juuli 2021

Pildistas LK team

Hariliku päevakoera valmik

Harilik päevakoer       Arctia caja

Tänavuse aasta liblikaks on looduses täiesti tavaline, aga mitte arvukas. Silmatorkavalt värvikireva tiivamustriga ööliblika tiibade siruulatus võib olla kuni kuus sentimeetrit ja tiivamuster on kõigil isenditel veidi erinev.

Kuidas päevakoer on omale nime saanud?

Video Karl Adam

Harilik vaskuss ehk vaskuss      Anguis fragilis

Videos näeme, et vaskuss on siledal pinnasel veidi abitu, aga taimestiku keskel on roomaja kehal rohkem toepinda ja liikumine kärmem, aga tänu elupaigale peidulisem.

Alles eelmise nädala lõpul sai vaskussi suvist eluviisi tutvustatud, aga Karli videol näeme, et selja poolt vaadates on vaskussi keha sabaks ülemineku kohta keeruline märgata.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Ei saa pesakonna pisem enam püsti tõustud

Must-toonekurg        Ciconia nigra   

Kõik sai alguse eile õhtul, kui oli näha, et arvatavalt kõige hiljem koorunud kurepoeg et saa või ei taha koos õdede-vendadega ülesse tõusta. Teatavat loidust käitumises võis märgata juba veidi varem, aga seda võis ka kuumuse süüks ajada.

Kurb on vaadata linnu piinlemist, aga looduses asjad nii paraku käivad ja me ei saa vahele segada.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Karmiinleevike ( www.loodusemees.ee )

Karmiinleevike        Carpodacus erythrinus

Karmiinleevike on umbes varblase suurune lind ja värvika isaslinnu välimus äratab uudishimu ka kõige loodusvõõramas märkajas.

Karmiinpunast sulestikku kannavad üle aasta vanused isaslinnud ja vanemaks linnud oleks nagu „verre kastetud“.

Toimetatakse väga erinevates pigem madalama puistuga elukohtades, aga ärge imestage, kui kohtate neid isegi kadastikes, rabamännikutes või klindialuse laialehises puistus.

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Kalakotkas         Pandion haliaetus 

Kalakotkakaamera, Võrumaa pesa vanalindude Miina ja Marko hoole all kasvavad kaks kotkapoeg M1 ja M2 (kui vaatate LK foorumi päeviku sissekandeid ei tekita poegade eristamine küsimusi).

Põud kestab. Emaslind Miina toidab veel kotkapoegi, aga kala väikeste ülejääkidega võivad noorlinnud iseseisva toitumisega harjutada. Isaslind Marko saab veel üksinda pere toitmisega hakkama olenemata kasvavast toidutarbest pesas.

Foto Arne Ader

Lepalinnud ( www.loodusemees.ee )

Lepalind ehk aedlepalind        Phoenicurus phoenicurus

Lepalinde märkame pesitsemas nii asulates, aedlinnades, kui parkides. Pesitsejaid võis olla paarkümmend tuhat paari. Teisi värvulisi lepalinnud oma territooriumil ei salli.

Koduaedades võivad linnud pesitseda ka pesakastides, kui selleks võimalus avaneb. Munemisega alustas mõni emaslind juba maikuu lõpus.

Pildistas LK team

Vaskussi liikumine siledal maal paistab abituna, aga muutub vilkamaks taimestiku vahel

Harilik vaskuss ehk vaskuss      Anguis fragilis

Roomajatest on vaskussid saanud siugleva mao välimuse tõttu arvatavalt enim kannatada ja inimeste teadmatusest hukatud.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Rukkirääk ( www.loodusemees.ee )

Rukkirääk        Crex crex

Rukkirääkude arvukus on oluliselt vähenenud nii Eestis, kui Euroopas ja „rääkuvaid“ isaslinde pole meil enam loendatud viite tuhandet. Põhjuseid on palju, hoolimata sellest, et osa linde pesitsevad kaks korda suve jooksul ja pesakonnad on suured.