juuli 2021

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Ei saa pesakonna pisem enam püsti tõustud

Must-toonekurg        Ciconia nigra   

Kõik sai alguse eile õhtul, kui oli näha, et arvatavalt kõige hiljem koorunud kurepoeg et saa või ei taha koos õdede-vendadega ülesse tõusta. Teatavat loidust käitumises võis märgata juba veidi varem, aga seda võis ka kuumuse süüks ajada.

Kurb on vaadata linnu piinlemist, aga looduses asjad nii paraku käivad ja me ei saa vahele segada.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Karmiinleevike ( www.loodusemees.ee )

Karmiinleevike        Carpodacus erythrinus

Karmiinleevike on umbes varblase suurune lind ja värvika isaslinnu välimus äratab uudishimu ka kõige loodusvõõramas märkajas.

Karmiinpunast sulestikku kannavad üle aasta vanused isaslinnud ja vanemaks linnud oleks nagu „verre kastetud“.

Toimetatakse väga erinevates pigem madalama puistuga elukohtades, aga ärge imestage, kui kohtate neid isegi kadastikes, rabamännikutes või klindialuse laialehises puistus.

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Kalakotkas         Pandion haliaetus 

Kalakotkakaamera, Võrumaa pesa vanalindude Miina ja Marko hoole all kasvavad kaks kotkapoeg M1 ja M2 (kui vaatate LK foorumi päeviku sissekandeid ei tekita poegade eristamine küsimusi).

Põud kestab. Emaslind Miina toidab veel kotkapoegi, aga kala väikeste ülejääkidega võivad noorlinnud iseseisva toitumisega harjutada. Isaslind Marko saab veel üksinda pere toitmisega hakkama olenemata kasvavast toidutarbest pesas.

Foto Arne Ader

Lepalinnud ( www.loodusemees.ee )

Lepalind ehk aedlepalind        Phoenicurus phoenicurus

Lepalinde märkame pesitsemas nii asulates, aedlinnades, kui parkides. Pesitsejaid võis olla paarkümmend tuhat paari. Teisi värvulisi lepalinnud oma territooriumil ei salli.

Koduaedades võivad linnud pesitseda ka pesakastides, kui selleks võimalus avaneb. Munemisega alustas mõni emaslind juba maikuu lõpus.

Pildistas LK team

Vaskussi liikumine siledal maal paistab abituna, aga muutub vilkamaks taimestiku vahel

Harilik vaskuss ehk vaskuss      Anguis fragilis

Roomajatest on vaskussid saanud siugleva mao välimuse tõttu arvatavalt enim kannatada ja inimeste teadmatusest hukatud.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Rukkirääk ( www.loodusemees.ee )

Rukkirääk        Crex crex

Rukkirääkude arvukus on oluliselt vähenenud nii Eestis, kui Euroopas ja „rääkuvaid“ isaslinde pole meil enam loendatud viite tuhandet. Põhjuseid on palju, hoolimata sellest, et osa linde pesitsevad kaks korda suve jooksul ja pesakonnad on suured.

Video Karl Adami

Väike-kärbsenäpp varem väiketikk       Ficedula parva

Väike-kärbsenäpid on metsalinnud jäädes truuks oma pesitsuspaikadele, milleks sobivad vanemad varjulised kuusikud või kuuse segametsad, kus leiduv nii surnud puid, kui tuulemurdu.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Allirahu, foto: mapio.net

Rekord nr. 318      Suurim hallhüljeste lesila

Suurimaks hallhüljeste lesilaks Väinameres peetakse Allirahu saarterühma.  Allirahu asub Saaremaal, Vätta poolsaarest kagus, pindalaga 2,7 hektarit. Seal on loendatud kuni kaks tuhat hallhüljest.

2005. aastast on Allirahu looduskaitseala. 

Hallhülged lesilas. Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Rekord nr. 319      Suurim merelise eluviisiga imetaja

Eestimaa Looduse Fond kutsub osalema

Foto Arne Ader

Heina niitmine Ruusmäe külas. Haanja ( www.loodusemees.ee )

Sel pühapäeval, 11. juulil kutsub Eestimaa Looduse Fond (ELF) kõiki loodus- ja pärimushuvilisi meeleolukale kogupere päevale Tartus Eesti Rahva Muuseumi välialal Raadil.

Päeva jooksul saab võtta mõõtu vikatiga niitmises, õppida niitmisvõtteid ja vikatite hooldamist, aga ka tutvuda erinevate ja eriliste vikatitega. 

Lapsi ootab seiklema muinasjuturada ning õpitakse meisterdama taimepunutisi. 

Niitmisvõistlusel ja pärimuspäeval osalemine on tasuta. Täpsem info ja registreerumine niitmisvõistlusele: elfond.ee/tuleniitma

Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Kell on viis ja kotkapoegal aeg ärgata

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Täna said kaks vanemat kotkapoega pooleteise kuu vanusteks, viimane koorus kaks päeva hiljem Tartumaa pesas (Kalakotkakaamera2).

Noored kotkad arenevad kiiresti. Emaslind Iiris toidab poegi, aga noored linnud saavad kalaga juba ise hakkama, aga asi tahab veel harjutamist. Toidutarve pesas kasvab päev päevalt ja emaslinnu poolne toitmine vajalik sest vastasel korral poleks toitmine poegade vahel tasakaalus.

Keskkonnaamet kutsub osalema

Pildistas Margit Turb

Karula maastik koos mudakonna lompi puhastavate Karula noorte looduskaitsjate ja „Navitrolla pilvedega“

10. juulil, laupäeval on Karula rahvuspargis avatud talu- ja metsaateljeed, toimuvad paigamaagilised retked, räägitakse lugusid ja kõneldakse tähtsat juttu tähendustest.

Alustame juba hommikul kell 9 Ähijärvelt, et minna koos loodusfotograaf Janek Joabiga tema metsaateljeesse. Janek Joabi võib pidada Karula looduse ja maastiku ihufotograafiks. Janek teab tema tujusid ja peidetud kumerusi ning millise valguse käes Karula olemus kõige paremini välja tuleb.

 Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist

Üksinda kodus

Jaanipäeval koorunud kotkapoeg saab täna kahenädalaseks ehk on põua ajal kasvanud.

Pesale toob toidu isaslind milleks kõikvõimalikud närilised, vahel kahepaiksed ja harva linnud. Emaslind Tiiu toimetab, toidab ja kotkapoeg pesal kasvab. Pesalt lahkub emaslind siiani vaid loetud minutiteks.

Noore kotka lennuvõimestumist võiksime oodata augustis, aga suurte lindude arengut saame jälgida arvatavalt üle kuu aja.

Heida pilk ka LK foorumi pesaelu päevikule: LINK

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )

Tutt-tihane        Parus cristatus

Tutt-tihastest paigalinde tunneme ja teame talviselt toidulaualt, aga tegu on männimetsade liigiga, keda me isegi suvises metsas harva märkame. Pesitsejaid võiks olla ümmarguselt sada tuhat paari, aga viimase kümnekonna aastaga on arvukus vähenenud. Meie saartel tutt-tihased ei pesitse, kui mõned juhupesitsemised  Saaremaal välja arvata.

Foto Arne Ader

Tähnikvesilik ( www.loodusemees.ee )

Tähnikvesilik     Triturus vulgaris  

Kõikjal Eestis on tähnikvesilikud täiesti tavalised vastupidiselt harivesilikele, kes on veidi suuremad, aga elutsedes vaid Pandivere kõrgustikul, Järvamaa karstialadel, Kagu- ja Lõuna-Eestis, aga mõlemad sabakonnalised kuuluvad looduskaitse alla. Inimesed kutsuvad neid veel triitoniteks ja keeleliselt ei ole see vale.

Fotod Arne Ader

Suitsupääsuke toidab poega ( www.loodusemees.ee )

Suitsupääsuke         Hirundo rustica

Suitsupääsukeste pesitsemist ja laulu oleme tänavu varemalt tutvustanud ja viited nendele lugudele leiate allpool.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kõrge kukekannus

Kuumad ilmad jätkusid.

Kõige jahedamal päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 24,1 kraadini ja kõige kuumemal 28,2 kraadini. Kõrgeim termomeetrinäit ületas nädala jooksul 27 kraadi piiri kolmel päeval.

Ümaralehine huulhein turbamättal ja valge nokkhein