jaanuar 2023

Video salvestas LK-team

Foto Arne Ader

Täna hommikul oli neli kukke maja kõrval puus ja üks arvas et on kena päikesetõusul veidi laulu lasta

Teder       Tetrao tetrix

Paar kuud ja siis alustavad tedrekuked kogunemist mänguplatsidele milleks sobivad nii niidulagendikud, kui uudismaade väljad. Mängu tähtsündmused jäävad aprillikuu lõppu mai alusesse, kui mänguplatsile ilmuvad tedrekanad ja sel ajal kostavad hommikul ja õhtul kukkede häälitsused kaugele.

Eesti Maaülikooli Mullateaduse õppetool ja Mullateaduse Selts annavad teada

Eesti Maaülikooli Mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel Mullapäeval kuulutati välja aasta muld 2023, milleks on leetunud muld.

Metsas on leetunud muld viljakas ja seda eelkõige okaspuude kasvuks. Põllul sõltub saagikus aga palju sellest, kuidas leetunud mulda kohelda, selgitas mullaökoloogia professor Endla Reintam. Huumushorisont võimaldab tegeleda põllumajandusega, kuid arvestada tuleb seda, et vesi filtreerub läbi selle mulla kiiresti ja toitaineid muld hästi kinni ei hoia. Ka on muld happeline ja saagi saamiseks on vajalik lupjamine.

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 528       Suurim püütud lest

Läänemere lest ehk lest, ka jõelest        Platichthys flesus trachurus

Suuri lesti ikka püütakse kuigi mitte just väga sageli. Suure püügikoormuse tõttu kalurite poolt ei õnnestu aga lestal mitte väga sageli suureks sirguda.

Rekordkala:

1,31 kilogrammi (kala pikkuseks oli 51 cm) ja püütud Hiiu madalalt 1981. aastal.

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Foto Arne Ader

Laekvere mänd ( www.loodusemees.ee )

Tänavuse aasta puu tiitli on pälvinud üks meie tavalisemaid metsapuid harilik mänd (Pinus sylvestris). Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Mänd sai selle tiitli ka 22 aastat tagasi.

Olukorda tutvustab Vello Keppart

Pildistas Olga Orlova

Vello Keppart inventeerimas 6 ha suurust lageraielanki Auga puhkemetsas 7. juulil 2018.

Kodukoha loodusväärtuste ülevaateid olen teinud tellimustööna Keila ja Narva-Jõesuu linnavalitsustele põhjusel, et looduskaitse kaardirakendusel (EELIS) on andmed üsna lünklikud ja pealegi ajas vananevad. Pealegi on I ja II kaitsekategooria liikide täpsed leiukohad kaardirakendustes tavakodanikele nähtamatuks muudetud ja kohalikud elanikud saavad teada I ja II kategooria kaitsealuste liikide olemasolust ainult siis, kui pöörduvad otse keskkonnaameti poole. 

Alates neljapäevast, 5. näärikuust hakkab ajalehe Postimees „Maa Elu“ küljel ilmuma uus, arvukaid Eesti Loodusrekordeid tutvustav rubriik „Loodusrekordite Veerg“. Seda iganeljapäevaselt ja kahe uue rekordi kaupa ning seda nii paberlehes kui ka veebis, kusjuures veebis on võimalik igal lugejal konkreetset rekordit ka kommenteerida.

Head lugemist kõigile !

Marek Vahula, Eesti Loodusrekordite koguja.

Eesti samblasõprade valik

Pildistas Edgar Karofeld

Roheline hiidkupar

Roheline hiidkupar      Buxbaumia viridis

Perekonnaimetuse „hiidkupar“ alusel võiks arvata, et tegu on suure samblaga. Tegelikult rohelise hiidkupra narmasjate lehtedega paari millimeetri kõrguseid võsusid palja silmaga peaaegu ei näegi. Kui ta aeg-ajalt samblamaailas tõesti suuri eoskupraid (kuni 2 cm pikad) ei moodustaks, jääks see tilluke vanades metsades esinev lehtsammal üldse märkamata.

Eesti Terioloogia Selts annab teada

Pildistas Tarmo Mikussaar

Lendorav ehk harilik lendorav      Pteromys volans

Video LK-team

Ilmateenistuse lumeolude kaart

Keskööl sadas Alutagusel ilusti lund

Lumekate tekkis ööga Kirde- ja Põhja-Eestis, aga ilm läheb oluliselt külmaks ja loota on, et maapind külmub enne järgmist lumesadu.

Eesti Lepidopteroloogide Selts valis aasta liblika, https://lepidoptera.ee/

Foto Arne Ader

Keldriöölane ( www.loodusemees.ee )

Keldriöölane       Scoliopteryx libatrix

Keldriöölast võime kohata ka talvisel ajal nii et praegu on paras aeg teha temaga lähemalt tutvust. Enamusest liblikaliikidest erinev eluviis ja küllalt värvikas välimus olid peamised argumendid, mis Eesti lepidopteroloogide seltsi  liikmete hääled kallutas aastaliblika valimisel just keldriöölase poole.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Aed-kuukress talvel

Aasta viimane nädal algas külma ilmaga. Esmaspäeva hommikul olid puud härmas ja varahommikul mõõdeti minimaalseks õhutemperatuuriks -10,9 °C.

Eelnenud nädalal lumikattesse sulanud tumedad laigud olid hommikuks kattunud õhukese lumekirmega ja ümbrus oli muutunud kõikjal taas valgeks. Päeval tõusis termomeetrinäit -5,4 kraadini, kuid tugev tuul suurendas külmatunnet ja sundis varju otsima.

Söömata lodjapuu viljad

Video salvestas LK-team

Tänahommikune Ilmateenistuse lumeolude kaart

Selline on seis Jägala joal

Video LK-team

Fotod Arne Ader

Valgeselg-kirjurähn       Dendrocopos leucotos

Rähnide tegutsemist saame kuulda üha sagedamini, aga vahel ei olda kindlad kas metsas tegutseb valgeselg-kirjurähn või meie arvukaim rähnide esindaja suur-kirjurähn.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader

Aulipaar ( www.loodusemees.ee )

Alanud aasta lind on aul, keda võib näha kõikjal Eesti rannikuvetes. Jaanuari keskpaigas algab aulide pulmamäng, millest osavõtust annavad linnud märku kõlava lauluga – Ah-aa-aulik, ah-aa-aulik!

Aule iseloomustab kõlav ja meloodiline, just rannarahvale tuttav laul. Nii nagu nimi aul, on ka tema rahvapärased nimed alguse saanud linnu omapärase häälitsuse järgi.

Foto: Arne Ader

Vaade Vidrike järvele. Otepää kõrgustik. (www.loodusemees.ee)

Väga pikka aega pole meil olnud tarvidust ümbritsevale maailmale uueks aastaks siiralt hääd soovida - nüüd on.

Rahumeelset taevast meie kõigi peade kohale, kaasatundmist ja mõistmist südameisse!