetada kevad-suviseid konflikte seoses lindude-loomade pesitsus- ja sigimispaikadega hoonetes.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Pisimudil

Rekord nr. 270        Väikseim kala

Pisimudil         Pomatoschistus microps

Pisimudil elutseb meil nii Soome, kui Liivi lahes. Kalakeste pikkus ulatud kolme ja poole sentimeetrini, kaal ainult veerand grammi. Märgata võime pisimudilaid toimetamas liivastel ja madalatel rannikualadel. 

Loe mudilatest kaldavees: LINK

Fotod Arne Ader

Hallhaned rannaniidul. Matsalu (www.loodusemees.ee )

Hallhani ehk roohani       Anser anser

Kalendri järgi hilistalvine, aga rändlindudele varakevadine ränne jääb hallhanede puhul suhteliselt vähemärgatavaks sest saabutakse väikestes salkades ja vahel suisa paaridena.

Tähelepanelikke ja ettevaatlikuid hallhanesid kohtame juba läänerannikul, sisemaale satuvad nad harvemini. Toitutakse orasepõldudele, heina- või rannakarjamaadele, aga ikka maapinnal, harvemini vees.

Keskkonnaagentuur annab teada

Foto Arne Ader

Varakevad Mulgi heinamaal. Soomaa RP ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaagentuur avas uue portaali, mis koondab teavet kogu Eesti elurikkusest, millest leiab ka värskeid loodus- ja keskkonnateemalisi uudiseid ning sündmusi.

Loodusveeb.ee on osa projektist ELME, mida juhib Keskkonnaagentuur ja mis keskendub suures ulatuses ökosüsteemiteenustele, teatas agentuuri pressiesindaja. Portaali teemade ring on aga väga lai ja see on mõeldud kõigile, kes huvituvad keskkonnast ja elurikkusest. Sealt leiab ka õppetööks sobilikku materjali. Veebi täiendatakse igapäevaselt.

Eestimaa Looduse Fond

Foto Arne Ader

Kirjuhahatriip merel ( www.loodusemees.ee )

Sel aastal jõuame meie mere kaitsel olulise verstapostini: Läänemere kaitse tegevuskava uuendamiseni.

Eile, Helsinki Komisjoni (HELCOM) 42. istungil, kutsusid keskkonnaühendused taas Läänemere-äärseid riike üles võtma vastu ambitsioonika kava ja seda ka sama tegusalt täitma. Kava peab hõlmama tegevusi kõigi Läänemere keskkonnaseisundi ohutegurite maandamiseks ja saavutama selle, mida praegu kehtiv tegevuskava ei suutnud [3]. Senine tegevuskava ja selle täitmine ei ole suutnud tagada Läänemere rahuldavat keskkonnaseisu. Mõningat edu taimetoitainete ja mürkkemikaalide merre jõudmise piiramisel on saavutatud, kuid see on kaugelt ebapiisav mere hea seisundi taastamiseks.

Veebikaamera pilt Fleur, LK foorumist

Hülgelesila pilt 12. märtsist

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Eile käis Olle Teetormajast koos hülgeuurijatega kaamera juures, et olukorras selgust saada. Päeval oli „koerailm“ - tuiskas lörtsi ja päris tuuline.

Päästeamet annab teada, www.rescue.ee

Illustratiivne foto Arne Ader

Pedja jõgi. Kirna, Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Tänasest kehtib üle kogu Eesti siseveekogude jääle mineku keeld. Jääolud on muutunud ohtlikuks ning keelu eesmärk on ennetada traagilisi veeõnnetusi.

„Mitu nädalat kestnud võrdlemisi soojad ilmad on muutunud jääolud ohtlikuks üle Eesti. Siin-seal võib jääkaane paksus olla küll veel kümmekond sentimeetrit või kohati enamgi, kuid pea kõigil siseveekogudel on kaldad juba lahti sulanud ja jää muutunud kas õhukeseks või väga rabedaks,“ selgitas Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.