detsember 2021

Video ja pildirida LK-team

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Tänavu on metskitsede elu lumikatte aegu olnud hea sest pole olnud suurt sula, mis lumele jääkooriku tekitab.

Peab märkima, et metskitsed pole veel koondunud suurematesse karjadesse vaid liiguvad ringi väiksemate seltsingutena.

Fotod Arne Ader

Musträstas ja viirpuumarjad ( www.loodusemees.ee )

Musträstas       Turdus merula

Nädala teise poolega sõid musträstad Tallinnas viimased marjad viirpuudelt. Talv on kestnud juba mitmeid nädalaid, läbirändajad liikusid öisel ajal ja lahkusid novembrikuu alul Lääne- ja Lõuna-Euroopa suunas.

Esimesi musträstaid kohati Eestis alles 19. sajandi keskel ja tavalisteks muutusid musträstad alles kuuekümne aasta eest.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod VikipeediA ja Arne Ader

Läänepärn. Foto VikipeediA

Rekord nr. 369        Vanim läänepärn

Läänepärn      Tilia europaea

Pikaealine puuliik ja hinnatud linnahaljastuses just oma vastupidavuse tõttu.

Läänepärn on hariliku pärna ja suurelehise pärna hübriid.

Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rivaalitsevad rasvatihased  (www.loodusemees.ee)

Ka sel aastal alustame veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist Eesti kõige tuntumast linnust rasvatihasest. Kui pesitsevaid rasvatihaste paare on Eestis 300 000-400 000, siis talvel on rasvatihane Eesti arvukaim talilind – kokku talvitab siin 1-1,5 miljonit isendit.

Foto Arne Ader

Härmas maastik. Otepää ( www.loodusemees.ee )

Möödunud nädalavahetusel, kui talilinnukaamerat Kagu-Eestis paigaldamas käisime jäätusid meie parasjagu meie suuremad järv. Härmatist oli Otepää ümbruses, aga maaliline härm oli õhtusel tagasisõidul Võrtsjärve madaliku maanteed palistavatel puudel.

Meri on jäävaba, ööd külmad, tuuletud ja uduvinega. Härmatisega on kaetud Tallinna puud, õhuliinid ja tumedate majade seinad, aga ka vanad linnamüürid. Selline kristalne härmatis võib olla esemete küljes üsna tugevasti kinni ja isegi suuremaks muutuda, kuid olla ka suuremate jääkristallidega kohev, mis puudelt kergelt pudeneb. Kristalne härmatis tekib temperatuurivahemikus miinus 11 kuni -25 kraadi. 

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

8. osa

Meie metskurvitsate sügisränne hakkab selleks aastaks läbi saama. Võimalik, et rändetee ei ole veel kirdest pealesuruva arktilise õhu survel lõplikult paika loksunud, kuid 3. detsembriks oli välja kujunenud juba suhteliselt staatiline olukord.

Nimelt oli veerand meie neppidest ehk KRYUKI, FELIS, MERAK, POLARIS ja OKAB ennast sisse seadnud Briti saartel. Kümnendik ehk UNAKVERE ja BROUZIL asuvad hetkel Prantsusmaal ning NAOS seikleb jätkuvalt Balkanimaades. Ülejäänud veerand ehk GPS-saatjatega varustatud metskurvitsad NEKKAR, SARGAS, IZAR, CASTOR ja MIMOSA on leidnud võimaluse proovida talv veeta Lõuna-Skandinaavias.

Video LK-team

Laanepüü     Tetrastes bonasia

Laanepüüde elupaiku otsida ja tegutsemisjälgi võime märgata niiskemates segametsades, mille koosluses kasvab ka kuuski ja mände. Talvisel ajal toitutakse lepa, kase, haava, paju ja sarapuu sest nende puude pungadest, urbadest ning võrsetest talvisel ajal toitutakse. Tegevusjälgi võime märgata ka lumel.

Metsad, kus laanepüüd tegutsemas peaks olema vähemalt kolmekümne aastased ja nende elutingimusi halvendavad arvukad lageraided.

Teada annab Ahto Kaasik, Hiite Maja SA juhataja

Peaauhind Maris Sepp

Puude esiema

Saaremaa Karja kihelkond Liiküla Täri pärn

Video ja fotod Karl Adami

Valgeselg-kirjurähn talvistes puistutes

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

Talviste aialindude söötmiskohtades kohtame ka valgeselg-kirjurähne, kui elamu läheduses on kas vanem park või kalmistu.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kallasjää Pedja jõel neljapäeval

Nädal kujunes tavapärasest külmemaks. Keskmine õhutemperatuur kõikus -4,6…-11,8 kraadi vahel, mis on vaatlusrea (1922-2020) keskmisest ja normist (1991-2020) kolme kuni üheteist kraadi võrra madalam.

Plusskraade õhus ei esinenud. Nädala maksimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti teisipäeval -2,8 °C.

Termomeetri madalaimad näidud esinesid neljapäeval (-16,1 °C) ja pühapäeval (-16,6 °C).

Esmaspäeva hommikul oli lund maas ilmajaama järgi kuue sentimeetri paksuselt ja järgnevate päevade jooksul lisandusid mõned sentimeetrid.

Pildistas Heiki Algma

Eile õhtupoolikul enne päikeseloojangut

Päikesesammas tekkib päikese loojumise eel vahel ka siis kui päike on loojunud horisondi taha.

Päikesesambad tekivad valguse ja jääkristallide koosmõjul. Jääkristallid on lumehelvestest oluliselt väiksemad, peaksid olema tasapinnalised ja kuusnurksed ning liikuma õhus langedes suhteliselt paralleelselt maapinnaga. Suuremate jääkristallid korral atmosfääris võib päikesesammas paista eredama ja suuremana.  

Valgussambaid võivad tekitada ka kuu ja tehisvalgus. Sellised atmosfärinähtused liigituvad erinevate halode sekka.  

Jäljed LK-team

Foto Arne Ader

Metsnugise jäljerida

Metsnugis         Martes martes

Tavaliselt liigub metsnugis hüpetes jättes paarisjälgi. Liikudes asetuvad tagakäpad esikäppade jälgedesse ja nn sammuvahe on poolest meetrist vahel isegi paarkümmend sentimeetrit pikem. Talveks muutuvad jalatallad karvaseks ja ööloomadena liigutakse ringi hämarikust alates.

Täna pildista Kristel Vilbaste

Enne päikeseloojangut kella kolme paiku

Kui Põhja-Eestis on lund sadanud väikeste vaheaegadega kolmkümmend kuus tundi, siis Lõuna-Eestis on teist päeva nauditud päikesepaistet, aga muidugi on ilm külm: kaunid vaated, päikesesammas, udulaamad, härmatis puudel ja lumised puud tuulevaikuses.

Munamäe vaatetorn