märts 2021

Mis juhtub, kui muna on pesas üksi?

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Isaslind Eerik pesalt lahkumas

 

Merikotkas          Haliaeëtus albicilla

 

Varahommikul saabus isalind Eerik pesale ja jäi laupäeva õhtupoolikul lumesajus emaslind Helju munetud muna soojendama. Eve lahkus pesalt umbes veerand tunni möödudes kell veerand kümme pesalt. Ilm oli päikseline, aga lõikavalt külma põhjakaare tuulega.

VIDEO: sabatihased liiguvad salkades suure sulani

Video salvestas Karl Adami

Foto Arne Ader

 

Sabatihane      Aegithalos caudatus

 

Praegusel ajal hulguvad sabatihaste salgad ringi kuni soojade ilmade saabumiseni. Kas hõredates leht- või segapuistutes, metsaveertes, põõsastikes, umbrohtunud aladel vahel satutakse linnaparkidesse või aedadesse, kus seltsitakse teiste tihaslastega. Okasmetsades neid naljalt ei trehva nagu ka lindude toidumajade juures.

VIDEO: esimene muna kaljukotkapaaril

Video Kotkaklubi

Video alguses emaslind Helju muneb, aga muna näema männikste vahelt alles video lõpus

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

 

Talvisemate ilmadega oli kaljukotkaste Helju ja Kalju pesapilt ilma kotkasteta. Kotkaste kilkeid oli kuulda ja tähelepanelik vaataja võis märga enamatki – foorumi liikmetel on ka kõik tegevused kenasti sissekannetes: LINK

Aga mõni minut enne kella nelja oli muna pesas tõsiasjaks saanud.

Talilinnukaamera lõpetas ülekande

Külaliste pilt Made, LK foorumist

Lõuna-Eestis ei ole talv järgi andnud. Lõokesetalv hõivas eile õhtupoolikul kogu Eesti, aga järgmisel nädalal ootame kevadisi ilmasid, soodsat tuult rändlindudele ja nende saabumist. Toidumaja jäi oma kohale ja linnud külastavad seda kevadiste ilmade saabumiseni.

Täname talilinnukaamera vaatajaid ja Looduskalendri foorumit, kes toimuval silma peal hoidis.

Talilindude toidulaua eest kandis hoolt Balsnack, www.balsnack.ee

Kaamera vaateväljas tegutsenud linde lindude tutvustas Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Kohtumiseni uuel hooajal!

 

Kevadine pööripäev - laupäeval kell 11.37

Foto Arne Ader

Lumikelluke

Lumikelluke ( www.loodusemees.ee )

Kalendrikevade algus – pööripäev - võrdpäevsus.

Päeva ja öö kestvus on võrdselt kaheteist tunni pikkused. Päevapikkust saame niisiis nautida üha enam, kuigi lõokesetalv ei ole veel püssi põõsasse visanud.

Soojades, päikesepoolsetes ja tuulevarjulistes kasvukohtades on saabunud lumikellukeste aeg. Suurema linnurände vallandavad alles soojemad ilmad, seda vast järgmisel nädalal, aga rõõmsamalt häälitsevad meil talvitunud värvulised, haned rändavad, sookurgesid on kohati kuulda nagu ka põldlõokesi ja igal järgneval päeval võime looduses midagi rõõmustavat avastada.

Noor merikotkapaar tiirutab pesa läheduse

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Võõras noorlind pesal toimetamas

 

Merikotkas      Haliaeëtus albicilla

 

Tegemist on noore merikotkapaariga keda on üksikult kaamera ümber tiirutamas näha olnud mitmetel päevadel.

Loodame, et ei tule Eve ja Eeriku pesitsuse segamist ja noor paar asub päris oma pesa ehitustele, mida tuleval aastal pesitsemiseks kasutada sest siis peaksiid nad olema juba täisikka jõudnud.

VIDEOSERIAAL: Eesti metsa tulevik ? - V osa

Kommentaar Leo Filippov, videoseriaali „Eesti metsa tulevik?“ viiendale osale

Metsaseriaali V osa on mõtiskleva alatooniga, sest on näha, millised on tagajärjed sellele, kui metsades toimub (lage)raietega midagi väga valesti.

Ökoloogidel, zooloogidel ja loomasõpradel on sellise olukorra põhjused teada ja selged.

Paraku ei ole teada, kes vastutab selliste olukordade tekkimise eest?

Selles osas on näha ja kuulda praegu Eestis ettetulev haruldane olukord, kus vallavanem hoiab kohalikus metsasõjas oma rahva poole, mitte aga ...

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XCIII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Pisimudil

Rekord nr. 270        Väikseim kala

 

Pisimudil         Pomatoschistus microps

 

Pisimudil elutseb meil nii Soome, kui Liivi lahes. Kalakeste pikkus ulatud kolme ja poole sentimeetrini, kaal ainult veerand grammi. Märgata võime pisimudilaid toimetamas liivastel ja madalatel rannikualadel. 

Loe mudilatest kaldavees: LINK

Hallhanede kevadrändest

Fotod Arne Ader

Hallhaned rannaniidul. Matsalu

Hallhaned rannaniidul. Matsalu (www.loodusemees.ee )

 

Hallhani ehk roohani       Anser anser

 

Kalendri järgi hilistalvine, aga rändlindudele varakevadine ränne jääb hallhanede puhul suhteliselt vähemärgatavaks sest saabutakse väikestes salkades ja vahel suisa paaridena.

Tähelepanelikke ja ettevaatlikuid hallhanesid kohtame juba läänerannikul, sisemaale satuvad nad harvemini. Toitutakse orasepõldudele, heina- või rannakarjamaadele, aga ikka maapinnal, harvemini vees.

Keskkonnaagentuur avas Eesti elurikkust kajastava loodusportaali

Keskkonnaagentuur annab teada

Foto Arne Ader

Varakevad Mulgi heinamaal. Soomaa RP

Varakevad Mulgi heinamaal. Soomaa RP ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaagentuur avas uue portaali, mis koondab teavet kogu Eesti elurikkusest, millest leiab ka värskeid loodus- ja keskkonnateemalisi uudiseid ning sündmusi.

Loodusveeb.ee on osa projektist ELME, mida juhib Keskkonnaagentuur ja mis keskendub suures ulatuses ökosüsteemiteenustele, teatas agentuuri pressiesindaja. Portaali teemade ring on aga väga lai ja see on mõeldud kõigile, kes huvituvad keskkonnast ja elurikkusest. Sealt leiab ka õppetööks sobilikku materjali. Veebi täiendatakse igapäevaselt.

Keskkonnaühenduste teade: Läänemeri vajab otsustavat tegutsemist

Eestimaa Looduse Fond

Foto Arne Ader

 Kirjuhahatriip merel

Kirjuhahatriip merel ( www.loodusemees.ee )

Sel aastal jõuame meie mere kaitsel olulise verstapostini: Läänemere kaitse tegevuskava uuendamiseni.

Eile, Helsinki Komisjoni (HELCOM) 42. istungil, kutsusid keskkonnaühendused taas Läänemere-äärseid riike üles võtma vastu ambitsioonika kava ja seda ka sama tegusalt täitma. Kava peab hõlmama tegevusi kõigi Läänemere keskkonnaseisundi ohutegurite maandamiseks ja saavutama selle, mida praegu kehtiv tegevuskava ei suutnud [3]. Senine tegevuskava ja selle täitmine ei ole suutnud tagada Läänemere rahuldavat keskkonnaseisu. Mõningat edu taimetoitainete ja mürkkemikaalide merre jõudmise piiramisel on saavutatud, kuid see on kaugelt ebapiisav mere hea seisundi taastamiseks.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.