jaanuar 2023

Pildistas LK-team

Väike tamm

Harilik tamm        Quercus robur

Talvisel ajal pole haruldane märgata looduses lehes tammepuud. Meie vanavanemad kutsusid selliseid puid lesk- või talitammedeks, sest kuivanud lehed jäid tammepuudele püsima kevadeni.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Tamme-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Tamme-kirjurähn       Dendrocopos medius

Video Karl Adami

2023 aasta lind on aul.

Jaanuari keskpaigas algab aulide pulmamäng, mida saadab kõlav laul – Ah-aa-aulik, ah-aa-aulik!

Kas Sa lugesid aasta linnu sissejuhatavat lugu: LINK

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart 

Kuupaisteline külm hommik

Arne Ader Loodusemehe ajaveebis

Aulipaar ( pildid.loodusemees.ee )

Linnusõprade jaoks algas äsja aulide aasta – Eesti Ornitoloogiaühing on kuulutanud auli 2023. aasta linnuks. Küllap saab nüüd meie tegemistes olema rohkem sukeldumist, koorilaulu ja lustlike merelindude vaatlemist.

Kodumaa lindude seas on aulid kõige võimekamad sukeldujad. Neile on jõukohane otsida toitu paarikümne meetri sügavusest ja üksikjuhtudel kolm korda sügavamaltki:  kalurid on leidnud hukkunud aule 50–60 meetri sügavusele lastud vähipüünistest.

Tuulevaiksel kevadpäeval mereanda kostuv aulikoor on Eestimaa looduse üks võluvamaid helipilte. Tuhandete auli-isandate nokkadest tuleb siis kuuldavale seesama võlunimi, mis viitab veelindudest lauljatele endile meie rahvasuus ja linnuraamatutes.

Pildistas Ave Maria Mõistlik

Kalle Eller

Filoloogi haridusega, aga aastaid NSVLiidu ajal Karulas metsatehnikuna töötanud Kalle Eller alustas 1980ndate lõpus koos aatekaaslastega kaitseliidu taastamist olles ka kaitseliidu esimeseks ülemaks.

Puhka rahus.

Vaimuergas inimene, kelle mureks oli olukord meie metsades. Looduskalendris on ilmunud aastate eest Kalle Elleri raamat „Minu mets“: LINK

Vestlus raamatu põhiautori Kalle Elleriga: LINK

ELF-i meeldetuletus

Tuletame meelde, et Eestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate 2022. aasta noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 1000 euro suurune stipendium ja rinnamärk.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kel on väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning kes on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad õppida või töötada nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Üles võib seada nii enda kui ka kellegi teise kandidatuuri.

Kandideerimisavaldusi saab esitada 15. jaanuarini 2023 aadressil: LINK

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Pihlakas lepiku servas

Nädala esimene pool oli sulailmadega ja öised külmakraadid muutsid teed libedaks. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis -0,2…-2,3 kraadi piires, mis ületas normi (keskmine 1991-2020) 2,2…4,5 kraadi võrra.

Esmaspäeva hommikul esines Jõgeva ümbruses lumikatet avamaastikul ainult laiguti ja rohi oli hallast valge. Sama päeva õhtul hakkas aga sadama ja teisipäeva hommikuks kattis maad juba korralik lumikate, mille paksuseks mõõdeti siinses ilmajaamas 10 cm. Päevaste plusskraadidega hakkas see sulama.

EKO valik

Foto Arne Ader

Tammekänd Puhtu metsas ( www.loodusemees.ee )

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis lõppenud aasta keskkonnateoks Eesti Looduseuurijate Seltsi mahuka vääriselupaikade kaardistamise riigimetsades. Keskkonnakirve sai Vabariigi Valitsus kohatult tehtud Natura erandi rakendamise otsuse eest, mis puudutas Linnamäe paisu Jägala jõel.

Foto Arne Ader

Lukumägi. Haanja ( www.loodusemees.ee )

Värske Turu-uuringute AS-i uuring näitab, et 68% Eesti elanikest pooldab riigimetsas raiemahu vähendamist, sealjuures 26% vähemalt poole ja 25% vähemalt kolmandiku võrra. Samuti näitab uuring, et 77% eestimaalastest pooldab riigile kuuluva tulundusmetsa majandamist püsimetsana.

Eesti mükoloogiaühing

Foto Arne Ader

Harilik kivipuravik ( www.loodusemees.ee )

Harilik kivipuravik        Boletus edulis

Eesti mükoloogiaühing valis aasta seene. See on kergesti äratuntav ja laialt levinud harilik kivipuravik.

Kivipuraviku perekonda kirjeldas Carl Linné juba aastal 1753. Praeguses klassifikatsioonis on see nimetus kandunud ka seenerühmade nimetustesse: kivipuravik kuulub puravikuliste (Boletaceae) sugukonna puravikulaadsete (Boletales) seltsi, klassi Agaricomycetes kandseente hulgas.

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhidee

Foto Arne Ader

Valge tolmpea ( www.loodusemees.ee )

Valge tolmpea       Cephalanthera longifolia

Valge tolmpea peamisteks kasvukohtadeks Eestis on puisniidud ja hõredamad loometsad. Õitsemisega alustab see orhidee tavaliselt juba mai lõpupäevil ja õitseaeg kestab laias laastus jaanipäevani. Juuni esimene pool ongi meie looduses parim aeg valge tolmpea üles otsimiseks ja tundma õppimiseks.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Foto Arne Ader

Hallpea-rähn ehk hallrähn        Picus canus

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn. Kuigi hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sööb ta talvel meelsasti inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle ning ka taimset toitu, näiteks marju. Suvel võivad suure osa hallpea-rähni toidust moodustada sipelgad ja nende nukud.

Rajakaamera ülesvõte LK-team

Kaljukotkas toitub raipel

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Ka talvisel ajal hoiduvad inimestest hoiduvad kaljukotkad suurtele lagedamatele rabaaladele ja neid võib meil talvel olla üle 150 isendi (pesitses meil suvel vähemasti kuuskümmend paari ja tavaliselt lennuvõimestub üks pesapoegadest).