jaanuar 2023

Pildituba on võimalus oma toast lahkumata suhelda ja saada nõuandeid pildilistel teemadel. Urmas on oma töötoas, jagab ja selgitab osalejatele oma arvutiekraanil toimuvat nii nagu osalejad ise istuksid ka tema töötoas vaatamas. Osalejad ise saavad istuda oma toas. Piisab vaid internetiühendusest. Sõidukulu asemel lubage endale tass kohvi või teed või muud meelepärast.

Urmas analüüsib osalejate saadetud pilte, teeb nad vajadusel ja võimalusel paremaks ning saadab tulemuse pärast töötuba ka osalejale tagasi. Pilditoas osalejad näevad Urmase töövoogu ja saavad omakorda Urmaselt nõu enda piltide parandamiseks.

Juba sel laupäeval toimub esimene pildituba:

21.01.2023 kell 10.00 - Kompositsioon ehk pildi lugu

Kirjutas Kristel Vilbaste

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

"Nonii, kuulsin ka esimese tihaselaulu ära. Ei saa muidugi öelda, et see oleks kõlanud nagu "sitsikleit-sitsikleit".

Tegelikult on eestlased üks lustlik rahvas, kes tihaselaulus kleidi- ja kiikumishooaja algust kuulevad. Rootslased on rändajarahvas, nemad kuulevad selles vana jalgratta kriuksumist. Aga hoopis huvitav on inglaste tõlgendus "teacher, teacher". Huvitav, kas nad seondavad seda tarkuse taganõudmisega või ongi loodus neile õpetajaks?”

Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaõiguse Keskus

Värske analüüs jõuab järeldusele, et Eesti vajab õigusselguse loomiseks ning mõjusaks kliimapoliitikaks kliimaseadust. Seatud kliimaeesmärkideni jõudmiseks peab seadus olema selge, toetuma teadusele, sisaldama kliimaeesmärke ja selget vastutust nende täitmise eest.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Rohevint ( www.loodusemees.ee )

Rohevint         Chloris chloris

Talvel lindude toidumaja külastavate lindude hulgas näeb ka rohevinte. Nende varblasesuuruste kollakasrohelise sulestikuga vintlaste isaslinnud on erksavärvilisemad kui pruunikashalli sulestikuga emaslinnud.

Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed

Foto Wikimedia Commons

Eesti liigitihedam aed Tartu Ülikooli botaanikaaed tähistab sel aastal oma 220. aastapäeva

Kui Tartu Ülikooli loodusmuuseumile pandi alus 1802, siis aasta hiljem asutati ülikooli botaanikaaed – tänavu möödub sellest 220 aastat. Sünnipäeva pidusündmused toimuvad juunikuus.

Tartus Emajõe ääres 3,5 hektaril paiknevas botaanikaaias tutvustatakse külalistele floora mitmekesisust, taimede kasutamist ja kaitsmist. Botaanikaaia kollektsioonides kasvab üle 11 000 taksoni ja sordi taimi – tundrast troopiliste vihmametsadeni.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Reedel oli lumikate veel alles

Nädal algas külma ilmaga. Esmaspäeval registreeriti minimaalseks õhutemperatuuriks Jõgeva linna idapiiril asuvas  ilmajaamas -9,9 °C ja maksimaalseks termomeetrinäiduks -5,3 °C, ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati ‑7,1 °C. Sadas lund.

Teisipäevast alates läks ilm sulale ja järgnevatel päevadel tõusis temperatuur korrast kõrgemale. Domineerisid sompus ilmad ja päikest näha ei olnud.

Lumesajud asendusid lörtsi ja vihmaga. Sõiduteedele kogunes vett ja märg lumemass. Öised madalaimad termomeetrinäidud jäid miinuspoolele kuni neljapäevani.

Ajakirja Kalastaja annab teada

Foto Wikimedia Commons

Merisiig ehk siig        Coregonus lavaretus lavaretus

Ajakirja Kalastaja eestvedamisel ning internetis toimunud rahvahääletuse tulemusena valiti 2023. aasta kalaks merisiig.

Pildistas LK-team

Karu talvepesa asukoht

Pruunkaru ehk karu     Ursus arctos

Lumekatte paksust Alutaguse metsades on veel paarikümne sentimeetri jagu ja veidi vähem meie kagupiiri läheduses. Sulailmad on novembri keskel alanud talve napilt lõpetanud…

Meie emaskarudel sündisid esimesed karupojad pesasse jõulukuul, aga poegimise aeg võib kesta isegi veebruaris. 

Ajakiri ilmub internetis botaanikaühingu samblauurjate eestvõttel   

Foto: Samblasõber

Ajakirjale Samblasõber joonistas kaanepildi kunstnik Edgar Valter

Armsad samblasõbrad!

Teie ees on meie ajakirja 25. number. Veerand sajandi jooksul on siin ilmunud 233 lugu 799 leheküljel. Omamaiste autorite seas on esindatud ka välisautorid 15 erinevast riigist üle maailma, kokku 113 autorit. Need kirjutised on avardanud oluliselt meie brüoloogilist maailmapilti ja enamusel neist on aegumatu väärtus. Oleme tänulikud kõigile, kes on kirjutamisega vaeva näinud!