juuli 2021

Fotod Arne Ader

Metskitsetalled ( www.loodusemees.ee )

Euroopa metskits ehk kaber        Capreolus capreolus  

Metskitsede arvukuseks tänavuse aasta alguses hinnata 130 000 -145 000 isendile. Viimasel talvel sai teha nii jälje-, kui pabulaloendust, mis paaril eelneval aastal lume puudusel peaaegu ära jäid.

Maikuus sündisid kitsedel talled ja neid võis olla ühest, kolmeni seega on arvukus suurenenud. Kits liikus koos talledega ja imetas neid umbes juulikuu keskpaigani, mil algas innaaeg ja ka sokkude haukumist on sagedamini kuulda.

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kotkapoegade areng tundub aeglaselt kulgevat veebikaamera vahendusel toimuva jälgijale. Linnud kasvavad ja arenevad väga kiiresti.

Konnakotkaste pesapoeg saab täna kuu vanuseks ja proovib juba iseseisvalt süüa pesasse toodud närilist.

Tundub, et meile tundmatu isaslind saab pere toitmisega hakkama. Üha sagedamini ja pikemaks ajaks lahkub pesalt emaslind Tiiu. Kogu pesitsemise vältel saab pesa olema kaetud roheliste okstega.

Pesitsemine jäi kotkastel hilja peale ja noorlinnu lennuvõimestumist võime oodata umbes kuu aja pärast.

Videoklipid salvestas Sappheira, LK foorumist

Kalakotkas       Pandion haliaetus  

Vanalindude Iirise ja Ivo pesas iga päevaga enam arenevad noorlinnud saavad kahe kuuseks. Kohal on veel mõlemad vanemad, aga emaslind Iiris võib ennast peatselt rännule asutada, siis kui noorlinnud lendavad ehk hoolitsevaks vanemaks jääb isaslind Ivo.

Esimene julge noorlind läks esimesele lennuharjutusele juba kümne päeva ees, aremad paar päeva hiljem, aga seda rõõmu, vaimustust ja indu lendamisest paistis noolindudel välja küll.

Eestimaa Looduse Fondi videoseeria „Igaühe looduskaitse“

Külatänava foto Arne Ader

Karin Bachmann arutleb elurikkast koduaiast ja linnaruumist.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Puukoristaja ( www.loodusemees.ee )

Puukoristaja       Sitta europaea

Puukoristajad elutsevad igasugustes metsades, aga pesitseda eelistavad, kas leht- või segametsades, aga samuti parkides, kalmistutel. Mandril on puukoristajad tavalised, saartel aga väga haruldased. Tänavu võis pesitsejad olla kuni sada tuhat paari.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA 

Kormoranikoloonia Tondirahul. Matsalu ( www.loodusemes.ee )

Rekord nr. 324        Suurim kormoranide koloonia

Kormoran ehk karbas        Phalacrocorax carbo

Suurim kormoranide koloonia asus 1986, kuni 2011. aastani Tondirahul Matsalu rahvuspargis. Veel 2000. aastal pesitses Tondirahul kuni 2911 kormoranipaari.

Nüüdseks on Tondirahu kormoranide poolt hüljatud ja seda teadmata põhjustel, aga jäänud on omapärane rekord.

Kirjutas ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Foto Arne Ader

Soomaa taimevärvimine

Meie esivanemad sõltusid oma elutegevuses loodusest. Nii on see ka meie elus, kuigi igapäevaselt me seda ehk nõnda ei hooma.

Oma 1939. aastal Eesti Rahva Muuseumi toimetistes avaldatud kirjutises "Taimedega värvimisi Eestis" ütleb Gustav Vilbaste: "/.../ Siin on rõivad ja ülikonnad küllaltki värvirohked, millele lisandub veel tikandus ja kiri. Vanemad Eesti riidevärvid on veel praegugi imeteldavad oma värvivärskusega ja elavusega ning suur osa värvitoone on püsinud aastaid ilma, et oleksid luitunud. Võib julgesti kinnitada, et suurem osa riideid värviti varemail aegadel taimevärvidega, mida saadi oma niitudel ja metsades kasvavatelt taimedelt, sest siis ei tuntud veel keemilisi värvaineid ega olnud need ka hinna poolest kättesaadavad".

 Foto Arne Ader

Video salvestas Kaido Einama

Piiritajad( www.loodusemees.ee )

Piiritaja      Apus apus

Piiritajad kuuluvad lahutamatult linnapilti, kus pääsukeste sarnased linnud tiirutavad kõrgel õhus. Rahva keeli piirpääsukeste nime kantakse ainult seetõttu, et piiritajad sarnanevad lennus pääsukestele, aga nad ei istu iialgi traatidel või puuokstel sarnaselt pääsukestele. Piiritajad pole ka värvulised sest nad kuuluvad piiritajaliste seltsi ehk siis on hoopis sugulased öösorrile.

Keskkonnaamet annab teada

Seoses ilusate suve- ja puhkuseilmadega liiguvad inimesed rohkem looduses. Üha enam on jõudnud Keskkonnaametini teateid sellest, et inimesed kraabivad liivakivipaljanditesse oma nimesid, et oma külaskäik jäädvustada. Selline toiming on ohtlik kuna aeg-ajalt paljandid puhastuvad ja varisevad.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Tamme-kirjurähn kirsiga ( www.loodusemees.ee )

Tamme-kirjurähn         Dendrocopos medius

Tamme-kirjurähni Eestis pesitsemine toimus alles 2000. aastal Räpina mõisapargis. Viimase paarikümne aastaga on linnud levinud ja muutunud vanade parkide ning lehtmetsade haudelinnuks, kelle arvukus on üle Mandri-Eesti järjest kasvanud ja võib küündida isegi poolesaja paarini.

 Illustreeriv materjal LK team

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Möödunud aasta poegadega emakarude arvukus võis olla umbes üheksakümmend ja pesakonna keskmiseks suurus oli 2,48.

Veebikaamera kuvatõmmised Liz ja Birffriend, LK foorumist

Kurepojad ja neid söötma tulnud isaslind Jan

Must-toonekurg        Ciconia nigra   

Jälle nädala jagu vanemad ehk kuu ja nädal lisaks. Sündmuseid  noorlindude jaoks selle aja jooksul küllaga: 15. skpl rõngastamine, paar päeva hiljem raudkull pesal.

Isaslind Jan´i poegade eest hoolitsemine on märkimisväärne ja emaslind Jaanika käib samuti poegi toitmas.

Video Kotkaklubi, www.kotkas.ee

Must-toonekurg       Ciconia nigra  

Eelmine nädal said kurepojad rõngad. Pesal toimetas Urmas Sellis, kellel oli mahti lähemalt rääkida tänavuse aasta must-toonekurgede pesitsemisest ja olukorrast kaameraga varustatud pesadest sest rõngastamise ning analüüside võtmisega tegeles pesa all veterinaar Madis Leivits.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Tuttpütid ( www.loodusemees.ee )

Tuttpütt        Podiceps cristatus

Möödunud aasta mais-juunis saime jälgida Kooraste Suurjärvel veebikaamera vahendusel aasta linnu tuttpüttide pesaelu.

Tuttpütipaar lahkus möödunud aastal pesalt koos kolme pojaga 5. juunil. Pere toimetas järvel kuni lahkumiseni augustis.

Tuttpüttidele sobivad pesitsemiseks üle paarikümne hektari suurused taimestikurikkad järved, mille sügavus peaks olema ikka üle meetri.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Tolmeldajatele põllu serva külvatud keerispea, rukkilill, kurgirohi jt õitsejad

Kuumad ilmad jätkusid. Keskmine õhutemperatuur kõikus 21…25 kraadini, mis on vaatlusrea (1922-2020) keskmisest ja normist (1991-2020) nelja kuni kaheksa kraadi võrra kõrgem.

Maksimaalne õhutemperatuur tõusis nädala kõigil päevadel üle 28 kraadi, kolmapäeval 31,5 ja neljapäeval 31,9 kraadini. Minimaalsed õhutemperatuurid kõikusid 12…18 kraadi piires.

Madarad ja äiatarid

EOÜ ootab vaatlejatelt teavet

Foto Arne Ader

Noor kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

Eesti Ornitoloogiaühing palub inimestel jälgida oma aedades olevaid kuldnoka pesakaste ja teada anda sel aastal teist korda pesitsevatest kuldnokkadest.