aprill 2022

ELF annab teada

Fotod Arne Ader

Rohukonnad kudemas ( www.loodusemees.ee )

Kevadised ilmad on sel nädalal juba soojemad ja konnad liiguvad oma väljakujunenud sigimispaikadesse. Maanteedel liikuja peaks oleme eriti tähelepanelik kohtades, kus konnade rändetee ristub sõiduteega. Rände tippaeg algab umbes kella 22 paiku õhtul ja võib kesta varahommikuni.

Tähnikvesilik

Pildistas LK-team

Fotod Arne Ader

Võsaülane kulus

Võsaülane      Anemone nemorosa

Ülased kasvavad salu- või laanemetsade, puisniitude ja võsastike parajalt niisketel muldadel ning on varjulembesed.

Ülaste vars on paljas või vaid kohati karvane. Maapinnal näeme ühte pika rootsuga juurmist lehte. Kõrglehti on kuni kolm ja need jäävad lillenoppijale pihku.

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Kirjutas Liis Keerberg

Joonistas Piret Räni

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Karvasjalg-kakk ehk laanekakk

Kui sattuda kevadises metsas karvasjalg-kaku pesapuu juurde, takseerib teid vanast rähniõõnsusest üsna tõenäoliselt üks üllatunud ilmega pisike kakk. Selle jässaka rästa mõõtu kaku šokolaadpruun sulestik on kirjatud heledate tähnidega, mistõttu on ta põhjamaades ristitud pärlkakuks (rootsi pärluggla, norra perleugle, soome helmipöllö).

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Pesitsusrahu kuuendal nädalal räägib raierahu tähtsusest Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.

Pesitsusrahu koduleht: www.pesitsusrahu.org

Keskkonnaamet annab teada

Pildistasid Maris Sepp ja Merike Palginõmm

Hispaania teetigu

Mustpeanälkjas

Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas on Eestis laialt levinud võõrliigid, kes on kevadiste ilmadega läinud liikvele. Selleks, et aednikele tülikate võõrnälkjate rohket levikut ennetada, soovitab Keskkonnaamet võõrnälkjaid ja nende mune aiast korjata ning hävitada juba kevadel.

Võõrnälkjad toituvad peamiselt aiasaadustest ja põllumajanduskultuuridest, mistõttu on nad aiapidajatele tülikad.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Ootajate aeg on pikk, aga nädala pärast peaksime kotkapoegade koorumist hakkama ootama.

Kaamera objektiiv paistab juba veidi rohkem läbi ehk loodame, et koorumise ajaks on pilt selgem. Nädal läheb veel kindlasti ja vast mõni päev rohkem. Ilmad on öösiti ikka veel külmad.

Veebikaamera kuvatõmmis Bea, LK foorumist

Pesalohus on näha kolme muna

Kanakull       Accipiter gentilis

Kanakulli emaslind munes pesasse esimese muna 13. aprillil, teise 15. ja kolmanda nagu näeme eile st 18. aprilli hommikupoolikul.

Loe ka eilset kanakulle tutvustavat lugu: LINK

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Esiplaanil isaslind Jan ja parempoolne emaslind Janika

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Emaslind Janika on kõik munad munenud uue päeva esimestel tundidel ehk öisel ajal.

Esimese muna oli Janikal pesas 15. aprillil, teine ülestõusmispühal 17. aprillil ja kolmas tänase päeva hakul 19. aprillil.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Mullaharimise algus

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel 3…5 kraadi piires.

Nädala esimene pool ja laupäev, pühapäev olid päikselised, kuid selge taevaga jahtus öösel õhk kiiresti.

Külmematel öödel langes minimaalne õhutemperatuur -3…-4 kraadini, maapinna lähedases õhukihis veelgi madalamale. Hommikuti oli hall maas ja veeloigud, vesi kraavides jääga kaetud.  Päeviti aga soojenes päikselistel päevadel õhk varjus enam kui 10 kraadini. Kõige kõrgemale tõusis õhutemperatuur esmaspäeval ja teisipäeval, kui maksimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti vastavalt 11,6 ja 11,5 kraadini.

Neljapäeval ja reedel oli ilm pilves ning päevad jahedamad, ööd õhus plusskraadidega. Aegajalt tibutas vähest vihma.

Eesti Ornitoloogiaühingu ja Päästame Eesti Metsad kampaania

Musträstast kirjutasid Peep Veedla ja Liis Keerberg

Joonistas Piret Räni

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad kutsuvad lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil pidama pesitsusrahu. Pesitsusrahu on vajalik uue põlvkonna linnupoegade üles kasvatamiseks ning Eesti elurikkuse hoidmiseks. Pesitsusrahu kampaania raames tutvustame meie metsades elavaid linnuliike ja nende pesaelu.

Musträstas

Musträstast tunnevad nii maa- kui ka linnainimesed, sest see uudishimulik lind pesitseb sageli aedades ja parkides. Mõned üksikud isendid võivad ka talveks jääda, leides siis söögipoolist puusse jäänud marjadest, õuntest, inimese kompostihunnikust või langenud lehtede vahelt. Suvel märkame musträstast aeg-ajalt õuemurul keksimas ja mõnd vihmaussi välja sikutamas.