detsember 2021

Video salvestas Karl Adami

Foto Ingmar Muusikus

Jäälind väikese ojal, mis ei külmunud detsembri alul ka kõige krõbedama pakasega

Jäälind        Alcedo atthis  

Tänavuse talvega võiks värvika sulestikuga jäälinde meil talvituda kuni sadakond. Linnud tegutsevad jäävabade jõgede, ojade ja allikatoiteliste kraavide vahetus läheduses.

Kalatoidulised jäälinnud jahivad saaki madalas vees, kus vee läbipaistvust peab olema vähemalt kolmkümmend sentimeetrit ehk vooluvete ülemjooksudel mida ääristavad puud, aga jäälinnud mõistavad ka paigallennul saaki varitseda.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Metskitsede söödasõim ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 375        Küttimisrekordid - metskits

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Kõige rohkem metskitsi kütiti 2007. aastal, kui kokku lasti 19643 isendit ja loendati samal aastal 65000 isendit. Näiteks: 1975. aastal loendati 59353 isendit ja kütiti 16390 isendit.

              1974 aastal loendati 60129 isendit ja kütiti 13698 isendit.

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

9. osa

Kui te veel mäletate, siis neppide rändeloo 8. osa lõpetasime lubadusega jälgida vana isase metskurvitsa koodnimega REGULUS põgenemist arktilise õhu kiire sissetungi eest Skandinaaviasse.

Nii nagu teada, oli REGULUS meie metskurvitsatest viimane, kes talvekülma trotsides veel ka detsembri algul enda kodupaiga metsades aega veetis. Ometi ei pidanud ka tema vastu ning kui öised temperatuurid langesid juba -10 kraadini, võttis ka REGULUS ette retke talvitusalade suunas.

Saarekeelsete küsimustega intervjuu:

Johannes Kõdar pärandniitude hooldamisest Vilsandi rahvuspargis

Mahe Metsalu intervjuu Johannes Kõdariga, Keskkonnaameti maahoolduse büroo spetsialistiga.

Pärandkooslusi hooldatakse põhiliselt karjatamisega. Pildistas Maris Sepp

Viimasel ajal on siin-seal räägitud pärandkooslustest. Ons neid pailu Vilsandi rahvuspargis?

Pärandkooslusi on rahvuspargis 2385 hektaril: rannaniite on veidi üle kolmandiku, loopealseid on ka kolmandik, vähem on aga kuivasid lubjarikkaid aruniite ja kadastikke. Kõik pärandniidud on sõrmeotsaga esindatud.

Miks peab sääl kogu see aeg rügama?

Video LK-team

Foto Arne Ader

Kaljukotkas Alutagusel

Kaljukotkas        Aquila chrysaetos

Kaljukotkaste vanalinnud on ühtlaselt tumepruunid, kuldkollase peaga. Lennupildis liueldes hoiavad kotkad tiibu V-kujuliselt. Noorlinnud paistavad ka eemalt vaadates heledama sulestikuga ja tunnuslike suurte valgete laikudega tiibadel ja sabatüvikul.

Video LK-team

Allikalõik, kus vesipapp suples

Vesipapp       Cinclus cinclus

Kui suvisel ajal võisime kohata vaid mõnda üksikut meil pesitsevat vesipapi paari, siis talveks on saabunud rändurid põhjapoolsematelt aladelt ja neid võib meile talvituma jääda kuni pool tuhat isendit.

Foto Arne Ader

Ilmateenistuse lumikatte kaart

Sinetavad kaugused ( www.loodusemees.ee )

Talve alguseks katab pea kogu Eestit lumevaip, loota on lumelisa ja pakaselisi päevi vähemalt pühadeni.

Täna pühitseme ka tooma- ehk nõgikikka päeva. Muistsetel eestlastel algasid tänasega ettevalmistused jõulude alguseks.

Oskar Looritsa poolt kirja pandud tõdemus: „Meile pole talvine pööripäev mitte pimeduse, vaid uue lootuse ja valguse sünni hetk. Pööripäevade vaheldus ei ole sugereerinud soomeugrilasi talves kaduviku perioodi kujutlema, vaid hoopis suvist sündi ette aimama – see on meie usulise maailmavaate tugevus, mis on juhtinud meid surmahirmu asemel sündimise - õnne ja elurõõmu poole…“.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Võsa-vööttigu ületas pühapäeval lumist teed

Nädala ilmastik kujunes pilviseks ja soojaks.

Päikest oli lühikeseks ajaks näha pilvede vahelt ainult neljapäeval. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -0,2…3,3 kraadini, mis ületas vaatlusaastate (1922-2020) keskmist 3…7 kraadi ja viimase 30 aasta keskmist e normi 2…6 kraadi võrra.

Nädala minimaalne õhutemperatuur (-1,1 °C) registreeriti teisipäeval ja pühapäeval ning  maksimaalne (5,0 °C) laupäeva ja pühapäeva vahelisel ööl.

Esmaspäeval ja reedel esines udu. Sademeid kogunes nädala jooksul 14 mm ja need sadasid vihma, lörtsi ja lumena. Lumikate püsis maas neljapäevani.

 Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Uku Paal

Põhjatihane (www.loodusemees.ee)

Lindude toidumajal võib mõnikord näha ka põhjatihast. Kuigi esmapilgul on põhjatihast temaga sarnasest salutihasest keeruline eristada, on põhjatihasel ülapool hallim ja must kurgulaik suurem. Kõige olulisemaks salu- ja põhjatihast eristavaks tunnuseks on põhjatihasel kokkupandud tiival suleservadest moodustuv selgelt heledam ala ehk tiivapaneel.

Palju lihtsam on põhja- ja salutihast eristada häälitsuste järgi.

Põhjatihase häälitsused: LINK

Salutihase häälitsused: LINK

Põhjatihase laul: LINK

Arutluse üle mõtiskles Leo Filippov

Keskkonnaministrile ulatati tere-käsi avalikuks aruteluks!

 Sündmuse korraldajatel on püüe alustada sisulist dialoogi võimu ja vaimu tasandil, et saada rohkem selgust elukeskkonna kiire halvenemise suundumuse põhjustes Eestis. Seda negatiivset trendi näevad ja tunnetavad väga paljud inimesed erinevates tegevusvaldkondades nii oma kodukohas kui ka laiemas ulatuses. Teades probleemide põhjuseid, tegelikult põhjuste seoste süsteemi ja need avalikustada, on alles võimalik kavandama hakata meetmete süsteemi probleemide  põhjuste leevendamiseks või kaotamiseks.

Uuel aastal saab kodu või ka kontori seinu kujundada rõõmsate liblikapiltidega. 2022. aasta putukakalendris on 12 pilti Eestis elavatest päevaliblikatest. Pilte on pea igast Eesti nurgast, Hiiumaast-Saaremaast Narvani. Iga pildi juurde on lisatud liblika nimi eesti ja ladina keeles, joonis temast elusuuruses, selle liigi leviala ja pildi tegemise koht Eesti kaardil. Kalender on A3 formaadis.