jaanuar 2023

Foto Arne Ader

Video salvestas LK-team

Sabatihane ( www.loodusemees.ee )

Sabatihane          Aegithalos caudatus

Tõenäolisemalt kohtame sabatihaseid tegutsemas sega- või lehtmetsades või võsastikes. Sabatihase ei püsi tegutsedes paigal ja seetõttu jääb nende vaatlemine lühiajaliseks. Nimetatud ei kuulu mitte tihaslaste Paridae sugukonda, vaid omaette, sabatihaslaste sugukonda Aegithalidae.

Talvine arvukus kõigub aastati kümne ja saja tuhande isendi vahel, aga see sõltub läbirändavate lindude hulgast.

Pildistas LK-team

Foto Arne Ader

Laialehine neiuvaip

Laialehine neiuvaip        Epipactis helleborine

Vahel võib juhtuda nii, et kaitsealune käpaline on suutnud novembris alanud talve tänini üle elada hoolimata sellest, et taime vars on õõnes.

Kaarditõmmised LK foorumist

 Karula pesapoeg Waba veedab aega Niiluse jõel Sudaani lõunaosas

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Ainsana saame uuel aastal jälgida Karula pesast pesapoeg Waba liikumisi. Vahepeal seikles noorlind mitusada kilomeetrit lõuna pool Atbarahi jõel, mis on Niiluse parema kalda lisajõgi, aga saabus millegi tõttu tagasi Niilusele, mis on suhteliselt tavapäeratu.

EOÜ kutsub osalema

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub nädalavahetusel, 14.–15. jaanuaril algajaid ja edasijõudnud linnuhuvilisi iseseisvalt vaatlema aasta lindu auli ja ka teisi veelinde nii mererannikul kui ka siseveekogudel.

Just praegu on hea aeg vaadelda käesoleva aasta lindu auli, kes talvitab suurte parvedena Eesti rannikuvetes, ja kelle arvukust saavadki ornitoloogid peamiselt hinnata kesktalvise veelinnuloenduse andmete alusel.

Loodushuvilised, kes linde veel hästi ei tunne, saavad vaatlusi alustada sisemaa veekogudel, kus põhiliseks talvitajaks on hästi tuntud sinikael-part.

Artiklisarja koostab säästliku metsanduse ekspert Vello Keppart

Terviseradade plakat Auga parkmetsas

Metsandusakadeemilise diskussioonita ja avalikustamata põhjustel lõpetati kaitsemetsade staatus ja järjepidevus 10.12.2008. a vastu võetud metsaseaduse parandusega, mis jõustus 1.01.2009. a.

Puhkemetsad muutusid selle muudatuse tõttu majandusmetsadeks ehk tulundusmetsaks, kus metsaseadus lubab teha uuendusraiet: kuni 6 (7) ha pindalaga lageraiet ja 10 ha pindalaga turberaiet. Sellest ajast alates kahtlen, kas Eestis ikka täidetakse veel kestliku metsanduse standardeid ja metsakasvatuse head tava, rääkimata metsameeste kutse-eetika järgimist kui puhkeala lagedaks raiutakse.

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 531       Suurimad püütud lõhed

Lõhe ehk lõhi       Salmo salar

Suure kala lõhe rekordid on sama suured, kui kalad ise. Teateid suurtest püütuid lõhedest tuleb ikka ja jälle ning rekordnumbrid on suured ja silmapaistvad. Rekordkalad:

37,75 kilogrammi (kala pikkuseks 147 cm) püüti Keila jõest 1938. aastal.

32 kilogrammi kaalunud kala pikkusega 167 cm püüti Pirita jõest 1934. aastal.

Pildistas LK-team

Foto Arne Ader

Sarapuupähkli koored

Harilik orav ehk punaorav       Sciurus vulgaris

Arvata on, et tegu orava talvevarude sahvriga, aga sulailmaga ei olnud jälgede järgi võimalik seda tuvastada.

Kuidas keegi pähkliga toimetab?

Orav nakitseb esikäppade vahel pähkli tippu pisikese augu. Surub näritud august sisse alumised lõikehambad, et pähklikoor lõhestuks ja pähklituumaga võib maiustada.

Pildistas LK-team

Põdrajäljed

Euroopa põder ehk põder        Alces alces

Paistab, et tegu võib olla kas öiste või varahommikuste jälgedega enne kui põdrad puhkama heidavad ja märgata võime nii üksikult tegutsenud isendeid aga ka väiksemaid põdraseltsinguid.

Pildistas LK-team

Väike tamm

Harilik tamm        Quercus robur

Talvisel ajal pole haruldane märgata looduses lehes tammepuud. Meie vanavanemad kutsusid selliseid puid lesk- või talitammedeks, sest kuivanud lehed jäid tammepuudele püsima kevadeni.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Tamme-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Tamme-kirjurähn       Dendrocopos medius