märts 2021

Pildistas Kristel Vilbaste

Harilik kuusk       Picea abies

Tuulised ilmad ja vihmasadu on kuusikute all oleva lume tihedalt kuuseokastega katnud. Pudenenud okaste eluring on täis saanud. Nüüd aitavad nad varjulises kuusikus lund sulatada.

Vanemad inimesed mäletavad, et okste langemise järgi ennustati nii suurvett jõgedes, kui isegi seda, millal hobusega põllule võib saada.

Video salvestas Mati Käära

Foto Arne Ader

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Vana-Karistes oma talu aias käib kitsekari söömas. Rahulikult totu otsivaid sõralisi on kena jälgida. Tänavuse talve teine pool oma sulailmade ja seejärel jääkooriku tekkimisega ei olnud metskitsedele kerge.

2018 ilmus fotograafia õpiku „Loodusfoto lugu ja lumm” teine, täiendatud trükk. Selles uuendati oskussõnavara, lisandusid mõned peatükid ning pildid töödeldi uuesti oluliselt parema tarkvaraga.

Nüüd sai sellest raamatust valmis e-PUB vormingus digiraamat. E-PUB pole lihtsalt paberraamatu koopia, vaid uuesti küljendatud digiraamatule on lisatud põhjalikud märksõnaregistrid ehk indeksid. Eraldi indeksid on teksti ja pildiallkirjade jaoks.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Kella poole üheksa paiku nägime isaslind Kaljut pesamaterjali toomas

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Lumesajud matsid kotkapesa, aga eilse vihmaga on pesalt lumi pea täielikult sulanud.

Isaslind Kalju toimetas pesamaterjaliga, emaslind Heljut kuuleme eemalt kilkamas. Loodame kotkapaari nüüdsest sagedamini pesal näha.

Eesti Loodusmuuseum annab teada, www.loodusmuuseum.ee

Eesti Loodusmuuseumi virtuaalsete näitusesaalide juurde on valminud temaatilised õppekava põhised virtuaalsed töölehed. Töölehed on loodud erinevatele vanuseastmetele 3.-12. klassini ja pakuvad mitmesuguseid ülesandetüüpe, toetamaks distantsõppe läbiviimist koolides.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Hiidämblik ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 267        Meie suurimad ämblikud

Hiidämblik       Dolomedes fimbriatus    

Veebikaamera kuvatõmmised lianaliesma, LK foorumist

Kaunis paar

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Kotkaklubi liikmete soovitusel said merikotkaste paari nimedeks Eve ja Eerik.

Tegelikkuses äärmiselt põhjendatult. Nimedega meenutatakse Matsalu rahvuspargis töötanud ornitolooge, kes on Matsalus pikalt tegelenud uurimistöö ja lindude kaitsega ning neid on tõe poolest arvukalt, keda tuntakse oma ringkondades hästi nii Eestis, kui rahvusvaheliselt.

Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Ornitoloogiaühingu tellitud analüüs

Foto Karl Adami

Hallpea-rähnid. Pildil olev pesapuu on tänaseks maha raiutud, õnneks ei tehtud raiet pesitsusajal

Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs kevadsuviste raiete mõjust metsalinnustikule näitas, et 2017. aastal hukkus erametsades ligikaudu 71 400 ja 2018. aastal 84 000 linnupoega. Kuna selliseid tagajärgi ei soovi õigupoolest keegi, on ka mitmetes omavalitsustes kerkinud küsimus, kas kohalikus raiemääruses, üldplaneeringus või kohaliku kaitseala kaitse-eeskirjas on võimalik seada pesitsevate lindude kaitseks tingimusi raiete tegemise ajale.

Pildistas Kristel Vilbaste

Isand talv 10. märtsil minu rõdul lösutamas

11. märtsil murti talve selgroog

Veebikaamera kuvatõmmis Owlie; LK foorumist

Kotkapaar tuli täna pesale veidi peale kella ühtteist

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

EOÜ aasta linnu teadusuudis

Foto Arne Ader

Kuldnokkade mängulend ( www.loodusemees.ee )

Arvamus, et lind oskab õige rändesuuna valida loomupäraselt ehk lindude ränne on evolutsiooni jooksul lindu sisse n-ö programmeeritud, on levinud. Osaliselt on sellele veendumusele uuringutes kinnitust saadud, ent segadus on tekkinud ühe ammuse uuringu tõlgendamisel.

Kuldnoka (Sturnus vulgaris) loomupärase rändesuuna kohta leidub viiteid, mis tuginevad Hollandi ornitoloogi Albert Perdecki 1950. aastatel tehtud katsetele. Uuringute tulemusi on viidatud sajakonnas teadusartiklis ning vähemalt kaheteistkümnes lindude rännet süvitsi käsitlevas erialaraamatus/-õpikus, kus on juttu kuldnoka rändesuuna loomupärasest määratusest. Kummalisel kombel on Perdecki uuringute tulemuste tõlgendus aga aja jooksul oma elu hakanud elama.

Kuvatõmmised Liz ja Rockus, LK foorumist

Kaljukotkaste pesa

8. märtsil käis kaljukotkapaaril pesakorrastus kogu päeva vältel, aga samal ööl alanud lumesajud ja pakaselised tuulised ilmad on tänaseni kotkad pesast eemal hoidnud. Täna hommikul oli korra kaljukotkaid siiski eemalt kuulda.

Merikotkaste pesa oli samuti lume all, aga märgatavalt vähem ja veel eile varahommikul, kui veebikaamera käivitus oli linde kuulda…

Eile kell 13.15 oli algul kuulda inimeste ja koera häälitsemist. Jalutav seltskond jäi isegi kaamera vaatevälja.

Nagu kõik teame on kotkad pesitsusaja alguses häirimise suhtes äärmiselt tundlikud ja võivad pesitsuspaiga lihtsalt maha jätta.

Foto Pirita linnaosavalitsus

Luigekorjus Pirita rannas

Piritalt on sel nädalal koristatud kaheksa surnud luike. Nädalalõpuks annab Põllumajandus- ja toiduamet (PTA) meile teada analüüsitud vastused.

Suuri surnud veelinde on kergem märgata ja neid on senini leitud nii põhjarannikult, kui Saaremaalt. Viimaste päevade lumesajud on osa korjuseid lumega katnud. Oluline aga on, et need saaks võimalikult kiiresti koristatud sest vastasel korral võivad rannikul nii rebased, koerad, kui suuremad röövlinnud nende seas kotkad korjuseid mujale kanda ja seega taudi levitada.

Kuidas surnud veelindu märganud inimesed peaksid käituma?

Surnud lindudest saab teada anda 24 tundi PTA infoliinil 605 4767

Video ja kirjeldus LK

Foto Arne Ader

Värbkakk       Glaucidium passerinum

Värbkakkude tasane rütmiliselt korduv pehme vile on territooriumihüüd ja sageli võime kuulda ka värbkaku venitatud vilesid ehk rahvakeeli „tuututamist“, mida lind esitab sagedasti okaspuu, kas kuuse või männi ladvas istudes.   

Foto Arne Ader

Sokk. Ristsaare, Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Metskits ehk kaber           Capreolus capreolus

Aastavahetuse järgi võisime kitsekarja kohates märgata vanematel sokkudel peas sarvemügaraid. Talvel uhkeldasid nn pulksarvedega (vahel ka ühe pliiatsiga) möödunud aastal sündinud sokukesed. Veebruaris olid nad juba nudid ja „päris sarved“ hakkavadki kasvama märtsikuus.

Illustratiivne foto Arne Ader

Kuldnokad toiduotsingul ( www.loodusemees.ee )

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi märtsikuu loodusõhtu "Kuldnokk tuleb kevadega" on pühendatud 2021. aasta linnule kuldnokale. Loodusõhtu toimub 10. märtsil kell 18.00 veebis.

Eesti selle aasta linnuks valitud kuldnokka (Sturnus vulgaris) oodatakse koduaedadesse pikisilmi. Virtuaalsel loodusõhtul räägib ornitoloog Margus Ots kuldnoka elust ja käitumisest. Koos uurime ja pöörame tähelepanu selle linnuliigi elu-oluga seotud küsimustele, millele ornitoloogidelgi veel vastust ei ole.

Loodusõhtu "Kuldnokk tuleb kevadega" toimub 10. märtsil kell 18.00 üle veebi Zoomi keskkonnas: LINK