aprill 2022

VIDEO: võõrad kured mõlemal pesal

Illustreeriv materjal Liz, LK foorumist

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Näis kauaks jätkub sisse tungida püüdval emaslinnul kannatust. Video Jõgevamaa pesalt, aga võõras must-toonekurg käib ka Karula pesal ja seegi peaks olema rõngastamata emaslind. Kui midagi täpsemat, katsume teada anda

Jõgeva pesal toimus peale keskpäeva rüselus millesse sekkus ka isaslind Jan, kes võõra pesalt välja tõukas.

Hea, et silma järgi hinnates on munad seni terveks jäänud.

VIDEO: varahommikul oli võõras emaslind jälle kohal

Salvestused Liz, LK foorumist

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Varahommikul oli võõras emaslind jälle pesal. Arvata on, et lind ööbis lähikonnas.

Väljatõrjumine pesalt käis rahulikumalt, kui eile ehk anti mõista, et kolmas on pesal liigne.

Eilne video: LINK

LK foorum hoiab toimuval silma peal: LINK

Volbrilõke pole rämpsu põletamiseks

Keskkonnaameti meeldetuletus

Pildistas Mai Kala

Prügi lõkkes

Keskkonnaamet tuletab kõikidele volbritule tegijatele meelde, et lõkkes tohib põletada ainult kuiva puitu ja oksi, immutamata puitmaterjali, paberit ja kiletamata pappi.

Igal aastal jõuab Keskkonnaametini teateid lõketest, kus põletatakse materjale, mis on kahjulikud nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele. Näiteks alles eelmisel nädalal saime teada, et Jõgevamaal põletati lõkkes vanu rehve. Seepärast on just kevadel, aiatööde ja grillihooaja alguses, hea meelde tuletada soovitused õues tule tegemiseks.

Hea on pidada meeles põhireeglit: õige on panna oma volbrilõkkesse vaid puhast puitu ja paberit.

Lepiklilledest

Pildistas LK-team

Lepiklilled

 

Harilik lepiklill       Chrysosplenium alternifolium

 

Lepiklilled eelistavad märjemaid kasvukohti: märgatavad on lepiklillede kogumid põllupeenardel, märgades lodumetsades või veekogude kaldaaladel.

Värvuselt hele-kollakasroheliste õite ja samas toonis lehtedega lepiklilled on õitsedes omapärase väljanägemisega.

Ümber õisiku moodustavad lehed kena krae, mis omakorda taime täksiliste servadega ja lihavatele kõrglehtedele toetuvad.

Lepiklille mingi teise taimega segi ajada on mõeldamatu.

Looduses nopi karulauku säästvalt

Keskkonnaameti soovitus

Karulaugu lehed aprillis

Kaitsealuse karulaugu lehti võib mõistlikus koguses oma tarbeks looduslikest kasvukohtadest korjata. Osta ja müüa tohib vaid aiast või kasvandusest pärinevaid karulaugutaimi ja -lehti.

„Karulauk on III kategooria kaitsealune liik, mida ei leidu loodses kõikjal Eestis, kuid paremates kasvukohtades võib olla hästi levinud. Mõistlikus koguses taimelehtede noppimine heale kasvukohale liiga ei tee ja seda võib teha,“ seletas Keskkonnaameti liigikaitse büroo juhataja Marju Erit.

Et karulaugu kasvukoht säiliks, tuleb aga hoiduda ühelt taimelt liiga paljude lehtede ära korjamisest ning taimede tallamisest. Kohas, kus on näha vaid üksikud karuaugulehed, võiks jätta kaitsealuse taime puutumata.

VIDEO: võõra emaslinnu sissetung Jõgevamaa kurepesasse

Video salvestas Liz, LK foorumist

Sissetungija oli võõras emaslind ja Janika kaitses pesa

 

Must-toonekurg           Ciconia nigra

 

Ei ole rahu tava all.

Miks pesitsusajal selliseid sündmuseid juhtub?

Must-toonekurgede pesitsevaid paare Eestis võib olla poolesaja ringis (osad on lihtsalt leidmata). Asurkond ei ole tugev ja linnud saavad hukka ka rändel ning pesitsusaladel. Tagasi saabunud must-toonekured ei leia omale partnerit nagu me oleme ka veebikaamera vahendusel näinud.

Linnuvaatleja määramisvõistluse 3. vooru küsimused ootavad vastuseid

Illustratiivne foto Arne Ader

Linavästrik

Linavästrik ( www.loodusemees.ee )

Veebruaris alanud Linnuvaatleja määramisvõistluse kolmanda vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. aprilli südaööni. Määramisvõistluse kuuenda hooaja kolmanda vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja kümnevoorulise linnumääramise võistluse info leiab määramisvõistluse lehelt: https://linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2022

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXXXXVI osa

Koostas Marek Vahula

Rekord nr. 423       Narva juga

Nii Eesti, kui Baltimaade võimsaim on Narva juga, mis on oma IWC indeksi (5,8) poolest Euroopas 4. – 5. kohal.

Euroopa võimsaim (IWC 6,7) on Reini jõel Šveitsis olev Rheinfall, mille joaastangu kõrgus on kuni 24 m ja keskmine vooluhulk 370 m3 tunnis. Pea sama sageli on võimsama joa tiitlilt pakutud ka Islandil Jökulsá á Fjöllumi jõel  asuvale Dettifossi joale, mis oma keskmiselt võimsuselt (IWC 6,3) jääb küll Rheinfallile alla, kuid tipphetkedel on peamiselt sulavetest toituva 45 m kõrguse Dettifossi võimsus konkurendi omast tublisti üle.   

Kanakullidel kaks nädalat haudutud

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

 

Kanakull        Accipiter gentilis

 

Tuletame meelde, et kanakulli emaslind munes pesasse esimese muna 13. aprillil, teise 15. ja kolmanda 18. aprillil (kanakullid munevad kahe ja vahel kolme päevaste vahedega).

Kanakullide haudeaeg kestab umbes kuu aega, aga tänaseks on kaamerapesas haudutud kaks nädalat.

Kanakulle tutvustav lugu sai avaldatud 17.skp-l: LINK

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.