märts 2021

Kuula LEVILA audiolugu, www.levila.ee

Tekst Eero Epner

Toimetas Tõnis Tootsen

Loeb Märt Avandi

Illustratsioon Joonas Sildre

Helikujundus ja originaalmuusika Janek Murd

Avaldatud 03.2021

Levila käis külas vanadel metsaülematel, kes aastakümneid majandasid meie metsasid. Nüüd vaatavad nad toimuvat – ja on mures. Levila kohtus ka metsatöösturitega, saeveskite töötajate, puitmajade ehitajate, lobistide, RMK metsaülemate ning poliitikutega – ja ka nemad jälgivad olukorda pingega.

I osa. Piiride kadumine

Videod salvestasid Liz, LK foorumist ja Kotkaklubi

Eilsed armumängud, aga tähelepanelik märkab vanalindude Helju ja Kalju erinevausi

Kaljukotkas ehk maakotkas         Aquila chrysaetos

Pesakorrastusega alustati täna juba kella seitsmest, kui kaamera käivitus. Maakotkaste pesapuuks on sagedamini suur rabamänd, aga pesapuid võib olla ühel vanalindude paaril olla mitu ja neid võidakse kasutada vaheldumisi erinevatel aastatel. Nagu kaamerapildist nähtub lisandub igal aastal pesakorrastuse käigus uus kiht pesamaterjali ja nii muutuvad vanad kotkapesad üha tüsedamateks.

EOÜ-kuldnoka aasta

Foto Arne Ader

Kuldnoka kodu ( www.loodusemees.ee )

Kuigi viimastel päevadel on rohkem olnud juttu kuldnokkadest, kes on veetnud talve Eestis, on üle Eesti ka esimesi saabujaid vaadeldud. Seega on just praegu viimane aeg üle vaadata koduaia kuldnoka pesakastid: need puhastada, parandada või asendada katkised osad ning vajadusel ka mõni pesakast asendada või lisaks kuldnokkadele juurde panna.

Miks on üldse vajalik pesakaste puhastada? Linnud ise pesakastist vana pesa välja ei tassi, vaid ehitavad uue pesa vanale peale. Seetõttu täitub pesakast kiiresti pesamaterjaliga ja väljastpoolt väga heas korras olev pesakast lindudele enam kasutuskõlbulik ei ole. Lisaks kasutavad pesakaste ööbimiseks ka hiired, kes tassivad pesakasti enamasti ääreni täis puulehti – ka sellisesse kasti linnud enam pesitsema ei mahu.

Fotod Arne Ader

Põldlõoke ( www.loodusemees.ee )

Põldlõoke       Alauda arvensis

Nagu ikka saabuvad esimesed põldlõokesed meie suursaartele – Saaremaale ja Hiiumaale, tänavu märgati neid Vabariigi aastapäeval. Mandril kohati esimesi mõned päevad hiljem. Põldlõokeste põhirände algus oleneb muidugi ilmadest, mis võivad nädala teises pooles talvisemaks muutuda, aga sõna „lõokesetalv“ ei ole meile ju võõras ja värskelt sadanud lumi sulab tavaliselt mõne päevaga.

EOÜ annab teada

Foto Kauri Kuik

Taas on saabunud märts ning algab suvise aialinnupäeviku hooaeg. Aias kohatud liike saab päevikusse märkida kuni 3. oktoobrini 2021. Veebipäeviku täitmine käib tuttaval viisil ja ikka sama mugavalt. Sel aastal saab päevikut mugavamalt täita ka nutitelefonist.
 
Lõppev talv tuletas meile meelde neid õigeid lumiseid talvesid. Kahtlemata mõjutas see Eestis talvitavaid aialinde, kes pidid toidu otsimise ja sooja tagamisega rohkem vaeva nägema. Siinkohal olid kindlasti abiks inimesed, kes lindudele lisatoitu pakkusid. Varasemad soojemad talved on võimaldanud ka külmakartlikel isenditel edukamalt hakkama saada, kuniks taas üks külmem talv tuli.
 

Kotkaste pildid kõrvutas Liz, LK foorumist

Möödunud pesitsusaasta: ülemine emaslind Helju ja alumine isaslind Kalju

Kaljukotkas ehk maakotkas         Aquila chrysaetos

Hea näopilte aasta tagusega võrrelda sest täna hommikupoolikul tegutsesid pesakorrastusega mõlemad vanalinnud. Emaslind on röövlindudele omaselt veidi kogukam, aga kaamerapildi kaudu on see keeruline. Emaslind on rõngastatud, tema vasakul jalal võime märgata metallist rõngast.

Foto Arne Ader

Must lumeroos ( www.loodusemees.ee )

Must lumeroos      Helleborus niger  

Must lumeroos võis koduaedades õitseda juba sügisel, aga samuti võivad õied avaneda lumekatte all ja välja sulada avanenud õitega, aga sellise taime õied võivad ka viga saada.

Miks valgete õitega taim omale nime sai - must lumeroos?

Nimi on tulnud taime musta värvi surmavalt mürgisest juurest. Sama mürgised on ka mägedest pärit lumeroosi seemned. Helleborus  tähendab ladina keeles surmatoitu.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kiilasjää

Möödunud nädal algas uduste ilmadega ja esmaspäeva hommikul oli lund veel maas ligi 20 sentimeetrit.

Sulav jäide kuusel kolmapäeva hommikul

Teisipäeval hakkas lõuna paiku sadama lume- ja jääkruupe, hiljem jäävihma. Autoklaasidele, riietele, puuokstele ja muudele pindadele sadanud vihm jäätus. Teed muutusid väga libedaks. Kolmapäeva hommikuks oli lumele moodustunud ligi ühe sentimeetri paksune jääkoorik.

Video salvestas Kotkaklubi

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Kaljukotkas ehk maakotkas         Aquila chrysaetos

Täna pärastlõunal võisime tõdeda rõõmustavat vaatepilti, et kaljukotkal oli tekkinud tahtmine pesale täiendusmaterjali hakata tooma.  Tööpäev hakkas täna kella kahest pealelõunal ja kestis veerand viieni.

Nagu me teame on kaljukatkastel oma territooriumil mitu pesa. Tegutsemine kaamerapesa ees annab lootust, et saame pesaelu jälgida.

Linnuvaatleja määramisvõistlus

Sooräts

Linnuvaatleja 2021. aasta määramisvõistluse 1. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli selle aasta esimeses voorus seni toimunud määramisvõistluste peale kõige rohkem – kokku 231 osalejat, kellest algajate küsimustele vastasid 198 ja edasijõudnute omadele 33. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 69 ja edasijõudnutest 8 osalejat.

Esimese vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Fotod Arne Ader

Künnivaresed ( www.loodusemees.ee )

Künnivares       Corvus frugilegus

Kui  poole sajandi eest saabusid künnivaresed meile märtsikuus, siis nüüd juba tavapäraselt veebruari lõpus. Kui aastakümnete tagusel ajal pesitsesid künnivaresed looduslikus keskkonnas, siis on nüüdseks muutunud linnaparkide asukateks ja härikuteks.

Foto Arne Ader

Kiivitaja ( www.loodusemees.ee )

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Kiivitajate rännusalkasid märgati Vabariigi aastapäeva paiku, aga veebruari lõpupoole puhusid mõnel päeval rändeks sobivad edelatuuled. Ilmad on tõepoolest kenad olnud, aga kindla peale saame veel nii lund, kui külma, aga kiivitajad on ju alati sellise ilmpildiga saabunud ja saavad vajadusel ka lõuna poole taganeda.

Rändurite salgad liiguvad mööda rannaniite ja jõeluhti ning põldudel otsitakse toidupoolist veelompide ümbrusest, seal on maapind sulanud ehk tükk maad tõenäolisem selgrootuid söögiks leida.