detsember 2021

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Mati Kose

Musttihane ( www.loodusemees.ee )

Talilinnukaamera ees on aeg-ajalt märgatud teistest Eestis pesitsevatest tihastest vähearvukamat musttihast. Musttihaseid pesitseb Eestis 15 000-25 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 15 000-25 000 isendit – võrdluseks on rasvatihaste talvine arvukus Eestis kuni 1,5 miljonit isendit.

Musttihane on Eesti tihastest väikseim ja näeb välja nagu väike värvitu rasvatihane – pea on tal samamoodi must, põsel suur valge laik, kuid hea on teda eristada valge kuklalaigu ning tiival oleva triibu järgi.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jõulud olid tänavu valged, päikesepaistelised, parajalt külmad ja lumised

Nädal kujunes külmaks ja lumiseks.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -6,1…-11,0 kraadi piires, mis on kogu Jõgeva vaatlusrea (1922-2020) keskmise ja normiga (keskmine 1991-2020) kõrvutades ligikaudu kahe kuni kaheksa kraadi võrra külmem.

Puukoristaja haava tüvel

Pildistas LK-team

Karu talvepesa ei ole looduses lihtne märgata. Suur loom pesast väljas ei käi ja seega puuduvad ka äratuntavad jäljed

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Tõenäoline on, et esimesed emaskarud poegisid detsembris, aga poegimine jätkub kuni veebruarikuuni.

Fotod Arne Ader

Talvikesepuu ( www.loodusemees.ee )

Talvike       Emberiza citrinella

Pühade ajal on lisaks talvikeste salkadele kohtud suuri linnuparvi. Suur osa talvikestest rändas lõuna suunas novembrikuu lõpu talvisemate ilmade saabudes. Talvituma on jäädud meile aastate lõikes päris arvukalt ehk kuni mõnisada tuhat.

Sagedamini kohtame talvikeste salkasid külamaastikes ja südatalviselt tuhmimas sulestikus, kui vastu kevadet.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Puukoristaja ( www.loodusemees.ee )

Lindude toidumajal on sage külaline ka puukoristaja. Kuigi peamiseks toiduks on puukoristajal putukad ja ämblikud, keda ta aastaringselt puukoorepragudest otsib, sööb puukoristaja talvel hea meelega ka seemneid.

Inimese pakutavast on puukoristaja lemmikuks just päevalilleseemned. Kuna puukoristajal on kombeks toidutagavarasid koguda, võib sageli näha teda toidumajalt seemneid eemale tassimas ja koorepragudesse peitmas.

Video salvestas Karl Adami

Foto Ingmar Muusikus

Jäälind väikese ojal, mis ei külmunud detsembri alul ka kõige krõbedama pakasega

Jäälind        Alcedo atthis  

Tänavuse talvega võiks värvika sulestikuga jäälinde meil talvituda kuni sadakond. Linnud tegutsevad jäävabade jõgede, ojade ja allikatoiteliste kraavide vahetus läheduses.

Kalatoidulised jäälinnud jahivad saaki madalas vees, kus vee läbipaistvust peab olema vähemalt kolmkümmend sentimeetrit ehk vooluvete ülemjooksudel mida ääristavad puud, aga jäälinnud mõistavad ka paigallennul saaki varitseda.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Metskitsede söödasõim ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 375        Küttimisrekordid - metskits

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

Kõige rohkem metskitsi kütiti 2007. aastal, kui kokku lasti 19643 isendit ja loendati samal aastal 65000 isendit. Näiteks: 1975. aastal loendati 59353 isendit ja kütiti 16390 isendit.

              1974 aastal loendati 60129 isendit ja kütiti 13698 isendit.