Halljänes Lepus europaeus
Avamaastikel ja põldude vahel, kus taimestik kõrgem on noortel kuu, pooleteisestel jänesehakatistel kerge varjuda. Uudishimu ajab noorloomi hulkuma külateedele, vahel elamute lähedausse või kogumi hoovi, kus pole koera kuulda ja vahel teeb noor pikkjalg sääred alles mõne meetri kauguselt inimest märgates.
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Vaade Aruküla mäelt
Juba tüütama hakanud kuumus taandus selleks nädalaks. Keskmine õhutemperatuur kõikus 15,7…18,3 kraadi piires, mis erines vaatlusaastate (1922…2020) keskmisest -1,5…1,5 ja normist (1991-2020) -2,2…0,9 kraadi võrra.
Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kõigil nädalapäevadel üle 20 kraadi, aga ainult ühel päeval (pühapäeval) üle 25 kraadi. Siis registreeriti kõrgeimaks termomeetrinäiduks õhus 26,8 °C.
Nädala lõpus oli ööpäevane temperatuuri kõikumine suur. Minimaalne õhutemperatuur langes laupäeva öösel 5,4 °C ja pühapäeval 5,7 kraadini. Ööpäevaseks temperatuuriamplituudiks õhus kujunes pühapäeval 21 kraadi.
Veebikaamera kuvatõmmis Birdfriend; LK foorumist
Peab harjutama – M1 kala kaasa ja istumispuule sööma
Kalakotkas Pandion haliaetus
Ööseks ei taha noored kotkad pesale jääda. Vaatleme Võrumaa kalakotkaste pesa.
Tegutsema hakatakse enne kella viit, kui kõht tühjaks läinud ja sellest vanalindude vaja teavitada. Pesal hoitakse päev otsa silma peal, millal isaslind Marko kalaga pesale saabub ja siis on noorlindudel pesale kiire, kui just parajasti kusagil kaugemal uudistamas ei olda.
Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist
Hommik kurepesal
Must-toonekurg Ciconia nigra
Karula veebikaamera vaateväljas toimub rahulik pesaelu. Kaia ja Karl II kolm kurepoega saavad täna kahe kuu vanusteks (kõige hilisem koorunu on kaks päeva noorem). Vanalinnud on toidu eest hästi hoolitsenud – eile oli üheksa toitmiskorda ja noorlindudel toitu prii pärast.
Pesal sooritatakse lennuharjutusi ja hüppeid. Esimese kurepoja väljalendu võiksime oodata juba sel nädalal.
Igal suvel koostab Keskkonnaagentuur aruande Eesti ulukiasurkondade seisundist. Nii ka tänavu. Teeme siinkohal lühikese kokkuvõtte hundi käekäigust.
Arvukuse põhjal hinnates läheb Eesti hundil paremini kui viimase kümne aasta jooksul. Pesakondi ehk kutsikatega hundikarju oli 2020. aasta sügisel 31, seejuures neist kolm karja elasid osaliselt ka Lätis. Kõik pesakonnad sündisid mandril, saartel möödunud aastal hundikutsikaid ei sündinud. 31 pesakonda teeb 2020. aasta sügiseseks ehk jahihooaja-eelseks üldarvukuseks veidi vähem kui 300 võsavillemit kogu Eesti peale kokku.
Harilik lauluritsikas Tettigonia cantans
Lauluritsikad alustavad kõlavama kontserdiga õhtu hakul ja isasritsikate sirinat kuuldub ilusate ilmadega varaste hommikutundideni pea kõikjalt: teede- ja metsaveertes, heinamaadel, taluaias, pargis… ainult sügavamasse metsa pole ritsikatel asja.
Euroopa metskits ehk kaber Capreolus capreolus
Metskitsede arvukuseks tänavuse aasta alguses hinnata 130 000 -145 000 isendile. Viimasel talvel sai teha nii jälje-, kui pabulaloendust, mis paaril eelneval aastal lume puudusel peaaegu ära jäid.
Maikuus sündisid kitsedel talled ja neid võis olla ühest, kolmeni seega on arvukus suurenenud. Kits liikus koos talledega ja imetas neid umbes juulikuu keskpaigani, mil algas innaaeg ja ka sokkude haukumist on sagedamini kuulda.
Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist
Kotkapoegade areng tundub aeglaselt kulgevat veebikaamera vahendusel toimuva jälgijale. Linnud kasvavad ja arenevad väga kiiresti.
Konnakotkaste pesapoeg saab täna kuu vanuseks ja proovib juba iseseisvalt süüa pesasse toodud närilist.
Tundub, et meile tundmatu isaslind saab pere toitmisega hakkama. Üha sagedamini ja pikemaks ajaks lahkub pesalt emaslind Tiiu. Kogu pesitsemise vältel saab pesa olema kaetud roheliste okstega.
Pesitsemine jäi kotkastel hilja peale ja noorlinnu lennuvõimestumist võime oodata umbes kuu aja pärast.
Videoklipid salvestas Sappheira, LK foorumist
Kalakotkas Pandion haliaetus
Vanalindude Iirise ja Ivo pesas iga päevaga enam arenevad noorlinnud saavad kahe kuuseks. Kohal on veel mõlemad vanemad, aga emaslind Iiris võib ennast peatselt rännule asutada, siis kui noorlinnud lendavad ehk hoolitsevaks vanemaks jääb isaslind Ivo.
Esimene julge noorlind läks esimesele lennuharjutusele juba kümne päeva ees, aremad paar päeva hiljem, aga seda rõõmu, vaimustust ja indu lendamisest paistis noolindudel välja küll.
Eestimaa Looduse Fondi videoseeria „Igaühe looduskaitse“
Külatänava foto Arne Ader
Karin Bachmann arutleb elurikkast koduaiast ja linnaruumist.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
