aprill 2022

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Pesitsusrahu kampaania viienda nädala avab Ansambli Metsatöll liige ja hobifolklorist Lauri Õunapuu, kes räägib oma suhtest metsaga ning kutsub üles pidama pesitsusrahu.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Krookused ja märtsikelluke

Nädal oli väga muutliku ilmastikuga, tuuline ja sajune. Päeviti vaheldusid sajuhood päikesepaistega. Sademed esinesid vihma, lörtsi ja lumena.

Maha sadas uus lumikate

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Kotkapaar pesal

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Muutlike kevadilmadega on niiskus kaamerasse pugenud ja pilt udune. Nädala pärast peaksid ilmad kevadisemaks muutuma mil kaamera suudab ennast ära kuivatada.

Paar nädalat kestab kotkapaaril veel oma kahte muna haudumine ja mõned päevad lisaks, et esimene kotkapoeg saaks kooruda.

Tekst: Triin Leetmaa ja Urmas Sellis

Fotod: Fleur, Andres Kalamees, Urmas Sellis

otsestriim | uudised | foorum

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Isaslind pesaalusel

Kassikakk        Bubo bubo

Kahju, et suurte ja huvitavate lindude pesitsemine nägemata jääb.

Kakupaaril oli valiku võimalus, aga „truuks“ jäädi oma vanale pesale.

ELF annab teada

Foto Arne Ader

Mudakonn ( www.loodusemees.ee )

2022. aasta on pühendatud harilikule mudakonnale. Mudakonnade arvukus on Eestis viimaste kümnendite jooksul märkimisväärselt langenud peaasjalikult sobilike elupaikade kadumise tõttu. Selle ümara ja väikese kahepaikse kepsakama koivasirutuse nimel teevad talgulised läbi aasta erinevaid looduskaitselisi töid nende elupaikade parandamiseks.

Helifailid valis Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

Punarind       Erithacus rubecula

Punarindu kuuleb tähelepanelik vaatleja laulmas juba üle Eesti ja seda nii maal, kui linnas sest tegu on arvukuselt meie looduses kolmanda linnuliigiga ehk umbes miljoni haudepaariga kohe metsvindi ja salu-lehelinnu järel.

Ülevaate koostas Tiiu Tali (andmed PlutoFist, seisuga 9. aprill). 

Fotod Arne Ader

Punarind ( www.loodusemees.ee )

Üle Eesti on valdavaks muutunud punarind (laulavad kõikjal, 86 vaatlust), linavästrik (üle Eesti üksikult või salkadena, reedel 38 isendit Ropka-Ihaste luhtadelt), tikutaja (73 vaatlust, sh 103 isendit nähtud Audru poldril 31.03), laulurästas (laulavad kõikjal, kokku 99 vaatlust), valge-toonekurg (üle Eesti valdav), sookiur (veel pigem paikselt ja/või rändel, laulvaid isendeid vähe, 69 vaatlust), roo-loorkull (üle Eesti 54 vaatlust) ja välja-loorkull (üle Eesti 50 vaatlust). Peamiselt rannikutel ja saartel on palju nähtud liivatülli (63 vaatlust).

Pildistas Kristel Vilbaste

Kopsurohi

Harilik kopsurohi           Pulmonaria officinalis

Lõokesetalv ei taha kuidagi lõppeda päeval näitab pilvede vahelt päikest, öösiti külmetab ja tuul lõõtsutab ennast vahel tormiks.

Selline pikale veninud lõokesetalv on lindudele tõsiseks katsumuseks.

Linnulaulu polegi õieti kuulda, ränne on vähearvukas ja saabunud linnud peavad leidma ellujäämiseks piisavalt toitu.

Pildistas LK team

Harilik karikseen

Harilik karikseen        Sarcoscypha austriaca

Karikseened kasvavad maapinnal kõdunevatel lepa- ja sarapuuokstel ja meie mandriosas leidub neid pea kõikjal ning varakevadises värvitus võsastikus köidab pisemgi värvilaik tähelepanu.

Kasvama hakkasid karikseened juba hilissügisel, aga muutuvad meile värvikalt nähtavaks aprilli ja maikuus.

Keskkonnaamet tuletab meelde

Kaardirakendus

Järglaste saamise ajal on loodus häirimise suhtes eriti tundlik ning et pesitsemine, poegimine või tärkamine untsu ei läheks, peaks inimene looduses liikudes sealsete asukatega arvestama.

Eriti tundlikke paiku ja aegu aitab ära tunda Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus.

EOÜ kutsub osalema

Foto Arne Ader

Metskurvitsate mängulend ( www.loodusemees.ee )

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki huvilisi osalema aasta linnu metskurvitsa foto- ja videovõistlusel.

Pilte ja klippe sellest salapärasest ja raskesti tabatavast linnust oodatakse kuni 31. oktoobrini.

Võistlusele on oodatud fotod ja videod metskurvitsast, tema tegevusjälgedest ja muust selle liigiga seonduvast. Iga huviline saab võistlusele esitada kuni viis enda tehtud fotot ja ühe enda tehtud video.

Tööd tuleb üles laadida hiljemalt 31. oktoobri keskööks veebivormi kaudu.

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Koostas Marek Vahula

Video: Eesti meremuuseum

Neugrundi kraater. Kaart Eesti geoloogiakeskus

Rekord nr. 417        Hiidpangased merepõhjas

Lisaks madalmerest silmaga nähtavatele hiidrahnudele on merepõhja kaardistamisel külgvaate sonariga leitud sügavamal meres mitmeid palju suuremaid hiidrahne ja pankaid.