aprill 2022

Segametsa lageraie ja kuusekultuuri rajamine vaesestab linnustiku

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogide uuringust selgus, et küpse segametsa lageraiumine muudab sealse linnustiku oluliselt vaesemaks. Kui raiele järgneb kuuse monokultuuri rajamine, muudab see aga pikaajaliselt linnustiku koosseisu – näiteks ei naase sellistesse puistutesse vanade lehtmetsade linnud. Ka taastub lageraiejärgses noores metsas pesitsevate lindude arvukus aeglaselt – ligikaudu ühe paari võrra hektari kohta 20 aasta jooksul.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXXXXV osa

Koostas Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Vaade Tärivere mäel asuvast tornist Iisakule

Rekord nr. 420         Eesti kõrgeim oos

Eesti kõrgeim (47 m jalamilt) on Tärivere (Iisaku) oos ligi 40 km pikkuses Kose – Illuka - Iisaku oosiahelikus.

Tärivere oosi lael oleva Majakamäe kõrgus on 94 meetrit üle merepinna, kui oosi jalam on samal ajal tasemel 47 meetrit. Jääajast sündinud oose on meil nii suuremaid, kui väiksemaid ja nad ei hiilga just suure kõrgusega. Kõrgeimaks nende hulgast ongi Tärivere oos. 

Alutaguse maastikud: LINK

Rekord nr. 421           Tektoonilised rikked

Alutaguse rahvuspargi noored tutvusid Soomaa väärtustega

Pildistas ja kirja pani Krista Kingumets, Keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo peaspetsialist

Noored looduskaitsjad Toris

Soomaa noored looduskaitsjad võõrustasid aprillikuu teisel nädalavahetusel sõpru Alutaguse rahvuspargist. Kaugelt saabunutele oli esmamulje Soomaast kui vesisest, auklike kruusateedega üksildasevõitu paigast. Kahe päeva jooksul avanesid nii noored, kui kohalik elu-olu.

Soomaa ja Alutaguse noorte esimene ülesanne oli tutvumine Koprarajaga. Koprarajale olid üles seatud soid puudutavad ülesanded. Soo kui elukooslus ühendab Soomaad ja Alutagust. Seejärel prooviti ära Soomaa piirkonnale omane sillatüüp Jõesuu rippsillal üle Pärnu jõe.

Sookure pesa kaks muna

Pildistas Taimo Türnpu Hiiumaal

Sookure pesas ongi tavaliselt kaks muna

 

Sookurg         Grus grus

 

Saabujaid trompetikontserte kuulsime märtsikuus. Kui veel eelmise sajandi teise poole alul saabusid sookured meile aprilli esimesel veerandi, siis nüüd juba märtsikuus. Sookurgede arvukus on suurenenud millega seostub heade ja turvaliste pesitsuskohtade nappus.

Lihavõtte nädalavahetusel märkasid vaatlejad 174 liiki linde

EOÜ ülevaade Lihavõtte nädalavahetuselt

Foto Arne Ader

Metsvint

Metsvint ( www.loodusemees.ee )

Lihavõtte linnuvaatluspäevadel 16. ja 17. aprillil tegi vaatlusi 157 inimest, kes nägid kokku 134 000 lindu 174 liigist.

Viis kõige arvukamad liigid olid metsvint (32 387 isendit), suur-laukhani (11 369 isendit), valgepõsk-lagle (9959 isendit), aul (7626 isendit) ja mustvaeras (3039 isendit).

Haruldasemad liigid, keda vaatlejad nägid, olid puna-harksaba, sooräts, must-harksaba, must-toonekurg, stepi-loorkull.

Aasta lindu metskurvitsat nähti kokku 21 lindu.

Alates 1998. aastast toimuvate lihavõtte linnuvaatluspäevade eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu saabuvatele rändlindudele ja nende tundma õppimisele.

Neli muna kurepesas

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Emaslind Janika munes pesasse neljanda muna nagu eelmisedki esimestel öötundidel

 

Must-toonekurg          Ciconia nigra

 

Jõgevamaa pesa Must-toonekurg 2 on emaslind Janika kõik munad munenud uue päeva esimestel tundidel st öisel ajal.

Esimese muna oli Janikal ja isaslind Janil pesas 15. aprillil, teine ülestõusmispühal 17. aprillil, kolmas 19. aprillil, neljas ja loodetavasti viimane 21. aprilli esimesel öötunnil.

Kaitsealadel algasid metsaelupaikade inventuurid

Kirjutas ja pildistas Riina Kotter, Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist

Metsaelupaik kaitsealal

Keskkonnaamet tellis üleeuroopalise kaitsealade võrgustiku metsamaadele Eestis loodusdirektiivi elupaikade inventuurid. Selle käigus kontrollivad eksperdid metsaelupaikade ja loodusväärtuste esinemist ligi 27 000 hektaril.

Inventuuride käigus kontrollivad eksperdid elupaikasid metsade piiranguvööndites Natura 2000 võrgustiku metsamaadel. Eesmärk on saada teada elupaikade tegelikud pindalad ja ülevaade väärtustest, et neid senisest paremini kaitsta. Paikades, kus metsaelupaigad on muutunud, saab neid edaspidi värskete andmete põhjal paremini hoida. Seal, kus elupaika ei ole, saab lubada piiranguvööndites lubatud tegevusi sõnas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.